{"id":287,"date":"2019-04-10T14:55:52","date_gmt":"2019-04-10T12:55:52","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakirik.planet.ee\/?page_id=287"},"modified":"2019-07-24T12:58:19","modified_gmt":"2019-07-24T10:58:19","slug":"vana-kiriku-ajalugu-3","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=287","title":{"rendered":"Vana kiriku ajalugu"},"content":{"rendered":"

Tudulinna ajaloolise puukiriku p\u00f5nev lugu l\u00e4bi sajandite<\/h3>\t\t\t

 <\/p>\n

Aegade h\u00e4marusest<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast Tudulinna esimest teadaolevat mainimist kirjas\u00f5nas (1583) kulus rohkem kui sajand ajani, millest hakkab olema enam-v\u00e4hem regulaarseid \u00fclest\u00e4hendusi siinse eluolu ning inimeste kohta. Need leiame Viru-Jakobi koguduse vanadest kirikuraamatutest, sest Tudulinna rahvas kuulus noil aegadel just tolle \u00fcsna kauge kiriku juurde. \u00d5petaja olevat j\u00f5udnud metsade taga elavaid koguduseliikmeid teenima m\u00f5ned korrad aastas; siis peeti teenistusi talumajades Rannapungerjal, Pikatil ja Tudulinnas. Tudulinna k\u00f6stri (Pikati v\u00f5i Pitkete Karl) kohta on andmeid 1736. aastast. Kui 1688 aasta adramaarevisjoni ajal pandi Tudulinnas kirja vaid 13 peremeest, siis 18 sajandi keskpaiku oli neid juba kaks korda rohkem. Kasvas vajadus tihedama kirikliku teenimise j\u00e4rele.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Tudulinna vana kirik koos aiam\u00fc\u00fcriga. Foto: Carl Sarap<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Esimene oma kirik<\/strong><\/p>\n

1766 aastal v\u00f5eti Rakvere m\u00f5isah\u00e4rra von Tiesenhauseni eeskostel (Tudulinna kuulus tol ajal Rakvere m\u00f5isa alla) ette v\u00e4ikese kiriku ehitus. Asukohaks valiti Linnam\u00e4gi, kus varasemalt oli matusekoht juba olemas. Rahvap\u00e4rimuse andmetel olid kirikuhoone palgid maha v\u00f5etud samast paigast; erinevalt t\u00e4nap\u00e4evast olnud Linnam\u00e4gi tol ajal metsaga kaetud.<\/p>\n

Tudulinna esimene kirik olevat olnud 8 s\u00fclda pikk ja 5 lai (u 17 * 11 m). Seda hakati nimetama kabel-abikirikuks v\u00f5i lihtsalt kabeliks. M\u00f5lemal pool vahek\u00e4iku olid pingid, samuti v\u00e4ike koor, altar, millel treitud postidest v\u00f5re \u00fcmber ja kantsel ehk r\u00e4\u00e4stool. 1767 aasta 25 veebruaril p\u00fchitses Simuna praost Borge vastvalminud p\u00fchakoja. P\u00fchitsemise k\u00f5ne aluseks olevat olnud 1. Ms 28, 16-17.<\/p>\n

1768 otsustas kogudus tellida kirikule kell Tallinnast kellavalaja K\u00f6werini lese k\u00e4est, hind 16 rubla 37 kopikat ja kella kaal oli 40 naela (u 16,5 kg).<\/p>\n

1796 tehti kirikule uus katus ning muudeti katusekonstruktsiooni, et tuul seda rikkuda ei saaks. P\u00f5hjapoolne k\u00fclg vooderdati laudadega ja kiriku ukse ette ehitati katusega eeskoda, et lumi sisse ei tuiskaks.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Kitsas on<\/strong><\/p>\n

19 sajandi keskpaigaks oli tudulinlaste arv taas m\u00e4rgatavalt kasvanud. Kui 1782 aasta hingeloendis on kirja pandud umbes 330 inimest, siis 1858 juba ligi 700. Peatselt sajandat juubelit t\u00e4histama hakkav vana kirik kippus kitsaks j\u00e4\u00e4ma. Seep\u00e4rast v\u00f5eti v\u00f6\u00f6rm\u00fcnder Jaan Tombergi (kelle k\u00e4es oli samal ajal rendil ka Tudulinna m\u00f5is) eestv\u00f5ttel ette p\u00f5hjalikum \u00fcmberehitus. 1860 aasta paiku lammutati vana kirik osaliselt \u00e4ra ja ehitati \u00fcles uuel, praeguseni s\u00e4ilinud kujul. M\u00f5ningatel andmetel olevat kiriku ehitamist nimetatud \u201elaiendamiseks\u201c, sest muidu poleks saadud luba puukiriku ehitamiseks. Puit oli aga Alutaguse p\u00f5lislaante keskel k\u00f5ige k\u00e4ep\u00e4rasem ehitusmaterjal. Palgid saadi sedapuhku m\u00f5isa metsadest tasuta. Ehitusmeistriks oli Jaan M\u00f6lder (1817-1876) Lahe talust. Kirik p\u00fchitseti Viru-Jakobi \u00f5petaja poolt 29. septembril 1862. Uuendatud kirikus t\u00f5usis kohtade arv 350-ni. P\u00fchakoda saavutas oma praegused m\u00f5\u00f5dud 21,6 m * 10,9 m.<\/p>\n

Viimasena sai valmis l\u00e4\u00e4netorn, mis esimesel kirikuhoonel puudus. Tipus asunud tornikukel on aastaarv 1864, mis t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4histab Tudulinna puukiriku l\u00f5plikku valmimist.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Vana kiriku v\u00e4lisvaade 1905 aastal. Varaseim s\u00e4ilinud \u00fclesv\u00f5te Tudulinna kirikust. Foto: Carl Sarap<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Viru-Jakobi alt Iisaku alla<\/strong><\/p>\n

Seoses Iisaku kihelkonna moodustamisega viidi Tudulinna kogudus 1867 aastal Viru-Jakobi alt \u00fcle Iisaku kiriku alluvusse ning sai Iisaku abikoguduseks. See oli loogiline samm, sest Iisaku on Tudulinnale tunduvalt l\u00e4hemal. Teenistusi hakkas kord kuus pidama Iisaku \u00f5petaja; \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00fchap\u00e4evadel viis neid l\u00e4bi kohalik k\u00f6ster.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Vana kiriku sisevaade 1905<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Oreli lugu<\/strong><\/p>\n

Millal Tudulinna kirik endale esimese oreli sai, ei ole teada. Teada on, et 1912 aastal telliti Tartust, M. Matto t\u00f6\u00f6kojast uus orel. On arvatud, et see v\u00f5is olla Gustav Normanni t\u00f6\u00f6, sest t\u00e4nini (Tudulinna Rahu kirikus) alles oleva oreli prospektil on tema nimi. 18 registriga pilli kaunist k\u00f5la on hiljem k\u00f5rgelt hinnanud prof. Hugo Lepnurm. Oreli jaoks koguti raha kirikukontsertide ja korjanduste abil.<\/p>\n

 <\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Tornikella lugu<\/strong><\/p>\n

On teadmata, mis sai esimesest, 1768 Tallinnast tellitud v\u00e4ikesest kirikukellast. Hiljem oli kiriku tornis helisemas 1645. aastal valminud kell. See on v\u00e4heesinev n\u00e4ide varabaroksest kellast. Mis asjaoludel, kust ja millal selline kell Tudulinna vana kiriku torni j\u00f5udis, vajab selgitamist.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Esimene eestlasest \u00f5petaja<\/strong>\u00a0\u00a0<\/em><\/p>\n

Kuni 1923 aastani olid Iisaku ja Tudulinna kogudusi teeninud sakslastest \u00f5petajad (viimati isa ja poeg Intelmannid). P\u00e4rast noore \u00f5petaja Reinhold Carl Intelmanni surma 1921 aastal j\u00e4id kogudused \u00f5petajata. 1923 aastal seati kandidaadina \u00fcles \u00e4sja \u00fclikooli l\u00f5petanud teoloogiakandidaat Voldemar Kuljus (1898-1979). Tema ordineerimine Iisakus leidis aset 9 veebruaril 1924 Eesti esimese luteriusu piiskopi Jakob Kuke poolt.<\/p>\n

Voldemar Kuljus t\u00f5i uue hingamise kirikuellu. Kaasaegsete m\u00e4lestuste kohaselt olid tema jutlused hoogsad ja m\u00f5ttetihedad, kuid j\u00e4id paljudele arusaamatuiks. Eriti teravalt l\u00e4ksid arvamused lahku Tudulinnas. Oli nii neid, kes uut \u00f5petajat innukalt toetasid kui ka neid, kes pidasid tema k\u00f5nesid kirikukantslisse mittesobivaiks. K\u00fcllap oli taustal ka muid p\u00f5hjuseid, kasv\u00f5i asjaolu, et Voldemar Kuljus kui isiksus erines sajandite jooksul v\u00e4ljakujunenud kiriku\u00f5petaja stereot\u00fc\u00fcbist. Ta tegeles aktiivselt lisaks koguduset\u00f6\u00f6le ka seltsi- ja kultuurieluga, lavastas n\u00e4idendeid ning oli t\u00f5eline rahvamees. K\u00f5igest sellest sai alguse 1920-te keskel Tudulinna abikoguduses omap\u00e4rane usut\u00fcli, mis kiiresti j\u00f5udu kogus ning laiemat t\u00e4helepanugi p\u00e4lvis j\u00f5udes sageli \u00fcleriigiliste ning maakondlike ajalehtede veergudele.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
\u00d5petaja Voldemar Kuljus<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Kirikut\u00fcli<\/strong><\/p>\n

Tudulinna abikogudus l\u00f5henes 1920-te keskpaiku \u00f5petaja Kuljuse pooldajateks ning vastasteks. Konservatiivsema maailmavaatega lahkul\u00f6\u00f6nud koguduse osa (Kuljuse vastased) hakkas koos k\u00e4ima endises vennastekoguduse palvemajas. Moodustati omaette kogudus, mis sai antud olukorras natuke kummalise nime \u2013 Rahu kogudus. Neil oli oma juhatus ja k\u00f6ster; seda k\u00e4isid teenimas teised \u00f5petajad Tormast jm.<\/p>\n

\u00d5petaja Kuljus sattus oma usuliste vaadete t\u00f5ttu vastuollu ka kirikuvalitsusega ning tagandati m\u00f5neks ajaks ametist. Tudulinna kirik suleti ja seal ei saanud keegi teenistust pidada. Algas pikk ja p\u00f5hjalik vaidlus Konsistooriumiga. P\u00fc\u00fcti kokku leppida, et osadel p\u00fchap\u00e4evadel peaks teenistusi \u00fcks ja osadel teine kogudus. Tudulinna kirikut\u00fcli \u00fcritas lepitada koguni piiskop H.B.Raham\u00e4gi, kes k\u00fclastas Iisakut ja Tudulinna 1934 aastal. Kuid polnud ka tema rahumissioonil suuremaid tulemusi. Usut\u00fcli j\u00e4tkus ja oli sel kombel tervel Eestimaal ainulaadne.<\/p>\n

Vahetevahel saadi luba kirik taasavada; siis peeti seal m\u00f5nda aega teenistusi. Peagi oli uks j\u00e4lle lukus.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Puukiriku remont ja uue kiriku ehitus<\/strong><\/p>\n

1930-tel avaldas lahkul\u00f6\u00f6nud kogudus korduvalt soovi Tudulinna kirik Iisaku abikoguduselt \u00e4ra osta eesm\u00e4rgiga seal p\u00f5hjalikku remonti teha ja seej\u00e4rel taas avada, kuid kokkuleppele ei j\u00f5utud. L\u00f5puks otsustas Rahu kogudus 1938 aasta suvel, et ehitab endale hoopis uue kiriku vana k\u00f5rvale. See valmis h\u00e4mmastavalt kiiresti tuntud arhitekti Eugen Sachariase projekti j\u00e4rgi 1939 aasta l\u00f5puks.<\/p>\n

Vana puukirik vajas t\u00f5epoolest h\u00e4dasti remonti. Sinna j\u00e4\u00e4nud Iisaku abikogudus v\u00f5ttis selle t\u00f6\u00f6 ette samuti 1939 aastal, mil hoone kaeti v\u00e4ljast laastumattidega ning krohviti. Selle tulemusel hakkas puukirik k\u00fcll v\u00e4lja n\u00e4gema ilus valge ja justkui kivist ehitis, kuid spetsialistide hinnangul polnud antud lahendus krohvi alla j\u00e4\u00e4nud palkseintele kuigi hea.<\/p>\n

Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja oli M. Sudov Lohusuust. Uue pilpakatuse panid peale J. Ruuben ja O. M\u00f6lder ning tornikuke tegi korda N. Vaas. Kokku l\u00e4ksid t\u00f6\u00f6d maksma 1060 kr 62 senti.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Vana kirik p\u00e4rast 1939 a remonti<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Kaks kirikut k\u00f5rvuti Tudulinna Linnam\u00e4el<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast vana kiriku remondi l\u00f5ppemist ning uue, Rahu kiriku sissep\u00fchitsemist algas Tudulinna usuelus uus ajaj\u00e4rk. K\u00f5rvuti seisis kaks luteriusu p\u00fchakoda, milles olid erinevad kogudused kumbki oma \u00f5petajaga. Peeti eraldi teenistusi. See oli Eestis t\u00e4iesti ainulaadne olukord \u00fches maakohas ning on sellisena j\u00e4\u00e4nud ajalukku. S\u00f5jakirves kahe koguduse vahel oli n\u00fc\u00fcd m\u00f5neks ajaks maha maetud, sest \u00fcks ei seganud teist. Ja v\u00e4ljaspool kirikuelu said inimesed omavahel endistviisi h\u00e4sti l\u00e4bi s\u00f5ltumata sellest, kumba kogudusse \u00fcks v\u00f5i teine kuulus. Tihti juhtus sedagi, et sugulased v\u00f5i lausa \u00fche pere liikmed olid eri koguduste hingekirjas.<\/p>\n

Paraku ei j\u00e4tkunud seda perioodi kuigi pikaks ajaks. Uus maailmas\u00f5da oli juba alanud ja peatselt j\u00f5udsid \u00e4revad ajad Eestimaale ning Tudulinna.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Tudulinna kirikud 25 juulil 1947 aastal. Rahu kiriku tornil on n\u00e4ha s\u00f5japurustused.<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Vana kiriku sulgemine<\/strong><\/p>\n

Teine maailmas\u00f5da ja sellega kaasnenud v\u00f5imuvahetus Eestis ning mitmed repressioonid avaldasid suurt m\u00f5ju ka Tudulinna kirikuelule. Kui varasemalt loeti m\u00f5lema koguduse liikmeid mitmetes sadades, siis m\u00f5ne aastaga j\u00e4i aktiivseid kirikusk\u00e4ijaid j\u00e4rele k\u00e4put\u00e4is. Vanad usuvaenud j\u00e4id tahaplaanile; argisemad probleemid n\u00f5udsid suuremat t\u00e4helepanu. Kahe kiriku j\u00e4rele polnud enam praktilist vajadust. N\u00f5ukogude kord ei soosinud usuelu \u00fcldse.<\/p>\n

Seep\u00e4rast pole midagi imestada, et hoolimata vana kiriku koguduse juhatuse palvekirjadest kirikuvalitsusele otsustati koondada kogudused uude, Rahu kirikusse ning vana puukirik sulgeda. Viimast korda peeti seal teenistust 1947 aasta septembrikuus; seda viis l\u00e4bi noor usuteaduse \u00fcli\u00f5pilane Nathan Kukk, kes oli Iisakus \u00f5petaja Kuljuse asendajana praktikal. Seej\u00e4rel viidi vana kiriku sisustus (orel, pingid, tornikell jms) \u00fcle Rahu kirikusse, sest sinna polnud enne s\u00f5da j\u00f5utud vajalikku inventari veel muretseda.<\/p>\n

Tudulinnas pidas teenistusi taas Voldemar Kuljus. Usuvaen oli n\u00e4iliselt maha maetud, ehkki tuha all h\u00f5\u00f5gus tuli vaikselt edasi\u2026<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
1956. aastal n\u00e4gi vana kirik veel korralik v\u00e4lja ehkki oli juba sovhoosi viljaait.<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Vaimuvilja asemel leivavilja<\/strong><\/p>\n

Kuna Tudulinna vana puukirik oli alles hiljuti remonditud ning polnud s\u00f5jas kahjustada saanud, siis otsustas kohalik sovhoos selle 1951 aastal oma kasutusse v\u00f5tta. Esialgu tehti sinna viljaait; 1960-tel muudeti ta viljaveskiks. Selle k\u00e4igus h\u00e4vis kogu algne sisekujundus. Orelir\u00f5du lammutati tegemaks ruumi veskiseadmetele; idaseina l\u00f5igati suur ukseava, kust veoautod viljakoormaga said otse maanteelt sisse keerata. Siis leiti, et \u00fchele sotsialistliku p\u00f5llumajanduse ehitisele ei sobi kuidagi kiriku v\u00e4ljan\u00e4gemine. Torn osutus \u00fcleliigseks! Selle asemel, et see korralikult lammutada, t\u00f5mmati ta linttraktoriga 1960-te alguses maha. Veski t\u00f6\u00f6tas vanas kirikus sovhoosiaja l\u00f5puni.<\/p>\n

Tagantj\u00e4rele tuleb tunnistada, et ilmselt t\u00e4nu sovhoosile on auv\u00e4\u00e4rne hoone meie p\u00e4evini siiski s\u00e4ilinud. Veskiseadmeid oli vaja kaitsta niiskuse eest ja nii tehti kirikule uus eterniitkatus peale. See hoidis \u00e4ra niiskuskahjustused ning hoone lagunemise.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Viljakuhjad ja kolud. Paremal on n\u00e4ha kinnil\u00f6\u00f6dud kirikuaknad<\/figcaption><\/figure><\/div>
\"\"
Veski seadmed vanas kirikus<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Kirik j\u00e4\u00e4b t\u00fchjaks<\/strong><\/p>\n

1990-te algul j\u00e4i vana kirikuhoone t\u00fchjaks. Veskiseadmed kadusid teadmata suunas ja hoonet polnud enam kellelegi vaja. N\u00e4is, et ees ootab paratamatult sadade ja tuhandete h\u00fcljatud puitehitiste kurb saatus \u2013 lagunemine.<\/p>\n

Siiski oli juba n\u00f5ukogude aja l\u00f5pus hakatud huvi tundma kiriku ajaloo vastu. 1987 aastal tehti ajaloolase J.Viirese poolt hoone m\u00f5\u00f5distamine ning seisukorra hinnang. Selle tulemusel valmis p\u00f5hjalik kokkuv\u00f5te Tudulinna vana puukirik. Ajalooline \u00f5iend ja \u00fclesm\u00f5\u00f5tmisjoonised. KRPI, 1987. J. Viires.<\/em><\/p>\n

1997 aastal tunnistati vana kirik arhitektuurim\u00e4lestiseks (Kultuuriministri k\u00e4skkiri 13.11.1997), sama k\u00e4skkirjaga ka Rahu kirik ning M\u00f6ldri talu veski.<\/p>\n

1998 aastal teostati ajaloolase T.B\u00f6ckleri juhtimisel AS\u00a0<\/strong> Vana Tallinn poolt kiriku \u00fclevaatus, anti hinnang olemasolevale olukorrale, teostati \u00fclesm\u00f5\u00f5tmisi.<\/p>\n

2004 aastal viis J. Kilumets (R\u00e4ndmeister O\u00dc) l\u00e4bi tehnilise uuringu: kirjeldati tehnilist seisukorda, katuse kandetarindust, laekonstruktsiooni, katusekatet, seinu, soklit ning \u00fcmbritsevat maapinda, p\u00f5randat, avat\u00e4iteid. Teostati esmased konserveerimist\u00f6\u00f6d: katuset\u00f6\u00f6d, kahjustatud tugipostide asendamine, olemasolevate terast\u00f5mbide pingutamine, pinnase koorimine-planeerimine hoone l\u00e4\u00e4neosas ja v\u00e4liste puidust aknalaudade paigaldus. M\u00e4\u00e4rati j\u00e4rgnevad m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatud konserveerimist\u00f6\u00f6d; objekti uurimis- ja fikseerimisvajadus.<\/p>\n

K\u00f5igest hoolimata oli ilmne, et kui auv\u00e4\u00e4rses eas kirikuhoonele ei leita kiiresti perspektiivikat funktsiooni 21 sajandi Tudulinna k\u00fclaelus, on ta m\u00e4\u00e4ratud aeglasele hukule.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Vana kirik sovhoosi veskina, pildistatud ilmselt M\u00f6ldri tuulikus<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
<\/div>
<\/div><\/div><\/div>
\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>
<\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Aegade h\u00e4marusest P\u00e4rast Tudulinna esimest teadaolevat mainimist kirjas\u00f5nas (1583) kulus rohkem kui sajand ajani, millest hakkab olema enam-v\u00e4hem regulaarseid \u00fclest\u00e4hendusi siinse eluolu ning inimeste kohta. Need leiame Viru-Jakobi koguduse vanadest kirikuraamatutest, sest Tudulinna rahvas kuulus noil aegadel just tolle \u00fcsna kauge kiriku juurde. \u00d5petaja olevat j\u00f5udnud metsade taga elavaid [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-287","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=287"}],"version-history":[{"count":33,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/287\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":995,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/287\/revisions\/995"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}