{"id":322,"date":"2019-04-11T19:25:18","date_gmt":"2019-04-11T17:25:18","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakirik.planet.ee\/?page_id=322"},"modified":"2026-01-21T16:17:01","modified_gmt":"2026-01-21T14:17:01","slug":"tudulinna-tahtsamad-vaatamisvaarsused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=322","title":{"rendered":"P\u00f5nevamad vaatamisv\u00e4\u00e4rsused"},"content":{"rendered":"
\t\t\t

Mida m\u00f5tleme Tudulinna all<\/strong><\/p>\n

Tudulinna \u2013 see on palju rohkem kui lihtsalt \u00fcks k\u00fcla Virumaal. 1866-2017 eksisteeris sellenimeline vald (n\u00f5ukogude ajal k\u00fclan\u00f5ukogu) suurusega kuni 270 km2<\/sup> (valla pindala oli eri aegadel veidi erinev). 1891-92 liideti Tudulinna vallaga varem Pagari valla alla kuulunud Lemmaku k\u00fcla; 1893 Oonurme.<\/p>\n

1939 aasta jaanuaris oli Tudulinna vallas 2078 elanikku. Valla koosseisu kuulusid tookord j\u00e4rgmised k\u00fclad: Tudulinna, Kesav\u00e4lja, M\u00f5isak\u00fcla, Oonurme, Peresaare, Tagaj\u00f5e, Metsk\u00fcla, Sahargu, Kellassaare, P\u00e4rniku, Lemmaku ja Rannapungerja. Kui 2017 aasta l\u00f5pus Tudulinna vald ajalooks sai, oli hingekirjas napilt \u00fcle 400 inimese. Sellele h\u00f5redalt asustatud territooriumile mahub hulgaliselt erinevaid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi, kultuuriloolisi ja looduskauneid paiku, mida siinkandis liikudes tasub kindlasti k\u00fclastada.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div><\/div><\/div>

\t\t\t

Auv\u00e4\u00e4rne palvemaja <\/strong><\/p>\n

Tudulinna keskuses, Tagaj\u00f5e k\u00f5rgel kaldal seisab t\u00e4helepandamatu hallikas maja, millel on pikk ja v\u00e4\u00e4rikas ajalugu. Selle ehitasid 19 sajandi algul (m\u00f5ningatel andmetel 1818) siin kanda kinnitanud hernhuutlaste ehk vennasteliikumise esindajad palvemajaks. L\u00e4heduses asus nende keskus, mis sai rahvasuus nimeks V\u00f5sum\u00f5is.<\/p>\n

Vennastekoguduse tegevus tasapisi h\u00e4\u00e4bus, kuid palvemajas peeti teenistusi veel 1930-tel kui Tudulinna abikogudusest lahkul\u00f6\u00f6nud Rahu kogudus seal koos k\u00e4is. Hiljem kui neil valmis oma kirik (Tudulinna Rahu kirik), polnud vana palvemaja enam kellelegi tarvis. \u00d5nneks leiti talle uus otstarve \u2013 sinna tehti sovhoosi puut\u00f6\u00f6koda. Nii on rohkem kui kahe sajandi vanune hoone meie p\u00e4evini alles kuigi kaotanud oma esialgse arhailise v\u00e4ljan\u00e4gemise.<\/p>\n

V\u00f5imalik, et tegu on vanima allesoleva hoonega Tudulinnas. See s\u00f5ltub asjaolust, kas ja kui palju on Tudulinna vana puukiriku konstruktsioonides alles algset, 1766 aasta p\u00fchakoja osi.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Vennastekoguduse palvemaja enne II maailmas\u00f5da<\/figcaption><\/figure><\/div>
\"\"
Endine palvemaja kevadel 2019. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Koolimaja<\/strong><\/p>\n

Tudulinna kooli asutamisaastaks loetakse 1845. Esimesi koolitunde peeti Altru talu vanas rehielamus ning koolipapaks oli k\u00f6ster Abel Mathiesen (1818-1892). Tema olevat pannud lapsed piiblilugu ja katekismust lugema ning teinud samal ajal k\u00f5rvaltoas muud t\u00f6\u00f6d. Koos \u00f5ppisid eri vanuses lapsed. Juba 1868 aastal oli Tudulinnas 114 koolisk\u00e4ijat ning tuli hakata m\u00f5tlema eraldi koolimaja peale.<\/p>\n

1875 valmis praeguse kooli asukohas puidust koolihoone, mis p\u00fcsis kuni 20 sajandi alguseni. 1903-1904 ehitati selle asemele A.Sudovi ja I.\u017dernovi projekti j\u00e4rgi uus, maakivist \u00fchekorruseline koolimaja \u2013 praeguse hoone esimene korrus. 1932-1933 lisati puidust teine korrus ja 1960 kolmas, mansardkorrus.<\/p>\n

1954 reorganiseeriti senine 7-klassiline kool Tudulinna Keskkooliks, tol ajal oli \u00f5pilasi 151, \u00f5petajaid 14. 1963 l\u00f5petas keskkooli viimane lend; \u00f5pilaste arvu v\u00e4henemise t\u00f5ttu j\u00e4tkati 8-klassilise koolina. Koolit\u00f6\u00f6 l\u00f5ppedes oli Tudulinna koolis \u00f5pilasi alla 20, \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimus \u00a0liitklassides.<\/p>\n

Viimast korda helises koolikell Tudulinnas 2019 aasta kevadel.<\/p>\n

Koolimaja on hiljuti renoveeritud ning heas korras. N\u00fc\u00fcd tegutseb siin nn kogukonnamaja.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

\"\"
Koolimaja \u00fchekorruselise maakivist hoonena 20 sajandi alguses<\/figcaption><\/figure><\/div>
\"\"
Koolimaja kahekorruselisena 1930-tel<\/figcaption><\/figure><\/div>
\"\"
Koolimaja 1 juunil 2019. Eelmisel p\u00e4eval on Tudulinna koolist saanud ajalugu. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
\t\t\t

Rahu kirik<\/strong><\/p>\n

Kui Tudulinna kogudus 1920-te keskpaiku nn usut\u00fcli k\u00e4igus l\u00f5hki l\u00e4ks, hakkasid Iisaku pastori Voldemar Kuljusega rahulolematud koguduseliikmed otsima omaette koosk\u00e4imise v\u00f5imalusi. Algul pidas lahkul\u00f6\u00f6nud kogudus (mis v\u00f5ttis nimeks Rahu kogudus) oma jumalateenistusi vennastekoguduse palvemajas. Korduvalt tehti ettepanek vana puukirik \u00e4ra osta ja see korralikult remontida, kuid kokkuleppele Iisaku abikogudusega ei j\u00f5utud.<\/p>\n

1938 otsustati endale uus kirik ehitada. Maat\u00fcki eraldas M\u00f6ldri talu peremees Johannes Tamm. Projekt telliti tuntud arhitekt Eugen Sachariaselt (1906-2002).<\/p>\n

Rahu kirik on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4riv ehitis. Esiteks on ta historitsistliku arhitektuuristiili poolest tolle aja kontekstis \u00fcsna vanamoodne, kuuludes pigem aastak\u00fcmneid varasemasse aega. Erinevus sama arhitekti umbes samal ajal valminud Tallinna Peeteli kirikuga on selgesti m\u00e4rgatav. K\u00fcllap oli r\u00f5hutatult vana stiil taotluslik l\u00e4htudes Rahu koguduse konservatiivsetest seisukohtadest.<\/p>\n

Teine erip\u00e4ra seisneb kiriku asetuses. Sel on k\u00fcll ristiusu ehitustraditsioonidele vastav ida-l\u00e4\u00e4ne suund, kuid \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratult. Kooriruum (altar) asub l\u00e4\u00e4nes ja torn idas. V\u00f5imalik, et ka sellega sooviti \u201ep\u00f6\u00f6rata selg\u201c ida pool asuva Iisaku koguduse suunas, kust n\u00e4isid puhuvat tolle aja ja t\u00f5ekspidamiste kohta liiga moodsad ja ilmalikud tuuled \u00f5petaja Kuljuse kehastuses.<\/p>\n

M\u00f5nedel andmetel ehitati kirik \u201e\u00fcmberp\u00f6\u00f6ratult\u201c siiski vaid seet\u00f5ttu, et sobitus niimoodi tunduvalt paremini Linnam\u00e4e n\u00f5lvale.<\/p>\n

Rahu kirik valmis h\u00e4mmastavalt kiiresti:<\/p>\n

    \n
  • 10 augustil 1938 arutas Rahu kogudus uue kiriku ehitamise k\u00fcsimust. <\/em><\/li>\n
  • 24 augustil 1938 otsustati hakata kiiremas korras tegema ettevalmistusi ehituseks<\/em><\/li>\n
  • Jaanuaris 1939 algas kivide kokkuvedu<\/em><\/li>\n
  • 21. mail 1939 pandi nurgakivi<\/em><\/li>\n
  • 27 augustil 1939 peeti sarikapidu<\/em><\/li>\n
  • 17 detsembril 1939 p\u00fchitseti kirik<\/em><\/li>\n<\/ul>\n

    S\u00f5ja ajal sai kannatada Rahu kiriku torn, kuid parandati peagi. Vanast kirikust p\u00e4rast tolle sulgemist \u00fcletoodud orelit k\u00e4is h\u00e4\u00e4lestamas prof Hugo Lepnurm, kes olevat leidnud selle v\u00e4ga hea k\u00f5laga olevat. Pikka aega polnud auv\u00e4\u00e4rses eas orel t\u00f6\u00f6korras. 2022 aasta s\u00fcgiseks \u00f5nnestus orelimeister Ago Tindil pill taas korda seada, kasutades Soomest kingitusena saadud oreli detaile.<\/p>\n

    Uue kiriku interj\u00f6\u00f6ri erilisteks kaunistusteks on seintel paiknevad Hollandis valmistatud kahhelplaadid. Need kinkis kogudusele selle rajamise ja ehitamise \u00fcks eestvedajaid ning rahastajaid, Tudulinnast p\u00e4rit kauges\u00f5idukapten ja Tallinna Laeva\u00fchisuse esimees Oskar Toomara. Altariseina algsed, Karl Hermanni poolt loodud vitraa\u017eid on kahjuks h\u00e4vinud; nende asemel on kunstnik Rene Aua ja Laas S\u00e4rglepa klaasimaalid.<\/p>\n

    Rahu kiriku vanem tornikell p\u00e4rineb aastast 1645 (\u00fcle toodud vanast kirikust) ning teine kell 19 sajandist.<\/p>\n

    Praegu peetakse jumalateenistusi Tudulinna kirikus kord kuus.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    Rahu kiriku ehitust\u00f6\u00f6d 1939 a suvel<\/figcaption><\/figure><\/div>
    \"\"
    Vana kiriku orel uues kirikus. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div>
    \"\"
    Rahu kirik 2019. Ka 80-aastasena n\u00e4eb see hoone uus v\u00e4lja. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
    \t\t\t

    M\u00f6ldri tuulik<\/strong><\/p>\n

    Tudulinna mailt on teada v\u00e4hemalt 9 tuuleveskit (lisaks Oonurme k\u00fclas asunud tuulikud) ja mitu vesiveskit. T\u00e4naseks on neist alles ainult M\u00f6ldri talu tuulik Linnam\u00e4el. Teadaolevalt on see ainust puidust veski tervel Virumaal, mis meie p\u00e4evini on s\u00e4ilinud.<\/p>\n

    M\u00f6ldri veski ehitati 1892 aastal ning t\u00f6\u00f6tas tuule j\u00f5ul kuni II maailmas\u00f5jani. Kui talu pererahvas k\u00fclmale maale viidi, j\u00e4i veski sovhoosi kasutada. See kohandati \u00fcmber elektrij\u00f5ul toimivaks ning sellisena t\u00f6\u00f6tas veel 1970-telgi. Veskit on p\u00f5hjalikumalt remonditud 2000-te alguses ja t\u00e4nu sellele on ta kenasti p\u00fcsinud. Alles on ka hulk mehhanisme, mis v\u00f5imaldavad k\u00fclastajal saada \u00fclevaate tuuliku t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5ttest.<\/p>\n

    Veski on plaanis l\u00e4hiajal taastada<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    M\u00f6ldri tuulik. Viimane allesolev veski Tudulinna mail. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
    \t\t\t

    Kalmistu ning m\u00e4lestussammas Vabaduss\u00f5jas langenuile<\/strong><\/p>\n

    K\u00f5ige vanemad matmispaigad Tudulinnas olid Linnam\u00e4el juba enne sinna p\u00fchakoja ehitamist. 17 ja 18 sajandil olevat tudulinlaste viimne teekond viinud Peipsi \u00e4\u00e4rde, Rannapungerja Kabelim\u00e4ele. Alates 19 sajandi keskpaigast on kasutusel praegune kalmistu.<\/p>\n

    Tegu on kompaktse, heas korras oleva maasurnuaiaga. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib erinevate raudristide hulk. Tasub \u00fcles otsida huvitavad kaksikristid ning eriline, inglikujuga t\u00e4iendatud rist surnuaia nurgas.<\/p>\n

    Siit ei leia k\u00fcll m\u00f5isnike suurejoonelisi matusepaiku, kuid t\u00e4nu headele suhetele kohaliku m\u00f5isarahvaga levis tudulinlaste seas 19 sajandil komme panna lastele saksap\u00e4raseid nimesid: Adelheid, Caroline, Franziska, Christoph, Diedrich, Reinhold jne. Neid saab vanadelt ristidelt hulgaliselt lugeda. Nad olid k\u00f5ik t\u00e4iesti harilikud talupojad ja \u2013t\u00fctred.<\/p>\n

    Surnuaia keskel asub kena v\u00e4ike kabel. 2018 aastal renoveeriti kalmistu v\u00e4ravad.<\/p>\n

    1923 aastal p\u00fcstitati Tudulinna surnuaia uuemasse ossa m\u00e4lestussammas Vabaduss\u00f5jas langenutele. Skulptor Voldemar Mellik kavandas leinava s\u00f5duri kuju k\u00f5rgel postamendil. Ausammas h\u00e4vitati s\u00fcgisel 1940 ja t\u00fckid maeti maha. Kui hakkasid taas puhuma vabaduse tuuled, kaevati s\u00e4ilinud t\u00fckid v\u00e4lja. Postament \u00f5nnestus neist kokku panna ja on seega originaal. Skulptuuri taastasid vanade fotode p\u00f5hjal Ilme ja Riho Kuld; taasavamine leidis aset 6. oktoobril 1990.<\/p>\n

    \u00c4ratuntav on ka kuuskedega piiratud plats m\u00e4lestussamba \u00fcmber, kuigi selle serva on n\u00f5ukogude ajal osaliselt maetud.<\/p>\n

    \u00a0<\/strong><\/p>\n

     <\/p>\n

     <\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    Tudulinna surnuaed oma paljude raudristidega. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div>
    \"\"
    Vabaduss\u00f5jas langenute m\u00e4lestussammas aastal 2005. Skulptor: V.Mellik. taastas R.Kuld. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
    \t\t\t

    H\u00fcdroelektrijaam<\/strong><\/p>\n

    Tudulinna elektrijaama rajamise idee p\u00e4rineb kolmek\u00fcmnendate aastate keskpaigast. H\u00fcdroelektrijaam asub Lemmaku k\u00fclast p\u00f5hja pool, Roostoja j\u00f5e S\u00e4rjet\u00f5kke k\u00e4restikul, kus Roostoja ja Tagaj\u00f5gi ei ole veel Rannapungerja j\u00f5eks \u00fchinenud.<\/p>\n

    Tudulinna h\u00fcdroelektrijaama ehitusprojekt valmis 1947. aastal, projekti autor on insener Endel Laansalu. Elektrijaama tehniline projekti autoriks on insenerid L. Tepaks ja A. K\u00f5iv, elektrilise osa ja alajaama projekteeris V. Kark, m\u00f5lemad projektid valmisid 1949. aastal. Jaama ehitust\u00f6\u00f6dega alustati 1947. aastal. J\u00f5ujaama hoone tugim\u00fc\u00fcr ja paisu alusplaat valmisid 1949. aastal. Sama aasta l\u00f5pus j\u00f5udsid kohale generaator, elektrijama turbiinid saabusid 1950. aastal. Koos jaamaga valmis ka elumaja jaama hooldajatele. Elektrijaam t\u00f6\u00f6tas 10 aastat ja seiskus 1960. aastal. 1998. aastal jaam erastati ja renoveeriti. Elektrijaam taask\u00e4ivitati 1999 aastal.<\/p>\n

    Ehitisel on 1940. aastate l\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6ehitusena ajalooline t\u00e4htsus, samuti illustreerib see maapiirkondade elektrifitseerimise protsessi ja selle t\u00e4htsust n\u00f5ukogude perioodil.<\/p>\n

    Tudulinna h\u00fcdroelektrijaam tunnistati kultuurim\u00e4lestiseks 28.06.2016 kui tervikliku kompleksina ja algses funktsioonis s\u00e4ilinud 1940ndate aastate h\u00fcdroelektrijaam koos tammi ja jalak\u00e4ijate sillaga. Sellisena on ta t\u00f5eliselt huvitav vaatamisv\u00e4\u00e4rsus t\u00e4nap\u00e4eva matkajatele.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    Tudulinna HEJ Roostoja j\u00f5el. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div>
    \"\"<\/div><\/div><\/div><\/div>
    \t\t\t

    J\u00e4ruska sild Lemmakus<\/strong><\/p>\n

    Eesti ainus katusega puitsild avati 28 juunil 2013. Asub Lemmaku k\u00fclas Rannapungerja j\u00f5el. 26,4 m pikkuse, 4,7 m laiuse ja 6,7 m k\u00f5rguse suures osas liimpuidust silla projekteeris Illimar Kalk, puitosa ehitas O\u00dc Hobbitron ja t\u00f6\u00f6d toimusid MT\u00dc Vanaajamaja juhtimisel rahvusvahelise workshopina. Oma nime on sild saanud l\u00e4heduses asuvate J\u00e4ruska (Jeruska) talude j\u00e4rgi.<\/p>\n

    J\u00e4ruska sild tagab otse\u00fchenduse Lemmaku k\u00fcla kahel pool j\u00f5ge asuvate talude vahel. \u00dcle silla p\u00e4\u00e4seb Lemmaku metsateele, mis kulgeb piki Rannapungerja ja Roostoja j\u00f5gede idakallast ilusate m\u00e4nnikute vahel.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    J\u00e4ruska sild Lemmakus. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
    \t\t\t

    Peressaare<\/strong><\/p>\n

    Peressaare on k\u00fcla Alutaguse vallas, mis rajati asundusena 1930. aastatel. Nime sai ta selle j\u00e4rgi, et oli m\u00f5eldud eesk\u00e4tt lasterikastele peredele. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus k\u00fcla Tudulinna valda. K\u00fcla asub Oonurmest edelas ja ulatub endise Sonda-Mustvee raudtee trassini v\u00e4lja.<\/p>\n

    Asunduse \u00fcldpindalaks oli planeeritud 1700 hektarit. Talude keskmiseks suuruseks v\u00f5eti kahe hobuse t\u00f6\u00f6norm (16-20 hektarit), ent kavandati ka 10-15 hektari suurusi \u00fchehobusekohti ja 6-9 hektarisi eluasemekohti. Need olid m\u00f5eldud neile, kes elatavad end p\u00f5hiosas mittep\u00f5llumajandusliku tegevusega, n\u00e4iteks k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n

    Enne 1930. aastaid oli k\u00fclas kolm talu. Uusasunduse kavandaja ja asundustalude t\u00fc\u00fcpprojekti autor oli esimene Eesti naisarhitekt Erika N\u00f5va. Asunduse rajamisega alustati 1933 aastal; esimesed 18 maja said katuse alla 1935 aastal; j\u00e4rgmisel lisandus 20. 1940-ks aastaks j\u00f5uti\u00a0valmis umbes 100 asundustalu (erinevatel andmetel 85 – 120). Kruntidele ehitati v\u00e4lja nn koosehitused, milles \u00fche katuse all inimeste eluruumid ning laut \u00fches talitus- ja aidaruumiga. Hooned olid kavandatud nii, et neid oleks hiljem v\u00f5imalik laiendada. Asunikud said ka paar hektarit valmis uudismaad, \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00f5llu- ja karjamaa pidid nad ise metsast puhastama. Ehitust\u00f6id tegid m\u00f5nedel andmetel Mustveest p\u00e4rit m\u00fc\u00fcrsepad ja puusepad. Metsa- ja maaparandust\u00f6\u00f6del, samuti tsementkivide kohapeal tootmisel kasutati vangide t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n

    Peressaarde tuli Viru-, Petseri-, V\u00f5ru- ja Tartumaalt p\u00e4rit asunikke. K\u00f5ige enam oli \u00fcmberasujaid V\u00f5rumaalt, sest sealne piirkond oli riigi tagavaramaade poolest k\u00f5ige vaesem. Maa ja hoonete maksumuse, samuti p\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade, loomade ja viljaseemne ostmiseks v\u00f5etud riigilaenu tasumiseks anti asunikele aega viisk\u00fcmmend aastat, kusjuures esimesel viiel aastal polnud vaja midagi maksta.<\/p>\n

    1937.aastal pandi nurgakivi Peressaare kuueklassilise kooli hoonele, mille projekteeris samuti arhitekt Erika N\u00f5va. See oli oma aja kohta v\u00e4gagi modernne: keskk\u00fctte ja veev\u00e4rgiga. 1938. aastal algas seal juba \u00f5ppet\u00f6\u00f6. Parimatel aegadel \u00f5ppis seal 170 \u00f5pilast. Stiilne hoone seisab juba mituk\u00fcmmend aastat varemeis.<\/p>\n

    Peressaare on n\u00fc\u00fcdseks \u00fcsna v\u00e4lja surnud, kuid omal ajal oli see suur k\u00fcla kahe poe, tellisevabriku, parkali ja koolimajaga. Enamik asundustalusid on praeguseks h\u00e4vinud ja p\u00f5llud v\u00f5ssa kasvanud. Siiski on veel \u00fcksikuid hooneid alles ning v\u00f5imalik aru saada omaaegsest asunduse planeeringust. M\u00f6\u00f6da kunagist raudteed kulgeb n\u00fc\u00fcd h\u00e4stis\u00f5idetav metsaveotee.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    Peressaare maja. \u00dcks viimaseid, mis veel alles. Foto aastast 2016.<\/figcaption><\/figure><\/div>
    \"\"
    Peressaare kooli varemed. <\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div>
    \t\t\t

    M\u00e4lestuste Park<\/strong><\/p>\n

    Tudulinna Laulu ja M\u00e4ngu Selts (asutatud 1892) ehitas oma s\u00fcndmuste l\u00e4biviimiseks Tudulinna k\u00fcla keskele, koolimaja l\u00e4hedusse Seltsimaja 1898, mis kujuneski k\u00fcla kultuurielu keskpunktiks pikkadeks aastak\u00fcmneteks. Lohakuse t\u00f5ttu p\u00f5les hoone 1957 aastal \u00e4ra ja teda ei taastatudki, vaid ehitati uus kultuurimaja k\u00fcla kesksele teeristile.<\/p>\n

    Seltsimaja asukohale kujundati 2000-ndate algul tuntud tudulinlaste meenutamiseks park m\u00e4lestussammaste ja nimeliste pinkidega. Siin on n\u00e4iteks m\u00e4lestuskivid Lahepere talust p\u00e4rit akadeemik Adolf M\u00f6lderile, esimestele kohalikele koolmeistritele Mathieseni suguv\u00f5sast jne.<\/p>\n<\/div>\n\t\t<\/div><\/div>

    \"\"
    M\u00e4lestuste park. Foto: Andres Meresmaa<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Mida m\u00f5tleme Tudulinna all Tudulinna \u2013 see on palju rohkem kui lihtsalt \u00fcks k\u00fcla Virumaal. 1866-2017 eksisteeris sellenimeline vald (n\u00f5ukogude ajal k\u00fclan\u00f5ukogu) suurusega kuni 270 km2 (valla pindala oli eri aegadel veidi erinev). 1891-92 liideti Tudulinna vallaga varem Pagari valla alla kuulunud Lemmaku k\u00fcla; 1893 Oonurme. 1939 aasta jaanuaris oli [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-322","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=322"}],"version-history":[{"count":90,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/322\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5968,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/322\/revisions\/5968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}