{"id":5414,"date":"2023-07-28T16:07:52","date_gmt":"2023-07-28T14:07:52","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5414"},"modified":"2023-07-28T16:13:29","modified_gmt":"2023-07-28T14:13:29","slug":"16-sajand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5414","title":{"rendered":"16. sajand."},"content":{"rendered":"<p>Ega keegi ju ei tea t\u00e4pselt, mil esimene kahejalgne siin neis paigus p\u00fcsivalt kanda kinnitas ja omale esimese onnikese ehitas. Arheoloogid v\u00e4idavad, et kunagi aastatuhandete eest jalutasid Tudulinna mail ringi armsad loomakesed mammutid, kelle v\u00f5hkasid on v\u00e4ljakaevamistel leitud. Legendid r\u00e4\u00e4givad h\u00f5imurahvastest vadjalastest ja isuritest, kes siinkandis aegu tagasi l\u00fchemat v\u00f5i pikemat aega paiksed olnud. Kuid konkreetset ajalugu saame arvestama hakata ikkagi kirjalike ajalooliste allikate alusel.<\/p>\n<p>Varaseima teadaoleva kirjaliku \u00fclest\u00e4henduse leidmiseks Tudulinna kohta peame r\u00e4ndama ajas tagasi <strong>16. sajandi l\u00f5puk\u00fcmnenditesse.<\/strong> Eesti alad kuulusid siis Rootsi kuningav\u00f5imu alla, seda juba alates 1561. aastast.\u00a0 Oli nn <strong>Rootsi aeg<\/strong>, mis rahvap\u00e4rimustes on m\u00f5nikord leidnud mainimist kui \u201ekuldne Rootsi aeg\u201c. See on ajaloolaste hinnangul k\u00fcll pigem eksitav kujund, sest tollesse ajaj\u00e4rku langesid mitmed s\u00f5jad, katku- ja n\u00e4ljah\u00e4dad. Ehk on kujutluspilt \u00f5nnelikust rootsi ajast tekkinud pigem seet\u00f5ttu, et Rootsi riigistas k\u00f5ik varasemad r\u00fc\u00fctlim\u00f5isad ning nende ikkes olnud talupojad said vabatalupoegade staatuse. Nii kestis see kuni P\u00f5hjas\u00f5jani ja Eesti alade langemiseni Vene tsaaririigi koosseisu.<\/p>\n<p>Tollest kaugest ajast s\u00e4ilinud kirjalikud materjalid ei pruugi olla t\u00e4ielikud ning on aegade keerises sattunud Rootsi, Eesti ja ka L\u00e4ti arhiividesse. P\u00f5hiliselt tuleb otsida vakuraamatuid (kuhu pandi kirja talud ja nendele m\u00e4\u00e4ratud koormised) ning \u00fcldiste revisjonide protokolle (neis t\u00e4hendati \u00fcles k\u00fclad, maksud jne). Sageli on tolleaegsete kirjutajate k\u00e4ekiri raskesti loetav ning vajab arusaamiseks spetsialisti abi. Mida kaugemasse aega tagasi liigume, seda katkendlikumad andmed alles on. Nii m\u00f5nigi dokument on sajandite keerises kaotsi l\u00e4inud.<\/p>\n<p>Praegustel andmetel on <strong>Tudulinna esimest korda kirjalikult m\u00e4rgitud<\/strong> just \u00fches niisuguses vakuraamatus. Ametliku nimega \u201e<strong>Gert H\u00f6jeri Rakvere linnusel\u00e4\u00e4ni ja Toolse l\u00e4\u00e4ni vakuraamat 1583<\/strong>\u201c asub Rootsi Riigiarhiivis. Seal, lehek\u00fcljel 24 on kirjas <strong><em>\u201eTutinlinna by\u201c<\/em><\/strong> ning j\u00e4rgmised ajaloolised andmed (<em>t\u00f5lge: \u00dclle Tarkiainen<\/em>):<\/p>\n<p><span style=\"color: #800000;\"><strong><em>Tudulinna k\u00fcla<\/em><\/strong><em> 10 adramaad<\/em><\/span><\/p>\n<p><em>\u00a0<\/em><span style=\"color: #800000;\"><em>Jahnus Kubjas \u00bd adramaad<\/em><\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Vakuraha\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2 taalrit<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Rukis\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1 t\u00fcnder<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Oder\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1 t\u00fcnder<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Kaer\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 4 t\u00fcndrit<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Nisu\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2 k\u00fclimittu<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Humalad\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 10 naela<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>T\u00f6\u00f6 (teot\u00f6\u00f6)\u00a0 raha\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 3 h\u00f5betaalrit<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Ratsaniku raha \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 3 taalrit<\/em><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>Selgituseks: Saksa adramaa ehk taluadramaa keskmine normaalsuurus oli 10 ha. Poola adramaa v\u00f5rdus nelja saksa adramaaga.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5417\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1583-Tutinlinna-1024x824.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"824\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1583-Tutinlinna-1024x824.jpg 1024w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1583-Tutinlinna-300x241.jpg 300w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1583-Tutinlinna-768x618.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1583-Tutinlinna-710x571.jpg 710w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1583-Tutinlinna.jpg 1063w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<p>Ka <strong>teine teadaolev Tudulinna kirjalik mainimine<\/strong> j\u00e4\u00e4b veel 16. sajandisse. Rootsi riik korraldas p\u00f5hjaliku revisjoni oma valdustes aastail 1583-1586 ning m\u00f5nes piirkonnas ulatus see isegi 1591 aastasse. Just selle revisjoni protokollist leiamegi <strong><em>\u201eTudelinna\u201c<\/em><\/strong> nime all p\u00f5hjalikumad andmed, kus muu hulgas on \u00fcles t\u00e4hendatud j\u00e4rgmist (<em>t\u00f5lge: \u00dclle Tarkiainen<\/em>):<\/p>\n<p><span style=\"color: #800000;\"><em>9 miili linnusest (lossist) asub Tudulinna \u2013 10 adramaad,\u00a0 liivane p\u00f5llumaa, kuhu v\u00f5ib k\u00fclvata 12 t\u00fcndrit, v\u00e4ike heinamaa, mis paikneb kahe v\u00e4ikese miili kaugusel Peipsist suures metsas.<\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #800000;\"><em>Hea palgi- ja p\u00f5letuspuu mets, hea asukoht, mis sobib saeveski rajamiseks, hea haugi kalastuskoht kevadel, seda kasutab loss.<\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #800000;\"><em>K\u00fcla keskel on t\u00fchi veski, ei ole k\u00f6\u00f6giviljaaedu, on h\u00e4id humalaaedu, hea karjamaa.<\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #800000;\"><em>Need allpool nimetatud maksavad teot\u00f6\u00f6 asemel raha, iga\u00fcks 3 taalrit 4 \u00f6\u00f6ri.<\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #800000;\"><em>Sel aastal, 1591, p\u00e4rast venelaste r\u00fc\u00fcstamisi, ei ole maksnud rohkem kui 6 taalrit 2 \u00f6\u00f6ri.<\/em><\/span><\/p>\n<p>Tasub t\u00e4hele panna, et nn rootsi miil oli umbes 10 km pikkune, mitte meile rohkem tuttav inglise miil. Arvestades tolleaegseid (olematuid) teid ja m\u00f5\u00f5tmist\u00e4psust, ei tasu kaugustele antud protokolli kontekstis suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n<p>Samast leiame vanima praeguseks teadaoleva tudulinlaste nimekirja:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Janus Cubias &#8211; 1 adramaa, 1 hobune, 3 h\u00e4rga, 2 lehma<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Reino Janipoick \u2013 1 adramaa, 1 hobune, 2 h\u00e4rga, 2 lehma<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Kauste Hannus \u2013 \u00bd adramaad, 1 hobune, 0 h\u00e4rga, 1 lehm<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Kallo Petter \u2013 \u00bd adramaad, 1 hobune, 2 h\u00e4rga, 2 lehma<\/em><\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #800000;\"><em>Nummo Hanso \u2013 \u00bd adramaad, 1 hobune, 2 h\u00e4rga, 1 lehm<\/em><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>Kirja on pandud veel p\u00f5hjalik nimekiri mitmesugustest maksudest (vakuraha, teot\u00f6\u00f6 raha jms), k\u00fcmnisest (rukis, oder jne), aga ka meest ja \u201elossile\u201c ehk m\u00f5isale kogutavatest halgudest jne.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5418\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-1024x806.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"806\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-1024x806.jpg 1024w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-300x236.jpg 300w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-768x604.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-1536x1209.jpg 1536w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-2048x1612.jpg 2048w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/1591-a-adramaarevisjon-710x559.jpg 710w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<p><strong>Nii 1583. kui 1591. aasta dokumentide koopiad on Tudulinnas n\u00e4ha nii rahvamajas kui ka kogukonnamajas (endine koolimaja) ja neid n\u00e4idatakse ka suurematel festivalidel.<\/strong><\/p>\n<p>J\u00e4rgmised teadaolevad kirjalikud allikad Tudulinna kohta p\u00e4rinevad juba 17. sajandist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ega keegi ju ei tea t\u00e4pselt, mil esimene kahejalgne siin neis paigus p\u00fcsivalt kanda kinnitas ja omale esimese onnikese ehitas. Arheoloogid v\u00e4idavad, et kunagi aastatuhandete eest jalutasid Tudulinna mail ringi armsad loomakesed mammutid, kelle v\u00f5hkasid on v\u00e4ljakaevamistel leitud. Legendid r\u00e4\u00e4givad h\u00f5imurahvastest vadjalastest ja isuritest, kes siinkandis aegu tagasi l\u00fchemat v\u00f5i&nbsp;[ &hellip; ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-5414","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5414"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5414\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5419,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5414\/revisions\/5419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}