{"id":5479,"date":"2023-10-22T18:23:02","date_gmt":"2023-10-22T16:23:02","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5479"},"modified":"2023-10-22T18:23:02","modified_gmt":"2023-10-22T16:23:02","slug":"17-sajand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5479","title":{"rendered":"17. sajand."},"content":{"rendered":"<p>Eestimaal niinimetatud <strong>Rootsi aeg kestab<\/strong>. 17. sajandit j\u00e4id iseloomustama mitmed kurnavad s\u00f5jad, korduvad viljaikaldused ja n\u00e4ljah\u00e4dad ning katkuepideemiad. See k\u00f5ik on teravas vastuolus rahva p\u00e4rimuses l\u00e4bi sajandite edasikandunud m\u00fc\u00fcdist \u201ekuldsest Rootsi ajast\u201c.<\/p>\n<p>Kuid s\u00fcvenedes 17. sajandi riigikorralduslikesse s\u00fcndmustesse n\u00e4eme, et k\u00f5ik ei l\u00e4inud sugugi nii halvasti.<\/p>\n<p>Kuningas kaotas 1681 Liivimaa ja 1687 Eestimaa kroonum\u00f5isates (need moodustasid m\u00f5isate enamiku) kroonutalupoegade\u00a0p\u00e4risorjuse\u00a0(era\u00f5igusliku omandi m\u00f5ttes). Sunnismaisus ning talupoegade seotus m\u00f5isaga s\u00e4ilisid. Riigim\u00f5isa rentniku ja talupoja suhted reguleeriti reglementidega 1691 ja 1696, talupoeg sai \u00f5iguse esitada kaebusi. \u00d5igust otsides l\u00e4ksid talupojad m\u00f5nikord kuningani v\u00e4lja. Riiklik seadusandlus avaldas kaudset m\u00f5ju ka aadlivalduste talupoegade olukorrale. Talupoegade maakasutus- ja p\u00e4rimis\u00f5igus kindlustus praktikas. See k\u00f5ik t\u00f5i positiivseid nihkeid talurahva \u00f5igusteadvusse ja Rootsi v\u00f5imusse suhtumisse, Rootsi aeg omandas rahva ajalooteadvuses vana hea Rootsi aja maine. (<em>loe t\u00e4psemalt:<\/em> <em>http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/rootsi_aeg_eestis<\/em>)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Tudulinna<\/strong> kohta on s\u00e4ilinud mitmesuguseid dokumente l\u00e4bi terve 17. sajandi. Osad neist alles ootavad avastamist-taasleidmist. M\u00f5nede kohta on andmed katkendlikud v\u00f5i kaheldavad. Pannes eri arhiivides leiduvad teadaolevad allikmaterjalid ajajoonele, saame \u00fcheskoos astuda l\u00e4bi pikkade aastak\u00fcmnete ning j\u00e4lgida Tudulinna k\u00e4ek\u00e4iku neil kaugetel aegadel. M\u00f5istagi on infot vaid \u00fcldisel tasandil; mingeid perekondlikke sugupuid tollest ajast veel \u00fcles joonistada ei ole andmete katkendlikkuse t\u00f5ttu v\u00f5imalik.<\/p>\n<p>Aastal <strong>1601<\/strong> toimus Eesti- ja Liivimaal j\u00e4rjekordne \u00fcldine <strong>maarevisjon<\/strong>. Liivimaal viidi see l\u00e4bi p\u00f5hjalikumalt; Eestimaal \u00fcsna pealiskaudselt. Selle algsed protokollid ei ole s\u00e4ilinud, kuid on tehtud hilisemad kokkuv\u00f5tted. Tudulinna kohta ei ole selle revisjoniga seoses andmeid seni leitud. (Selle revisjoni kohta loe t\u00e4psemalt: <em>Th. Schiemann , .Der \u00e4lteste schwedische Kataster Liv- und Estlands. Eine Erg\u00e4nzung zu den Baltischen G\u00fcterchroniken&#8221;, Reval, 1882; <\/em>samuti <em>Arvi Korhonen: Rootsi revisjon Baltimaal 1601. aastal. Ajalooline Ajakiri 1 ja 2<\/em>, 1926. ning <em>\u00dclle Tarkiainen: Maarevisjonid Eesti- ja Liivimaal Rootsi v\u00f5imuperioodi alguses. Ajalooline Ajakiri 2, 2013.<\/em><\/p>\n<p>J\u00e4rgnevatest k\u00fcmnenditest on aga s\u00e4ilinud mitmeid huvitavaid dokumente, kus Tudulinna leiab \u00e4ram\u00e4rkimist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong><u>Olulisemad s\u00fcndmused Tudulinna elus 17. sajandil:<\/u><\/strong><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul>\n<li>Aastast <strong>1615<\/strong> on Rootsi Riigiarhiivis alles dokument, mida mainib oma kokkuv\u00f5tvas uurimuses V\u00e4lis-Eesti ajaloolane Jakob Koit (<em>viide: <\/em><em>Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1<\/em><em>)<\/em>. \u00a0See on kuningas Gustav II Adolfi l\u00e4\u00e4nikiri foogt Jost Grymile Remniku ja Tudulinna k\u00fclade l\u00e4\u00e4nistamise kohta. Tudulinna kannab seal <strong>Tuttolina<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul>\n<li>Aastast <strong>1619 <\/strong>on p\u00e4rit j\u00e4rgmine dokument, millega anti kuninga nimel ratsanik Moritz Pr\u00f6stelli valdusse Tudulinna k\u00fcla (seekord nime all <strong>Tuttelyn<\/strong>), kus oli 8 t\u00fchja adramaad. Seega oli v\u00f5rreldes varasemast teadaoleva 1591 aasta revisjoniga aset leidnud oluline muutus \u2013 k\u00fcla oli mingil p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4nud inimt\u00fchjaks! Ka seda dokumenti tunneme t\u00e4nu Jakob Koidu uurimist\u00f6\u00f6le (<em>viide: <\/em><em>Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1)<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul>\n<li>1620 viidi Eestimaal l\u00e4bi \u00fcks mittet\u00e4ielik revisjon, mille andmed on avaldatud kokkuv\u00f5tlikult 20. sajandi algul ja kust leiame taas Tudulinna nime kahel korral (<strong>Tuttilinby<\/strong> ja <strong>Tuttelin<\/strong>) m\u00e4rkusega, et seal on 4 h\u00fcljatud v\u00f5i t\u00fchja adramaad. <em>(Viide:<\/em> <em> Ax. Almquist <\/em>\u201e<em>Den civila lokalf\u00f6rvaltningen i Sverige 1523\u20141630 med s\u00e4rskil&#8217;d h\u00e4nsyn till den kamerala indeluingen&#8221;, I \u2014 IV, Stockholm, 1917\u201423 (Meddelanden fran Svenska Riksarkivet. Ny f\u00f6ljd II, 6).<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p><em>\u00a0<\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Esimest korda j\u00f5uab Tudulinna <strong>maakaardile<\/strong> aastal <strong>1630<\/strong>. J\u00e4rgnevatest k\u00fcmnenditest in arhiivis s\u00e4ilinud mitmeid Eestimaa ja Liivimaa kaarte, kus Tudulinna esineb toredate nimedega: 1642, 1653 ja 1659 a <strong>Tudolinnai<\/strong>, 1663 <strong>Tudolynnay<\/strong>, 1680 ja 1696 On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et enamikul neist kaartidest puuduvad t\u00e4nased palju suuremad l\u00e4hikeskused nagu Avinurme ja Iisaku. J\u00e4rgnevatel piltidel kaardid 1630. ja 1662. aastast:<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5485\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-923x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"923\" height=\"1024\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-923x1024.jpg 923w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-270x300.jpg 270w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-768x852.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-1384x1536.jpg 1384w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-1845x2048.jpg 1845w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Eestimaa-ja-Liivimaa-kaart-1630-1-710x788.jpg 710w\" sizes=\"auto, (max-width: 923px) 100vw, 923px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5482\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kaart5-1662-1024x799.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"799\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kaart5-1662-1024x799.jpg 1024w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kaart5-1662-300x234.jpg 300w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kaart5-1662-768x599.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kaart5-1662-710x554.jpg 710w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kaart5-1662.jpg 1522w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li>Aastal <strong>1653<\/strong> lisati Tudulinna J\u00f5hvi koguduse alla ja seda hakkas haldama diakon. T\u00e4psemad andmed vajavad edasist uurimist.<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul>\n<li><strong>1663<\/strong> (?) on Tudulinna (<strong>Tuddolin<\/strong>) ja Rannapungerjat (<strong>Punger<\/strong>) mainitud vanas Viru-Jaagupi kirikukroonikas, millele on viidanud <strong>Elsa Karp<\/strong> oma p\u00f5hjalikus uurimust\u00f6\u00f6s \u201eM\u00f5nda Tudulinna minevikust ja inimestest\u201c pidades seda oma raamatu ilmumise ajal (1978) vanimaks teadaolevaks Tudulinna kirjalikuks mainimiseks. Aastaarvus v\u00f5ib siiski kahelda, sest nimetatud kroonikaraamat k\u00e4sitleb v\u00e4ga pikka perioodi ja sealt on enamik lehti v\u00e4lja l\u00f5igatud. Lehek\u00fclgedel, kus Tudulinna on \u00e4ra m\u00e4rgitud, pole \u00fchtegi aastaarvu, kuid 17. sajandisse paigutuvad need t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00fcll. Nimetatud s\u00e4ilik asub Tartus, Eesti Rahvusarhiivis. <em>(EAA.3114.2.22)<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5484\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-1024x576.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"576\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-300x169.jpg 300w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-768x432.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-1536x864.jpg 1536w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-2048x1152.jpg 2048w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Lk-17-2-710x399.jpg 710w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li>Aastast <strong>1671<\/strong> p\u00e4rines \u00fcks vanadest r\u00f5ngasristidest linnam\u00e4el kiriku juures. Neid oli seal rohkemgi, kuid aegade jooksul on nad kahjuks k\u00f5ik h\u00e4vinenud. Viimane oli alles veel p\u00e4rast II maailmas\u00f5da. Vana kiriku \u00fcmber oli kindlasti matusepaik, sest maantee ehituse k\u00e4igus on kraavi kaevamisel tulnud sealt luustikke v\u00e4lja, viimati 21. sajandil. On teadmata, millal ja mis p\u00f5hjusel linnam\u00e4ele matmine l\u00f5petati, sest hilisematel aegadel (18-19 sajandil) viis tudulinlaste viimne teekond Rannapungerjale Kalmum\u00e4nnikusse, mis asus hoopis kaugemal enne kui v\u00f5eti kasutusele praegune Tudulinna surnuaed 19.sajandi keskpaiku.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5486\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Rongasristi-joonis-Tudulinnas-1.jpg\" alt=\"\" width=\"436\" height=\"500\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Rongasristi-joonis-Tudulinnas-1.jpg 436w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Rongasristi-joonis-Tudulinnas-1-262x300.jpg 262w\" sizes=\"auto, (max-width: 436px) 100vw, 436px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li><strong>1688<\/strong> viidi \u00fcle pika aja l\u00e4bi \u00fcldine ja p\u00f5hjalik <strong>adramaarevisjon<\/strong>. Tudulinnas on kirja pandud 13 peret. See n\u00e4itab, et taas oli tegu eluj\u00f5ulise k\u00fclaga. Kuigi vahepeal oli Virumaad tabanud mitu ikalduseperioodi ja epideemiaid, oli elu Tudulinnas uue hoo sisse saanud. Selle revisjoni protokoll on s\u00e4ilinud, kuid seal \u00fcles loetletud peremehi ei ole suudetud hilisemate p\u00f5liste suguv\u00f5sadega siduda. \u00dchelgi nimel ei n\u00e4i olevat seoseid j\u00e4rgmises, 1716. aasta revisjonis kirjas olevate tudulinlastega.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5480\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-1024x788.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"788\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-1024x788.jpg 1024w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-300x231.jpg 300w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-768x591.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-1536x1182.jpg 1536w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-2048x1575.jpg 2048w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1688-ver-2-710x546.jpg 710w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li>Tudulinna (<strong>Tuddilinna<\/strong>) on mainitud ka nn <strong>Landrolle 1694 <\/strong>dokumendis, mille puhul on tegu maaomanike loendiga. Kuulub Rakvere alla.<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>1695-1696<\/strong> viidi l\u00e4bi veel \u00fcks \u00fclemaaline revisjon, kuid selle protokollid ei ole kahjuks s\u00e4ilinud, sest uppusid Tallinna lahel 21.08.1696 koos laevaga, mis pidi need viima Stockholmi kuningale \u00fcle vaatamiseks. Kuna koopiaid neist ei olnud j\u00f5utud enne teha, l\u00e4kski kogu andmestik kahetsusv\u00e4\u00e4rsel kombel mere p\u00f5hja (<em>loe lisaks: Martin Seppel: \u201eRootsi aja suurim laeva\u00f5nnetus\u201c &#8211; \u201eHorisont\u201c 4.2021, lk 12<\/em>).<\/p>\n<p>Revisjoni tulemuste puudumine on t\u00f5sine hoop ka Tudulinna ajaloo uurimisel, sest sajandi l\u00f5pus tabas Eesti- ja Liivimaad ikaldustest alguse saanud <strong>suur n\u00e4ljah\u00e4da<\/strong> (1695-1697), mis kahandas rahvastikku tunduvalt (suri arvatavalt 70\u00a0000 kuni 75\u00a0000 inimest, mis oli viiendik kogu tolleaegsest elanikkonnast)..Selle kahjude v\u00e4ljaselgitamiseks moodustatud komisjoni protokoll Eestimaa kohta on arhiivis s\u00e4ilinud <em>(<\/em><em>Eestimaa n\u00e4ljah\u00e4da komisjoni materjalid; EAA.1.2.943; 1698-1700,<\/em><em> https:\/\/ais.ra.ee\/et\/description-unit\/view?id=200251170985)<\/em>, kuid vajab l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist (\u00fcle 1500 lk), kas seal ka Tudulinna kohta mingeid andmeid leidub. Nii ei teagi me t\u00e4pselt, kui arvuka elanikkonnaga Tudulinna <strong>Suur N\u00e4lg<\/strong> tabas ja kui palju peresid selle katastroofi \u00fcle elada suutsid.<\/p>\n<p>Oleks nad vaid teadnud, et katsumused pole sellega kaugeltki veel l\u00f5ppenud ja uus sajand toob endaga kaasa uued v\u00e4ljakutsed\u2026<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5tvalt saab 17. sajandi kohta m\u00e4rkida, et Tudulinna kohta on s\u00e4ilinud mitmeid huvitavaid <strong>ajaloolisi dokumente<\/strong>. Pea igas neist on nimi kirja pandud erineval kujul! See asjaolu lisab omamoodi v\u00e4rvikust kodukandi mitmekesisele ajaloole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eestimaal niinimetatud Rootsi aeg kestab. 17. sajandit j\u00e4id iseloomustama mitmed kurnavad s\u00f5jad, korduvad viljaikaldused ja n\u00e4ljah\u00e4dad ning katkuepideemiad. See k\u00f5ik on teravas vastuolus rahva p\u00e4rimuses l\u00e4bi sajandite edasikandunud m\u00fc\u00fcdist \u201ekuldsest Rootsi ajast\u201c. Kuid s\u00fcvenedes 17. sajandi riigikorralduslikesse s\u00fcndmustesse n\u00e4eme, et k\u00f5ik ei l\u00e4inud sugugi nii halvasti. Kuningas kaotas 1681 Liivimaa&nbsp;[ &hellip; ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-5479","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5479","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5479"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5479\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5487,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5479\/revisions\/5487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5479"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}