{"id":5489,"date":"2023-10-24T19:21:24","date_gmt":"2023-10-24T17:21:24","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5489"},"modified":"2023-10-24T19:21:24","modified_gmt":"2023-10-24T17:21:24","slug":"18-sajand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5489","title":{"rendered":"18. sajand"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rootsi v\u00f5imuperioodi<\/strong> kahele viimasele aastak\u00fcmnele j\u00e4tsid j\u00e4lje <strong>Suur n\u00e4ljah\u00e4da<\/strong> (1696\u20131697), <strong>P\u00f5hjas\u00f5da <\/strong>(1700\u20131710) ja Eesti ala tabanud <strong>viimane suur katk<\/strong> (1710\u20131711). Seet\u00f5ttu kujunesid aastad 1695\u20131711 Eesti ala rahvastikule v\u00e4ga keeruliseks.<\/p>\n<p>P\u00f5hjas\u00f5ja-aegse (1700\u20131710) vaenutegevuse all kannatasid ise\u00e4ranis Virumaa ja Tartumaa. T\u00e4psemad andmed s\u00f5jas hukkunute, maalt pagenute v\u00f5i Venemaale k\u00fc\u00fcditatute kohta puuduvad. P\u00f5hjas\u00f5ja laastamistele lisandus\u00a0 kogu L\u00e4\u00e4nemere regiooni tabanud katkuepideemia aastatel 1709\u20131712. Katk tabas raskelt Eesti l\u00e4\u00e4ne- ja p\u00f5hjaosa, K\u00f5ik kokku t\u00f5i kaasa Eesti rahvaarvu katastroofilise v\u00e4henemise \u2013 1712. aastal v\u00f5is Eesti alal elada\u00a0 umbes 170 000 ehk k\u00f5igest 42,5% (400 000st elanikust aastal 1695) inimest. (<em>loe t\u00e4psemalt:<\/em> <em>https:\/\/www.eestijuured.ee\/et\/artiklid\/kataklusmide-aeg<\/em> )<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Tudulinna<\/strong> kuulus l\u00e4bi terve sajandi j\u00e4tkuvalt <strong>Rakvere m\u00f5isa<\/strong> alla. M\u00f5isaomanikeks oli (alates 1669 a.) pika ajalooga <strong><em>von Tiesenhausenite<\/em><\/strong> perekond, kelle sugupuu ulatub tagasi juba 13. sajandisse. Neile kuulus ka n\u00e4iteks Piira m\u00f5is Rakvere l\u00e4hedal. Seet\u00f5ttu polegi imestada, et suurem osa Tudulinna sisser\u00e4ndajatest on tulnud siia teadaolevalt just Rakvere kandist, \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5isniku suunamisel. Sunnismaised talupojad vabalt \u00fcmber kolida neil aegadel ei tohtinud.<\/p>\n<p>Tudulinna eluolu ja arengu kohta leidub alates sajandi algusest peale pidevaid arhiiviallikaid. Nende abil saame j\u00e4lgida, kuidas siinne elanikkond p\u00e4rast eespool mainitud kadusid j\u00e4rjekindlalt kasvama hakkab. \u00dchtlasi on v\u00f5imalik alates 18. sajandi esimestest k\u00fcmnenditest \u00fcles joonistada vanimaid <strong>Tudulinna sugupuid<\/strong>, mis ulatuvad t\u00e4nap\u00e4eva v\u00e4lja. Kahjuks ei ole teadaolevate andmete p\u00f5hjal v\u00f5imalik neid tabeleid venitada veelgi kaugemasse minevikku, sest seoseid 18 sajandi algusaastate tudulinlaste ja eelmise sajandi v\u00e4hestes s\u00e4ilinud loendites mainitud elanike vahel ei ole suudetud seni t\u00f5estada.<\/p>\n<p>M\u00f5isa k\u00f5rval oli teiseks oluliseks institutsiooniks rahva elus <strong>kirik<\/strong>. Tudulinna kuulus l\u00e4bi terve sajandi <strong>Viru-Jakobi<\/strong> (t\u00e4nap\u00e4eval tunneme seda kohta Viru-Jaagupi nime all) koguduse alla. Nii nagu parun, oli ka kirikh\u00e4rra igap\u00e4evaselt piisavalt kaugel metsade ja maade taga ning ilmselt v\u00f5isid toonased tudulinlased k\u00f5igist seisuslikest piirangutest hoolimata \u00fcsna vabalt tunda. Ei olnud kedagi, kes oleks igap\u00e4evaselt kamandanud ja toimetustel silma peal hoidnud. T\u00e4ita tuli vaid teatud etten\u00e4htud kohustusi nii m\u00f5isa kui kiriku eest (nt teop\u00e4evad, jahisaak jms).<\/p>\n<p>Andmed selle kohta, kuidas ja missuguse korrap\u00e4rasusega oli korraldatud tudulinlaste kiriklik teenimine 18. sajandi esimesel poolel, on puudulikud. On mainitud nagu oleks juba 1700 aasta paiku mingi kabel siia ehitatud, kuid seda teadet ei kinnita paljud allikad. Ka on kirjalikes p\u00e4rimustes \u00fcles t\u00e4hendatud, et teenistusi peeti \u00f5petaja poolt kuus korda aastas talumajades Rannapungerjal ja Tudulinnas. K\u00fcll on aga alates 1730-test aastatest kindlat teated kohapeal tegutsenud k\u00f6stri kohta. Huvitaval kombel sai niiviisi alguse skeem, kuidas Tudulinna usuelu ka hilisematel aegadel korraldatud on olnud: \u00f5petaja on ikka resideerunud kuskil eemal ja kohapealseid talitusi on toimetanud k\u00f6strid.<\/p>\n<p>Aga just vanad kirikuraamatud on hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega ajalooallikateks Tudulinna perekondade j\u00e4rjepidevuse j\u00e4lgimisel. Neid t\u00e4iendavad vakuraamatud, mis sajandi l\u00f5pul asenduvad m\u00e4rksa p\u00f5hjalikumate hingeloenditega. (<em>Tudulinna suguv\u00f5sade kohta loe t\u00e4psemalt kogumikust \u201eTudulinna vanad suguv\u00f5sad\u201c, 4. v\u00e4ljaanne, 2022, toimetaja Andres Meresmaa<\/em>)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong><u>Olulisemad s\u00fcndmused Tudulinna elus 18. sajandil:<\/u><\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>1700<\/strong> \u2013 <strong>varaseimad teadaolevad sissekanded<\/strong> Viru-Jakobi kirikuraamatus tudulinlaste kohta. \u00dcheks selliseks on <strong><em>Kubja Clausi<\/em><\/strong> abiellumine Mariaga; Claus oli Palmide suguv\u00f5sa esiisa. Veel v\u00e4hemalt neli m\u00e4rget Tudulinna inimeste abiellumiste kohta leiame aastatest 1699-1700, kuid need nimed on kas liiga halvasti loetavad v\u00f5i pole neid v\u00f5imalik \u00fchegi suguv\u00f5saga kindlalt siduda. (<em>viide: <\/em><em>3114.2.2<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1716<\/strong> \u2013 sellest aastast on s\u00e4ilinud \u201c<em>inkvisitsiooni ja annotatsiooni protokoll<\/em>\u201d ehk revisjon, kus on kirja pandud <strong>esimene loend Tudulinna perede<\/strong> kohta keda millegip\u00e4rast nimetati rannatalupoegadeks: <em>Strandbauern von Tuttolind<\/em>. Saavad alguse k\u00f5ige kaugema ajalooga suguv\u00f5sad: <strong>P\u00e4rnikud, K\u00fctid, Pirgid, Bergid, Palmid, Mathiesenid ja Roberred<\/strong>. Tol ajal mingeid perekonnanimesid muidugi veel polnud. (<em>viide: <\/em><em>3.1.451<\/em>)<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone  wp-image-5490\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1716.jpg\" alt=\"\" width=\"555\" height=\"285\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1716.jpg 504w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/1716-300x154.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 555px) 100vw, 555px\" \/><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1726, 1732, 1739 <\/strong>ja<strong> 1744 \u2013 vakuraamatud<\/strong>, kus on loetletud Tudulinna peremehed ja perede suurused. Kui esimeses nimekirjas oli kirjas vaid 6 peret, siis iga korraga nende arv kasvas tublisti. Nii on 1744 aastal \u00fcles t\u00e4hendatud juba ligi 20 peret. Vakuraamatuid on t\u00e4idetud ka aastatel 1750, 1765 ja 1774, kuid millegip\u00e4rast pole \u00fcheski neist andmeid Tudulinna kohta. (<em>k\u00f5ik nimetatud vakuraamatud asuvad Eesti Rahvusarhiivis ja on ligip\u00e4\u00e4setavad ka Saaga veebikeskkonna kaudu<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1736<\/strong> \u2013 esimest korda on kirikuraamatutes mainitud <strong>Tudulinna k\u00f6strit<\/strong>. Siit algab <strong><em>Pitkete Karli<\/em><\/strong> ja tema suguseltsi lugu. Perekonna p\u00e4rimuse j\u00e4rgi Rakvere kandist m\u00f5isa k\u00fcttidena saabunud vendade peredest saab alguse kolmandik k\u00f5ikidest edasistest Tudulinna suguv\u00f5sadest.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1766<\/strong> \u2013 Rakvere m\u00f5isniku Jakob Johann von Tiesenhauseni eestv\u00f5ttel ehitati <strong>Tudulinna<\/strong> linnam\u00e4ele <strong>esimene puukirik<\/strong>. Vanade rahvap\u00e4rimuste kohaselt ei olnud koht juhuslikult valitud \u2013 siin v\u00f5is olla vanade eestlaste hiiepaik. Kindlalt oli juba sajand tagasi siia maetud tolleaegseid tudulinlasi. Et Linnam\u00e4gi olevat sel ajal olnud paksu metsaga kaetud, saadi ehituspalgid samast l\u00e4hedalt.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1767<\/strong> \u2013 Simuna praost <strong>Johannes Georg Borge<\/strong> p\u00fchitses kiriku 25. veebruaril ehk k\u00fc\u00fcnlap\u00e4eval. J\u00e4tkuvalt Viru-Jakobi alluvusse kuulunud p\u00fchakoda hakati nimetama <strong>\u201ekabeli-abikoguduseks\u201c<\/strong>; seda kohtab veel 20. sajandi alguse dokumentides.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1782<\/strong> \u2013 viidi l\u00e4bi \u201e<em>hingede revisjon<\/em>\u201c ehk <strong>esimene p\u00f5hjalik <\/strong>\u00fclemaaline<strong> rahvaloendus<\/strong>, kus pandi kirja k\u00f5ik perekonnaliikmed ja nende vanused. K\u00f5ik Tudulinna pered seati loenduse protokolliraamatus ritta ja nad said omale j\u00e4rjekorranumbrid, mis j\u00e4id p\u00fcsima kuni 19. sajandi keskpaigani, mil viimane samataoline loendus aset leidis. (<em>viide: <\/em><em>1864.2.IV-5<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1795<\/strong> \u2013 <strong>j\u00e4rgmine loendus<\/strong>; k\u00f5rvutades nende kahe andmeid ja j\u00e4lgides lisaks Viru-Jakobi s\u00e4ilinud kirikuraamatuid on v\u00f5imalik \u00fcsna t\u00e4pselt \u00fcles joonistada Tudulinna suguv\u00f5sade arenguskeeme ning omavahelisi sugulussidemeid neil kaugetel aegadel. (<em>viide: <\/em><em>1864.2.V-48<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>1798<\/strong> &#8211; baltisaksa ajaloolase <strong><em>Ludwig August Mellini<\/em><\/strong> poolt koostatud esimeses Eesti atlases m\u00e4rgitud Tudulinna linnam\u00e4e juurde \u201e<em>Lina M\u00e4ggi<\/em> &#8211; <em>Ein erloschener Vulcan<\/em>\u201c &#8211; \u201e<strong>kustunud vulkaan<\/strong>\u201c. See tulenes ilmselt Viru-Jakobi kiriku\u00f5petaja Carl Conrad Rauchi poolt Mellinile saadetud vastavasisulises teates, sest ta oli koha peal n\u00e4inud \u201eauguga m\u00e4ge\u201c. Tegelikult on siin hoopiski geoloogilise terminoloogia j\u00e4rgi sulglohk.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-large wp-image-5491\" src=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga-1024x654.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"654\" srcset=\"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga-1024x654.jpg 1024w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga-300x192.jpg 300w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga-768x490.jpg 768w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga-1536x980.jpg 1536w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga-710x453.jpg 710w, https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/Mellini-atlase-kaart-kustunud-vulkaaniga.jpg 1883w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<ol start=\"18\">\n<li>sajandist on meieni j\u00f5udnud vanimad siitkandi rahvap\u00e4rased kohanimed: <strong><em>Lugav\u00e4lja <\/em><\/strong>(ka <em>Luawelli<\/em> jt nimekujud), <strong><em>Saare, Suurev\u00e4lja, Pikati, Tagaj\u00f5e, Kellassaare<\/em><\/strong> jt.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Perekonnanimesid talurahval ei olnud; kirikuraamatutes, vakuraamatutes ja hingeloendites kirjutati inimesed kas isanime abil (<strong><em>Micko Maddi<\/em><\/strong>), ameti j\u00e4rgi (<strong><em>V\u00f6\u00f6rm\u00fcnder Andres<\/em><\/strong>) v\u00f5i elukohale viidates (<strong><em>Kellassaare Jaan<\/em><\/strong>).<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes eelnenud kahe sajandiga oli aeg p\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5ja l\u00f5ppu ja viimast katkuepideemiat kindlasti palju rahulikum ja v\u00f5imaldas k\u00fclaelul areneda normaalset rada pidi. Sajandi l\u00f5puks oli tudulinlaste arv mitmekordistunud v\u00f5rreldes P\u00f5hjas\u00f5ja aegadega.<\/p>\n<p>M\u00f5isa kauguse t\u00f5ttu (Rakveres) ei olnud talurahva koormised t\u00f5en\u00e4oliselt nii karmid kui paljudes teistes k\u00fclades, kus parunih\u00e4rrade pilk koha peal hommikust \u00f5htuni lihtrahva tegemistel silma peal hoidis.<\/p>\n<p>Lootusrikkalt oli Tudulinna rahvas astumas j\u00e4rgmisse sajandisse. Aga koos sellega tulid ka suured muutused laanetaguse rahva argiellu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rootsi v\u00f5imuperioodi kahele viimasele aastak\u00fcmnele j\u00e4tsid j\u00e4lje Suur n\u00e4ljah\u00e4da (1696\u20131697), P\u00f5hjas\u00f5da (1700\u20131710) ja Eesti ala tabanud viimane suur katk (1710\u20131711). Seet\u00f5ttu kujunesid aastad 1695\u20131711 Eesti ala rahvastikule v\u00e4ga keeruliseks. P\u00f5hjas\u00f5ja-aegse (1700\u20131710) vaenutegevuse all kannatasid ise\u00e4ranis Virumaa ja Tartumaa. T\u00e4psemad andmed s\u00f5jas hukkunute, maalt pagenute v\u00f5i Venemaale k\u00fc\u00fcditatute kohta puuduvad. P\u00f5hjas\u00f5ja&nbsp;[ &hellip; ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-5489","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5489"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5489\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5492,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5489\/revisions\/5492"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}