{"id":5503,"date":"2023-11-07T20:25:19","date_gmt":"2023-11-07T18:25:19","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5503"},"modified":"2023-11-07T20:25:19","modified_gmt":"2023-11-07T18:25:19","slug":"19-sajand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5503","title":{"rendered":"19. sajand"},"content":{"rendered":"

19 . <\/strong>sajandit<\/strong> v\u00f5ib Tudulinna ajaloos nimetada kiire ja mitmek\u00fclgse arengu perioodiks. Alustame \u00fcldisema vaatega, mis oludes meie esiisad pidid elama ajal, mil kalendrites keerati ette aasta 1800.<\/p>\n

Talupojad olid j\u00e4tkuvalt sunnismaised p\u00e4risorjad. \u00d5nneks olid ajad tasapisi muutumas. P\u00e4risorjus kaotati<\/strong> Eestimaa kubermangus 1816. aastal<\/strong> talurahvaseadusega, kuid kehtima j\u00e4id paljud p\u00e4risorjusega kaasnevad piirangud, n\u00e4iteks teoorjus. Liikumiskitsendused likvideeriti alles 1863. aasta passiseadusega. Teoorjus keelustati\u00a0 1868. aastal.<\/p>\n

Enamuse p\u00f5liste Tudulinna suguv\u00f5sade esivanemad olid sajandi alguseks juba siiakanti j\u00f5udnud. Edaspidi lisandus vaid \u00fcksikuid tulijaid (k\u00fcllap ikka m\u00f5isniku kutsel), kuid \u00fcldjuhul m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes nad lahkusid j\u00e4tmata Tudulinna endast p\u00fcsivaid j\u00e4lgi. Mujale \u00f5nne otsima r\u00e4ndas ka palju siinseid p\u00f5liselanikke, p\u00f5hiliselt Virumaa eri piirkondadesse. Minejaid oli peaaegu igast suguv\u00f5sast, m\u00f5nest rohkem, teistest v\u00e4hem. M\u00f5ned suguv\u00f5sad (Bilov, Kroon, Karafin jt) kadusid Tudulinnast peaaegu t\u00e4iesti, kuid said uutes asukohtades arvukaks. Oli neidki, kelle tee viis parema elu ja suurema \u00f5nne otsinguil kaugele Venemaa avarustesse.<\/p>\n

Suuremaid epideemiaid, s\u00f5du v\u00f5i muid sarnaseid katastroofe sel sajandil Virumaad otseselt ei puudutanud, seega sai elukeskkond normaalselt areneda. Endiselt oli laste suremus k\u00f5rge, aga see-eest pered suured. Tudulinna elanikkond kasvas j\u00e4rjepidevalt. Sellest saame hea \u00fclevaate 1811., 1816., 1834., 1850.<\/strong> ja 1858.<\/strong> aastal l\u00e4bi viidud \u00fclemaaliste hingeloendite <\/strong>protokolle sirvides. Lisaks neile on praktiliselt t\u00e4ielikult s\u00e4ilinud kirikuraamatud<\/strong> (s\u00fcnni-, surma- ja abiellumiste meetrika) l\u00e4bi terve 19. sajandi. Algul kirjutati tudulinlaste andmed Viru-Jakobi raamatutesse; alates 1867. aastast juba Iisaku meetrikasse. Mitmel puhul on Tudulinna kohta peetud lausa eraldi raamatuid. Sajandi keskpaigast hakkavad mainitud algallikaid t\u00e4iendama ka personaalraamatud<\/strong>. K\u00f5ik loetletud arhivaalid asuvad Eesti Rahvusarhiivis ja on t\u00e4naseks digiteeritud kujul k\u00e4ttesaadavad igale asjast huvitatud uurijale Saaga veebikeskkonna kaudu.<\/p>\n

Allpool n\u00e4ide vanast kirikuraamatust 19.sajandi algusest:<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

19. sajandi mitu palet.<\/u><\/strong><\/p>\n

Kindlasti oli tegu m\u00f5isasajandiga<\/strong>. Just sel perioodil \u00f5ppisid tudulinlased l\u00e4hemalt tundma h\u00e4rrasrahvast, kes kohe sajandi algul seadsid end Tudulinna elama. Nagu hilisemast on teada, kestiski m\u00f5isa ajastu siinmail t\u00e4pselt sajandi \u2013 kuni h\u00e4\u00e4rberi mahap\u00f5lemiseni j\u00e4rgmisel sajandivahetusel.<\/p>\n

1802<\/strong> alustati m\u00f5isamaade m\u00f5\u00f5distamis- ja kaardistamist\u00f6\u00f6dega <\/strong>maam\u00f5\u00f5tja M.Storchi juhtimisel. <\/strong>M\u00f5isamaid sai kokku 10942 tiinu (ligi 12000 ha), millest nn peam\u00f5isamaad 3620 tiinu (ligi 4000 ha). \u00dclej\u00e4\u00e4nu oli talumeeste, m\u00f5isat\u00f6\u00f6liste, vabadike ja m\u00f5isa ametimeeste kasutuses.<\/p>\n

1803 <\/strong>alustati m\u00f5isa ehitust\u00f6\u00f6dega. <\/strong>Tagaj\u00f5e kaldal asunud kompleksi kuulusid lisaks \u00fchekorruselisele puust h\u00e4\u00e4rberile ka arvukad k\u00f5rvalhooned. Need olid ehitatud osalt puidust, osalt kivist. Valitsejamaja, s\u00f5iduhobuste tall, t\u00f5llakuur, aidad, maakividest laut umbes sajapealisele l\u00fcpsikarjale. J\u00f5ekaldas olevat olnud v\u00f5lvlagedega keldrid. Viinavabrik ehitati lauda l\u00e4hedusse ning kohas, kus hargnesid Roostoja poole minev tee ja Tagaj\u00f5ele suunduv tee, asus sepapada. Selle l\u00e4heduses seisis ka suur rehepeksusara. Oli veel eraldi aedniku maja. Juba varem oli j\u00f5ele rajatud vesiveski. Tudulinna m\u00f5isast on teadaolevalt s\u00e4ilinud ainult paar joonistust, paraku ei ainsatki fotot.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\u00a0<\/strong>1834 suri parun Johann Diedrich von Tiesenhausen<\/strong>, m\u00f5is j\u00e4i tema t\u00fctardele Charlotte ja Wilhelmine von Tiesenhausenile. Kuna nemad ei osanud m\u00f5isa majandada, oli see pidevalt rendil \u00e4rksamate talumeeste k\u00e4es.<\/p>\n

L\u00e4bisaamine h\u00e4rrasrahva ja talurahva vahel on Tudulinnas alati olnud \u00fcsna hea. Mingeid suuremaid t\u00fclisid pole kunagi ette tulnud. M\u00f5isapreilid k\u00e4isid isegi valitud taluperedes katsikul. K\u00fcllap tasub siit otsida p\u00f5hjuseid, miks Tudulinnas hakkas juba sajandi esimeses pooles levima komme panna tavalistele talulastele saksap\u00e4raseid nimesid<\/strong>. Nii tundub t\u00e4nap\u00e4evalgi kalmistul jalutades ja lugedes vanadelt ristidelt ja hauakividelt lahkunute nimesid, nagu oleks tegu m\u00f5ne baltisakslaste surnuaiaga! Tegelikult pole ainsatki parunit ega nende pereliiget siia kunagi maetud.<\/p>\n

Sajandi l\u00f5pus sai teoks paljude talumeeste l\u00e4bi p\u00f5lvkondade edasi kantud suur unistus \u2013 saada oma maa p\u00e4ris omanikeks<\/strong>. M\u00f5isa maid hakati uuesti v\u00e4lja m\u00f5\u00f5tma ja m\u00fc\u00fcma; sellega koos sai Tudulinna k\u00fcla oma hilisema planeeringu ja v\u00e4ljan\u00e4gemise.<\/p>\n

 <\/p>\n

Teiseks oluliseks etapiks Tudulinna kogukonna arengus sai valla moodustamine<\/strong>.<\/p>\n

Juba 18. sajandi l\u00f5pus hakkas vald t\u00e4hendama talurahvakogukonda. Esimesed valla omavalitsuse alged olid magasivilja kogumine (magasiait), vaestehoolekanne ja\u00a0vallakohtud. P\u00e4rast\u00a0p\u00e4risorjuse\u00a0kaotamist hakati valdu moodustama peamiselt\u00a0m\u00f5isate\u00a0kaupa, kohati asutati v\u00e4ikestest m\u00f5isatest ka \u00fchendatud vallakogukondi. Vald oli sealtpeale m\u00f5isast s\u00f5ltuv seisuslik (\u2154 volikogu liikmeid valiti peremeeste, \u2153\u00a0sulaste\u00a0seast) haldus\u00fcksus, mille eesotsas oli\u00a0talitaja. Baltimaade vallaseadusega (1866) v\u00f5eti vald m\u00f5isniku eestkoste alt ja muudeti riiklikuks haldus\u00fcksuseks: vallaametnikud said palgalisteks, seisusi t\u00e4psustati (p\u00e4risomanikud, rentnikud, talusulased,\u00a0m\u00f5isamoonakad\u00a0ja kindla elukohata isikud). Valla halduskeskuse tarbeks ehitati\u00a0vallamaja. (loe t\u00e4psemalt: <\/em>http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/vald4<\/em><\/a>).<\/p>\n

Nii sai 19. sajandi keskpaiku alguse ka Tudulinna vald kui institutsioon. Esialgu oli m\u00f5isal talurahva igap\u00e4evaelus endiselt juhtiv roll; valla \u00fclesandeks sai p\u00f5hiliselt kohtupidamine ulakust teinud talupoegade \u00fcle. Need Tudulinna vallakohtu protokollid annavad p\u00e4ris hea \u2013 kohati lustaka, m\u00f5nikord lausa tragikoomilise \u2013 pildi selle aja k\u00fclaelust.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kolmas tugisammas 19. sajandi Tudulinna elu edenemisel oli kool<\/strong>. Lapsed hakkasid haridust saama nii Tudulinnas, Lemmakus kui Oonurmes. Erinevad allikad m\u00e4rgivad Tudulinnas kooli\u00f5petuse algajaks eri aastaid (1814, 1842, 1845); \u00fcldtunnustatud on neist viimane, mille kohta leidub ka algseid kirjalikke t\u00f5endeid. Kirjatarkuse j\u00f5udmine talurahva keskele l\u00f5i eeldused ka mitmek\u00fclgse kultuurielu \u00f5itsele puhkemiseks sajandi teises pooles.<\/p>\n

 <\/p>\n

Olulisemad s\u00fcndmused Tudulinna elus 19. sajandil kokkuv\u00f5tvalt:<\/u><\/strong><\/p>\n