{"id":5516,"date":"2023-11-21T15:48:05","date_gmt":"2023-11-21T13:48:05","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5516"},"modified":"2023-11-21T15:48:05","modified_gmt":"2023-11-21T13:48:05","slug":"20-sajand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5516","title":{"rendered":"20. sajand."},"content":{"rendered":"

20 sajand algab Tudulinna jaoks palavalt ja v\u00e4rvikalt: kohe 1900. aastal h\u00e4vib tulekahjus Tudulinna m\u00f5isa puust h\u00e4\u00e4rber<\/strong>. Seda ei taastata enam kunagi. K\u00f5rvalhooned suudetakse p\u00e4\u00e4sta. M\u00f5isapere kolib esialgu elama t\u00fchjana seisnud ja valla k\u00e4sutuses olnud endisesse vennasteliikumise hoolekandjate residentsi V\u00f5sum\u00f5isa. Peatselt aga lahkuvad von Tiesenhausenid Tudulinnast j\u00e4\u00e4davalt. M\u00f5isamajandust j\u00e4\u00e4vad korraldama m\u00f5isavalitsejad, kes olid kohalikud talupojad. Viimane neist oli Oonurme Valgej\u00f5elt Klemens Preinvalts. <\/strong>Ligi poolteist sajandit Tiesenhausenitele kuulunud m\u00f5isamaad m\u00fc\u00fcakse m\u00f5ne aja p\u00e4rast maha. J\u00e4rgnevate aastate jooksul on Tudulinna m\u00f5isal veel kolm omanikku (Eduard Riemer, Georg Wege<\/strong> ja Aleksander Vojeikov<\/strong>), kuid koha peal toimetajat ei saa neist kellestki. Eesti Vabariigi Maareformiga aastal 1919 saab m\u00f5isaajastu l\u00f5plikult l\u00e4bi. T\u00e4naseks on kunagisest Tudulinna m\u00f5isakompleksist s\u00e4ilinud vaid maakividest lauda varemed. Kadunud on ka m\u00f5isapark.<\/p>\n

Tuliseid s\u00fcndmusi toob uus sajand kaasa rohkem kui \u00fckski varasem. Riigikordade vahetumised, s\u00f5jad ja repressioonid vaheldumisi k\u00f5ige vabamate ajaperioodidega eesti rahva, s.h. tudulinlaste elus. Mitte kunagi varem pole \u00fche sajandi jooksul aset leidnud nii palju murrangulise t\u00e4htsusega s\u00fcndmusi. Samuti pole \u00fckski eelmistest perioodidest t\u00e4hendanud sedav\u00f5rd kiiret elu arengut nii majanduslikus, hariduslikus kui kultuurilises m\u00f5ttes nagu 20. sajandil.<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt v\u00e4ike \u00fclevaade vaid k\u00f5ige olulisematest juhtumistest, mis sajandi jooksul on Tudulinnas toimunud v\u00f5i siinset elu m\u00e4rgatavalt m\u00f5jutanud.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00e4htsamad s\u00fcndmused 20. sajandil Tudulinna eluolus kokkuv\u00f5tlikult:<\/u><\/strong><\/p>\n

1903-1904<\/strong> \u2013 Praeguse koolimaja<\/strong> kivist esimese korruse ehitus<\/strong> (ehitusmeistrid Arhip Sudov Lohusuu vallast ja Ivan \u017dernov Paide linnast).\u00a0Varasem, 1870-ndatel ehitatud puust koolihoone on selleks ajaks juba amortiseerunud ja vajab asendamist uue ja kaasaegsega. Kuid peagi j\u00e4\u00e4b ajale jalgu seegi. 1930. aastate alguseks on kahe klassiruumiga hoone kitsaks j\u00e4\u00e4nud, majas pole jalutusruume, klosette ega riietehoidu. 1932 valmistab Viru maavalitsuse ehitusinsener Georg Gutmann projekti, mis n\u00e4eb ette maakividest hoonele puidust teise korruse<\/strong>, kuhu planeeritakse internaat, v\u00f5imla, osa klassiruume ja \u00f5petajate korterid. Juurdeehitus tehakse suures osas 1932. aastal, kuid siset\u00f6\u00f6d j\u00e4tkuvad 1935. aastani. \u00a0Uuendatud koolimaja \u00f5nnistatakse 27. oktoobril 1935. 1960. aastal lisatakse hoonele veel mansardkorrus<\/strong>\u00a0seoses keskkoolina tegutsemisena. Niisugusel kujul toimibki Tudulinna kool kuni oma eksisteerimise l\u00f5puni 2019. aasta kevadel. (viide: <\/em>https:\/\/register.muinas.ee\/public.php?menuID=evm-school&action=view&id=776<\/em><\/a>)<\/p>\n

Pildid koolist eri aegadel.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

1914-1918<\/strong> – Esimene Maailmas\u00f5da<\/strong>, kus palju eestlasi, sh tudulinlasi sundmobilisatsiooni korras osaleb (Tudulinna vallast olevat eri etappides v\u00e4rvatud ca 150 meest) ja nii m\u00f5nigi j\u00e4\u00e4b kaugetele lahinguv\u00e4ljadele. Sellele j\u00e4rgnevad revolutsioonid Venemaal, tsaariv\u00f5imu kukutamine ja enamlaste v\u00f5imuletulek, mis toob endaga kaasa palju segadust. Tudulinna kuulub l\u00fchikest perioodi (november 1918-jaanuar 1919) Narvas moodustatud punaste nukuvalitsuse Eesti T\u00f6\u00f6rahva Kommuuna alla.<\/p>\n

1918-1920<\/strong> \u2013 Eesti Vabaduss\u00f5da<\/strong>. Tudulinna ja selle l\u00e4hi\u00fcmbrus j\u00e4\u00e4vad suurematest lahingutest k\u00fcll puutumata, kuid v\u00f5ideldes teistel rinnetel j\u00e4tab oma elu otse lahinguis,\u00a0 haavata saamise tagaj\u00e4rjel v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4es haigestumise tagaj\u00e4rjel eri andmetel 12-14 Tudulinna valla kodanikku.<\/p>\n

1920-1921<\/strong> \u2013 asutatakse Tudulinna Naisselts<\/strong> Mary Treilmanni ja Helmi Lukk-V\u00e4li eestvedamisel. K\u00f5rvuti varem asutatud Laulu ja M\u00e4ngu Seltsiga asub Naisselts aktiivselt edendama Tudulinna kultuurielu ja kodumajandust. Seltsi poolt korraldatavad rahvapeod ja kursused on alati osav\u00f5tjate rohked. Seltsi tegevus kestab 1940. aastani.<\/p>\n

1923 <\/strong>\u2013 Vabaduss\u00f5jas langenutele m\u00e4lestussamba<\/strong> avamine Tudulinna kalmistul. Samba p\u00fcstitamise eestvedajaks on vallakirjutaja ja k\u00f6ster Paul Mathiesen<\/strong>. Kavandi valmistab skulptor Voldemar Melnik (Mellik)<\/strong> oma Tartus asunud t\u00f6\u00f6kojas. Kuna tal on samal ajal k\u00e4sil P\u00f5ltsamaa m\u00e4lestussamba tegemine, saavad need sarnased. P\u00f5ltsamaa sammas pidi tulema dolomiidist. Arvatakse, et Mellik valab Tudulinna jaoks sellest koopia. Samba osad s\u00f5idutatakse Tartust laevaga Rannapungerjale ja sealt hobustega surnuaiale. Samba maksumuseks kujuneb 70\u00a0000 marka, \u00fches veo ja aluse valmistamisega 123\u00a0000 marka. Samba nurgakivisse pannakse dokument ehitaja ja komitee allkirjadega. Mellik valmistab ligi k\u00fcmmekond sama otstarbega m\u00e4lestussammast Eesti eri paikadesse. Tudulinna m\u00e4lestussamba pidulik avamine on 16. septembril 1923<\/strong>. aastal; samba p\u00fchitseb Avinurme kiriku\u00f5petaja Johannes Hauboldt. Peetakse k\u00f5nesid, lauldakse \u00fchislaule, asetatakse 16 p\u00e4rga. Sambale kingitakse eluiga vaid 17 \u00f5nnelikku Eesti iseseisvuse aastat. Oktoobris 1940 lasevad kohalikud puna-aktivistid samba \u00f5hku ja matavad t\u00fckid samasse. Nii j\u00e4\u00e4b plats t\u00fchjaks pea pooleks sajandiks. Alles taas\u00e4rkamisajal, laulva revolutsiooni p\u00e4evil, kaevatakse s\u00e4ilinud t\u00fckid v\u00e4lja. Kuju tuleb teha uus, kuid samba postament on originaal. Uue kuju valab pronksist vanade fotode alusel skulptor Riho Kuld<\/strong>. Samba taasavamine<\/strong> leiab aset 6. oktoobril 1990. Pilt m\u00e4lestussamba algsest avamisest.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

1923<\/strong> \u2013 Iisaku ja Tudulinna kiriku\u00f5petajaks saab Voldemar Kuljus<\/strong>, l\u00e4bi aegade esimene eestlane selles ametis siinkandis. Sellest saab m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega s\u00fcndmus. M\u00f5ne aja p\u00e4rast algab legendaarne Tudulinna usut\u00fcli<\/strong>, mis andis ainest lugematutele ajalehe artiklitele ning pakkus k\u00f5neteemat vestlusringides l\u00e4hemal ja kaugemal kuni pealinnani v\u00e4lja. \u201eT\u00e4nu\u201c usut\u00fclile saab Tudulinna teise kiriku, palju omap\u00e4rast kuulsust ja vastakaid hinnanguid. Kes teab, millega see k\u00f5ik l\u00f5ppenud oleks, aga 1940. aasta poliitilised s\u00fcndmused panevad muu hulgas ka sellele veidrale m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmisele punkti.\u00a0 \"\"<\/p>\n

1926<\/strong> \u2013 Ehitatakse apteegi maja<\/strong> k\u00fcla keskele (praeguse Rahvamaja kohale); seal asub tegutsema proviisor Otto Senter. Apteek p\u00f5leb 1944.<\/p>\n

1926<\/strong> \u2013 Valmib Sonda-Mustvee 63-kilomeetrine kitsar\u00f6\u00f6paline raudtee<\/strong>, mis riivab l\u00e4\u00e4neservas ka Tudulinna valda. Nii saab Tudulinnagi \u201euhkeldada\u201c raudteega, mis tol ajal oli palju olulisemaks transpordiliigiks kui t\u00e4nap\u00e4eval. Valla piiridesse j\u00e4\u00e4vad Peressaare<\/strong> ja Adom\u00e4e<\/strong> peatused. Viimane rong s\u00f5idab raudteel 1972. aastal.<\/p>\n

1930<\/strong> \u2013 Alustatakse Peressaare asunduse<\/strong> rajamist Oonurme \u00e4\u00e4remaadele. Sellest kujuneb Eesti suurim uusasundus umbes saja planeeritud talukohaga 1700 hektaril. Talumajad ehitatakse t\u00fc\u00fcpprojektide j\u00e4rgi koosehitistena arhitekt Erika N\u00f5va<\/strong> projekti j\u00e4rgi. \u00dchiskondlikest hoonetest kerkivad ilus koolimaja (1938), kaks poodi ning telliset\u00f6\u00f6stus. Planeeritud kujul ei valmi Peressaare asundus kunagi, sest 1940. aastal l\u00f5petab punav\u00f5im Eesti Vabariigi aegse asunduste rajamise poliitika p\u00e4evapealt. T\u00e4naseks on k\u00fcla inimt\u00fchi.<\/p>\n

Fotol Peressaare koolimaja p\u00e4rast valmimist.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

1930-1931<\/strong> \u2013 Ilmub ajaleht \u201cTudulinna H\u00e4\u00e4l\u201d<\/strong> \u2013 teadaolevalt ainus valla sees ilmunud leht esimese Eesti Vabariigi p\u00e4evil. V\u00e4ljaandjaks aktiivne \u00fchiskonnaelutegelane ja k\u00fclaelu edendaja Paul Haamer<\/strong>. Kokku j\u00f5uab lugejateni 5 numbrit, siis hakkab lehe v\u00e4ljaandmine k\u00e4ima \u00fcle j\u00f5u.<\/p>\n

1934<\/strong> \u2013 Ehitatakse Rannapungerja tuletorn<\/strong> varasema, 1923. aastal p\u00fcstitatud puust tulepaagi asemele. Tegu on Peipsi-\u00e4\u00e4rse \u00fche vanema tuletorniga, mis j\u00e4rjepidevalt tegutsenud.<\/p>\n

1939<\/strong> \u2013 Tudulinna Rahu kiriku<\/strong> ehitus, mis tuleneb eespool mainitud \u201eusut\u00fclist\u201c. Lahkul\u00f6\u00f6nud kogudus ja Iisaku abikogudus (kellele kuulus olemasolev puukirik) ei j\u00f5uta viimase kasutamise osas kuidagi kokkuleppele. Nii ei j\u00e4\u00e4gi muud \u00fcle kui ehitada k\u00f5rvale omale uus koosk\u00e4imise koht. Projekt tellitakse arhitekt Eugen Sachariaselt<\/strong>, peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjaks saab ehituskooperatiiv \u201eEhituskogu\u201c Tallinnast. Palju t\u00f6id tehakse ka talgute korras ning erakordselt kiiresti \u2013 uhke kirik valmib v\u00e4hem kui aasta jooksul! Otsekui r\u00f5hutades algp\u00f5hjuseid, misp\u00e4rast \u00fcldse uue kiriku ehitamise vajadus tekkis \u2013 t\u00fcli senise kogudusega – p\u00fcstitatakse see risti vastupidiselt klassikalisele ristiusu p\u00fchakodade ehitustavale: torn itta ja kogudus istub vaatega l\u00e4\u00e4nde. Nii hakkavad kaks k\u00f5rvuti seisvat p\u00fchakoda teineteisest m\u00e4rgatavalt eristuma \u00a0ja tekitama k\u00fcllap nii m\u00f5neski Rakvere teed pidi saabunud r\u00e4ndajas \u00fcllatunud k\u00fcsimusi: miks nii? P\u00e4rast Rahu kiriku valmimist saavad Tudulinnas tegutseda kaks luteriusu kogudust k\u00f5rvuti<\/strong>, kumbki eri praostkonnas! T\u00f5si k\u00fcll, see m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmine saab peatselt kiire l\u00f5pu. Nagu kogu Eesti iseseisvuse aeg ja edukalt kulgenud arengutee.<\/p>\n

Pildid uue kiriku ehitamisest 1939\u00a0 ja kahest kirikust linnam\u00e4el 1947. aastal.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

1940<\/strong> \u2013 Algab n\u00f5ukogude okupatsioon<\/strong>; seltside tegevus l\u00f5petatakse, sest uue v\u00f5imu silmis on tegu kodanliku aja igandiga. Maad riigistatakse, p\u00fcsielaniketa majad v\u00f5etakse samuti omanikelt \u00e4ra.<\/p>\n

1941<\/strong> \u2013 Esimene massik\u00fc\u00fcditamine<\/strong> (14. juunil, kokku 21 inimest Tudulinna vallast). Paljud p\u00f5genevad repressioonide eest metsadesse peitu, esimesed lahingud nn metsavendadega. Suur s\u00f5da j\u00f5uab Eestimaale<\/strong>. Rinne liigub koos lahingum\u00f6lluga kiiresti l\u00e4\u00e4nest itta \u00fcle maa. Paljud s\u00fc\u00fctud inimesed kaotavad elu. 7. augustil algab Tudulinnaski nn saksa aeg<\/strong>. (loe lisaks: L.Haamer. \u201eTudulinna rahva kannatuste aastad 1940-1953\u201c\u00a0 Tallinn 1989<\/em>)<\/p>\n

1941-1944<\/strong> \u2013 Teise maailmas\u00f5ja ja saksa okupatsiooni aeg<\/strong>. Lahingutegevust p\u00e4rast rinde \u00fcleminekut enam ei toimu, kuid selle kauge kaja j\u00e4\u00e4b endiselt kummitama ka \u00fcle Tudulinna. Paljud mehed on l\u00e4inud mobilisatsiooni korras s\u00f5tta kaugetele lahinguv\u00e4ljadele, osad \u00fchele, osad teisele poole. Nende saatus on kodustele teadmata. Maad ja majad on antud omanikele tagasi, \u00fcritatakse p\u00e4rast suurt ehmatust elu tasapisi j\u00e4lle \u00fcles ehitada. On justkui rahu, aga see rahu on vaid n\u00e4iline.<\/p>\n

1944<\/strong> \u2013 S\u00f5ja\u00f5nn p\u00f6\u00f6rdub, rinne l\u00e4heneb \u00e4hvardavalt taas Eestimaale. S\u00fcgise saabudes hakkab taas kostuma kahurik\u00f5minat, verised lahingud j\u00f5uavad k\u00f5igepealt Virumaale. Iga p\u00e4evaga saab selgemaks, et sakslaste v\u00f5im ei kesta enam kuigi kaua. 21. septembril sakslased lahkuvad, algab teise n\u00f5ukogude okupatsiooni aeg<\/strong>. Taas p\u00f5genevad paljud metsadesse.<\/p>\n

1945<\/strong> \u2013 Avatakse Tudulinna jaoskonnahaigla<\/strong> 20 voodikohaga; tegutseb 1963. aastani.<\/p>\n

1947<\/strong> \u2013 Viimane jumalateenistus<\/strong> vanas kirikus. Seej\u00e4rel kaks kogudust \u00fchendatakse, sest kirikulisi on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4heseks. Omavahelised t\u00fclid taanduvad palju suuremate elumurede ees. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast antakse t\u00fchjalt seisnud vana kirik sovhoosi k\u00e4sutusse, mis teeb sinna viljaveski. Kiriku sisustus ja orel viiakse enne seda \u00fcle Rahu kirikusse, kuhu ehituse j\u00e4rgselt polnud j\u00f5utudki korralikku m\u00f6\u00f6blit hankida. 1960-te algul t\u00f5mmatakse vana kiriku torn linttraktori abil maha, sest see ei sobi sotsialistliku p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte hoonele.<\/p>\n

1947-1950<\/strong> \u2013 H\u00fcdroelektrijaama<\/strong> ehitamine Roostoja j\u00f5ele S\u00e4rjet\u00f5kke k\u00e4restikule. Tudulinna h\u00fcdroelektrijaama ehitusprojekt valmis 1947. aastal, projekti autor on insener Endel Laansalu<\/strong>. Elektrijaama tehniline projekti autoriks on insenerid L. Tepaks ja A. K\u00f5iv, elektrilise osa ja alajaama projekteeris V. Kark, m\u00f5lemad projektid valmisid 1949. aastal. Jaama ehitust\u00f6\u00f6dega alustatakse 1947. aastal. J\u00f5ujaama hoone tugim\u00fc\u00fcr ja paisu alusplaat valmivad 1949. aastal. Sama aasta l\u00f5pus j\u00f5uavad kohale generaator, elektrijama turbiinid saabuvad 1950. aastal. Koos jaamaga valmib ka elumaja jaama hooldajatele. Elektrijaam t\u00f6\u00f6tab 10 aastat ja seiskub 1960. aastal.\u00a0(viide: <\/em>https:\/\/register.muinas.ee\/public.php?menuID=monument&action=view&id=30376<\/em><\/a> )<\/em><\/p>\n

Unikaalne foto elektrijaama ehitusest:\"\"<\/p>\n

1949<\/strong> \u2013 Teine massik\u00fc\u00fcditamine<\/strong>, mille k\u00e4igus viiakse kokku 129 inimest Tudulinna vallast k\u00fclmale maale. Paljud neist ei tule enam kunagi tagasi. J\u00e4rgneb massiline sundkollektiviseerimine<\/strong>, kolhooside ja sovhooside asutamine (neid on algul Tudulinna mail mitmeid). K\u00fcmned talud j\u00e4\u00e4vad t\u00fchjaks ja lagunevad, nende p\u00f5llud ja heinamaad hakkavad v\u00f5ssa kasvama. K\u00f5igest k\u00fcmnekonna aastaga on Tudulinna (ja k\u00f5igi teiste Eesti k\u00fclade) eluolu p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud. Endistest aegadest s\u00e4ilib vaid kaunis m\u00e4lestus, mida rahva m\u00e4lust ei suuda kustutada \u00fckski riigiv\u00f5im. (loe lisaks: L.Haamer. \u201eTudulinna rahva kannatuste aastad 1940-1953\u201c\u00a0 Tallinn 1989<\/em>)<\/p>\n

1950<\/strong> \u2013 Vallad muudetakse k\u00fclan\u00f5ukogudeks<\/strong>, nii ka Tudulinnas<\/p>\n

1954-1963<\/strong> \u2013 Tudulinna Keskkooli<\/strong> tegutsemisaeg.<\/p>\n

1959<\/strong> \u2013 P\u00e4rast vana seltsimaja p\u00f5lengut ehitatakse k\u00fcla keskele endise apteegi asukohale \u00a0uus kultuurimaja<\/strong> (Ago-Liivius Kerge projekti j\u00e4rgi). Algselt ajutisena planeeritud ehitis teenib tudulinlasi ustavalt t\u00e4nini olles k\u00f5igi suuremate kokkutulekute ja kontsertide toimumiskohaks (loe pikemalt raamatust \u201eTalutarest laulukaare alla. Tudulinna muusikalugu l\u00e4bi mitme sajandi\u201c Tudulinna 2023<\/em>).<\/p>\n

1965<\/strong> \u2013 Linnam\u00e4e taha ehitatakse laululava<\/strong> suviste vaba\u00f5hukontsertide tarbeks. Projekti koostasid kohalikud ettev\u00f5tlikud mehed V\u00e4ino Inno, Eduard J\u00f5epere ja Andres Tamm. T\u00e4naseks on amortiseerunud rajatis lammutatud.<\/p>\n

1980<\/strong> \u2013 Korraldatakse esimene nn Kodukandi P\u00e4ev<\/strong>. Mitmed endised ja selleaegsed tudulinlased on asunud oma m\u00e4lestusi kirja panema; tehtud on esimesed katsed vanade suguv\u00f5sade uurimisel ja \u00fclesjoonistamisel. Ilmunud on t\u00e4naseni k\u00f5ige p\u00f5hjalikum Tudulinna ajalugu ja kultuurilugu k\u00e4sitlev tervikteos Elsa Karbi \u201eM\u00f5nda Tudulinna minevikust ja inimestest\u201c<\/strong>. Kodukandi ajaloo uurimine saab hoogu juurde ehkki ligip\u00e4\u00e4s arhiivimaterjalidele on n\u00f5ukogude ajal v\u00e4ga piiratud.<\/p>\n

1983<\/strong> \u2013 Suvise vaba\u00f5hu laulupoeoga t\u00e4histatakse pidulikult Tudulinna<\/strong> kirjaliku esmamainimise 400. aastap\u00e4eva<\/strong>. Allpool fotoj\u00e4\u00e4dvustus sellest s\u00fcndmusest: \"\"<\/p>\n

1988-1989<\/strong> \u2013 \u00c4rkamisaeg ja Laulev revolutsioon<\/strong>. Sini-must-valged lipud lehvivad! Tudulinnas hakkavad samuti puhuma v\u00e4rsked tuuled. Toimuvad rahvarohked suvised kirikukontserdid Eesti tippmuusikute osav\u00f5tul. Surnuaias kaevatakse v\u00e4lja l\u00f5hutud Vabaduss\u00f5ja m\u00e4lestussamba t\u00fckid.<\/p>\n

1991<\/strong> \u2013 Eesti taasiseseivumine<\/strong>. Pool sajandit okupatsiooniaega on l\u00f5ppenud! Tudulinna k\u00fclan\u00f5ukogust saab taas vald.<\/p>\n

1990-ndad<\/strong> \u2013 Maareform<\/strong> Eesti Vabariigis, mille k\u00e4igus saavad endised omanikud ja nende p\u00e4rijad tagasi suguv\u00f5sadele kuulunud maad ja talud. See tekitab m\u00f5nelgi juhul t\u00fcli n\u00f5ukogude ajal saabunud uusasukatega. N\u00f5ukogude ajal tegutsenud \u00fchismajandid l\u00f5petavad tegevuse ja nende vara pahatihti lihtsalt \u00e4rastatakse.<\/p>\n

1999<\/strong> \u2013 taask\u00e4ivitatakse Tudulinna HEJ. 13. mail taasalustab tegevust Tudulinna Laulu ja M\u00e4ngu Selts<\/strong>.<\/p>\n

 <\/p>\n

20 sajand oli suurte muutuste aeg. Nii Tudulinnas kui terves Eestis. Kunagi varem ei ole saja aasta jooksul elu nii p\u00f5hjalikult uuenenud kui sel perioodil. Paljud muutused on olnud rasked ja karmid. M\u00f5isa p\u00f5lemisega alanud sajand t\u00f5otaski tuua kaasa rahutuid aegu. \u00d5nneks said tudulinlased astuda uude, 21. sajandisse vabas Eesti Vabariigis, rahuajal lootuses, et ometi kord j\u00e4\u00e4b see p\u00fcsima!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

20 sajand algab Tudulinna jaoks palavalt ja v\u00e4rvikalt: kohe 1900. aastal h\u00e4vib tulekahjus Tudulinna m\u00f5isa puust h\u00e4\u00e4rber. Seda ei taastata enam kunagi. K\u00f5rvalhooned suudetakse p\u00e4\u00e4sta. M\u00f5isapere kolib esialgu elama t\u00fchjana seisnud ja valla k\u00e4sutuses olnud endisesse vennasteliikumise hoolekandjate residentsi V\u00f5sum\u00f5isa. Peatselt aga lahkuvad von Tiesenhausenid Tudulinnast j\u00e4\u00e4davalt. M\u00f5isamajandust j\u00e4\u00e4vad korraldama [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-5516","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5516","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5516"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5516\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5517,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5516\/revisions\/5517"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}