{"id":5776,"date":"2025-06-27T16:17:20","date_gmt":"2025-06-27T14:17:20","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5776"},"modified":"2025-06-27T16:17:20","modified_gmt":"2025-06-27T14:17:20","slug":"juhan-lepasaar-laaneteedel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5776","title":{"rendered":"Juhan Lepasaar “Laaneteedel”"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/em><\/span><\/p>\n

\u201eAegade jooksul on rahvad metsa ikka pidanud suureks rikkuseks. Me v\u00f5lgneme metsale tunduvalt rohkem kui aimata v\u00f5ime\u201c<\/em><\/span><\/p>\n

\u201eIlma metsata nagu polekski maainimesel kodu, poleks selliseid sumedaid suve\u00f5htuid, poleks ilu. Mets on avanud inimeses kauni helikeele. Mets on ka luulemeelt ergutanud ja sundinud endast pakse raamatuid kirjutama.<\/em>\u201c<\/span><\/p>\n

Need read on kirja pannud Juhan Lepasaar<\/strong> (1921-2022), Oonurmest p\u00e4rit loodusemees, kellele v\u00f5lgneme suure t\u00e4nu Alutaguse metsade-rabade ja nende elanike toredate lugude eest nii ajakirjanduses kui raamatukaante vahel l\u00e4bi pikkade aastak\u00fcmnete.<\/p>\n

Jaanikuu Tudulinna raamat<\/strong> on teemakohane \u201eLaaneteedel\u201c<\/em><\/strong>, esimene Juhan Lepasaare teoste pikas reas. Kui see oli 1989. aastal ilmunud, j\u00e4rgnesid m\u00f5neaastaste vahedega juba koduk\u00fcla Oonurme ajaloost pajatav \u201eLaanetagused<\/em><\/strong>\u201c ning loodusr\u00e4nnakuid v\u00e4rvikalt kirjeldav \u201eSooradadel<\/em><\/strong>\u201c (millest hiljem ilmus veel t\u00e4iendustega kordustr\u00fckk). Ning siis juba k\u00f5ik need \u00fclej\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Aga olgu raamatu kaanel pealkiri mistahes, ikka haarab ta meid kohe esimestest lehek\u00fclgedest endaga kaasa l\u00f5pututele laaneteedele kohtuma nii karvaste kui suleliste metsaelanikega ja seisatuma v\u00e4\u00e4rikate puuhiiglaste ees. Igast kirjas\u00f5nast, reast ja lehek\u00fcljest tulvab lugejani suurt ja s\u00fcgavat austust kodumaa looduse ees.<\/p>\n

\u201eAlutaguse mail, kus on suured k\u00f5lavad laaned, on ringi liikunud niisugused mehed, kes otsisid kandlekuuski. Nemad panid metsa helisema oma k\u00e4tet\u00f6\u00f6ga siis, kui mets ise ei helisenud.\u201c<\/em><\/span><\/p>\n

\u201eAstun vajuvalt rabasamblalt kindlamale maale, rappa tungivale neemikule. K\u00f5rgenenud sooseljandikel asuvad pikad kitsad p\u00f5llusiilud l\u00f5ikuvad\u00a0 raba ja metsa vahele. Liivasel k\u00fcnkaharjal, otse raba serval, on mahaj\u00e4etud taluhooned \u2013 Meurassaare e. M\u00e4urassaare<\/strong>. Enne s\u00f5da on siinsel maalapil suuearvuline pere \u00fcles kasvatatud. Nende inimeste elu ja \u00fcmbrust silmitsedes tekib tahtmine k\u00fcsida, kas nad on teinud eluaegse lepingu Suure Rabaga. S\u00fcnnikoha, metsa ja Suure Raba rahulik hingus on inimesele elutarkust \u00f5petanud, sundunud varakult enda eest seisma ja olemasolu eest v\u00f5itlema: n\u00f5rgad annavad alla, tugevamad j\u00e4\u00e4vad \u2013 see on looduse seadus.<\/em>\u201c<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Pildil: M\u00e4urassaare talu ait oli 1963. aastal veel p\u00fcsti.<\/strong><\/em><\/span><\/p>\n

P\u00e4rast pikki r\u00e4nnakuid viivad laaneteed kaugete metsataludeni, kus kohtume sealsete elanikega. Ei ole nad tahtnud tulla \u00e4ra k\u00fclasse, kus k\u00f5ik mugavused k\u00e4e-jala juures oleks. Oma kodu seal metsa sees on j\u00e4\u00e4nud neile nii armsaks! Neid lugusid tasub lugeda ikka ja j\u00e4lle!<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Pildil: T\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4histavad M\u00e4urassaare taluhoonete asukohti \u00fcksnes p\u00f5\u00f5sad. Andres Meresmaa foto aastast 2020.<\/span><\/strong><\/em><\/p>\n

Ja mis v\u00f5iks olla sumedal soojal suve\u00f5htul p\u00e4rast Lepasaare raamatute lugemist sobivamat kui astuda kastem\u00e4rjas rohus vana talu\u00f5ue rohtunud rada, peatuda ja kuulatada. Kuskil heinamaal kr\u00e4\u00e4ksub rukkir\u00e4\u00e4k, keda me kunagi ei n\u00e4e; taamal kohisevad tasakesi p\u00f5lislaaned. Veel on siin Tudulinna \u00fcmbruses \u00fcrgmetsi, kus just praegu ajavad oma t\u00e4htsaid suve\u00f5htuasju p\u00f5drad ja kitsed, hundid ja karud ning k\u00f5ik v\u00e4iksemat m\u00f5\u00f5tu toredad metsaelanikud. Need, kellest Juhan Lepasaar nii elavalt oma raamatutes kirjutab.<\/p>\n

Ja siis, kui sulged silmad, kuulata t\u00e4helepanelikult \u2013 kas ei kostu sealt kuskilt metsade tagant \u00fcksiku metsatalu koerte kauget haukumist, otsekui kaugete aegade kutsumist! See ei saa ju nii olla, sest metsatalugi on ammugi t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud ja katusedki varisenud. Aga Lepasaare raamatutes elustuvad paljud legendaarsed elupaigad Tudulinna ja Oonurme tagamaadel nagu M\u00e4urassaare<\/strong>, Suuressaare<\/strong>, V\u00f5hkassaare<\/strong> jt. Veel on v\u00f5imalik need \u00fcles leida kui huvi ja tahtmist on!<\/p>\n

Meeleolukaid suver\u00e4nnakuid Alutaguse laaneteedel!<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Pildil: Vaade M\u00e4urassaare talu\u00f5uest Muraka raba avarustele. Esiplaanil m\u00e4lestustahvel siin 1944. aastal \u00f5nnetult hukkunud Heinrich Tammemetsale. Foto: Andres Meresmaa<\/strong><\/em><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eAegade jooksul on rahvad metsa ikka pidanud suureks rikkuseks. Me v\u00f5lgneme metsale tunduvalt rohkem kui aimata v\u00f5ime\u201c \u201eIlma metsata nagu polekski maainimesel kodu, poleks selliseid sumedaid suve\u00f5htuid, poleks ilu. Mets on avanud inimeses kauni helikeele. Mets on ka luulemeelt ergutanud ja sundinud endast pakse raamatuid kirjutama.\u201c Need read on kirja [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-5776","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5776"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5776\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5782,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5776\/revisions\/5782"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}