{"id":5885,"date":"2025-11-13T19:01:07","date_gmt":"2025-11-13T17:01:07","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5885"},"modified":"2025-11-13T19:01:07","modified_gmt":"2025-11-13T17:01:07","slug":"ruuben-lambur-alutaguse-saaga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?page_id=5885","title":{"rendered":"Ruuben Lambur. Alutaguse saaga"},"content":{"rendered":"

\u201dAlutaguse metsad, sood ja laaned on juba iidsetest aegadest pakkunud varju ja kaitset anastajate eest, kes on ikka ja j\u00e4lle k\u00e4inud siin laastamas ja v\u00e4givallatsemas. N\u00f5nda oli see ka N\u00f5ukogude v\u00f5imu haardes, kus tuhanded inimesed hukati, kus k\u00fcmned tuhanded varjusid v\u00e4givallast p\u00e4\u00e4semiseks ja vastuhakuks metsadesse. Seega on Alutaguse laaned seotud juba kaugete ajalooliste s\u00fcndmustega, mis aja kulgedes on j\u00f5udnud meie ajani v\u00e4lja, vermides minu raamatu pealkirjaks ALUTAGUSE SAAGA\u201d.<\/em><\/span><\/h3>\n

\"\"<\/p>\n

See ei olegi ju \u00f5igupoolest Tudulinna<\/strong> raamat. Lugejate t\u00e4helepanu on suunatud hoopis millelegi muule. Kuid Tudulinna <\/strong>kandiga on see lugu ometi tihedalt seotud. Tegevuspaigad kulgevad sageli m\u00f6\u00f6da Tudulinna, Oonurme<\/strong> ja Peressaare<\/strong> \u00e4\u00e4realasid. Ja mitmedki tudulinlased ilmuvad raamatu lehek\u00fclgedele jagama peategelase \u2013 s.t. autori Ruuben Lamburi (1925-2024)<\/strong> teekonda.<\/p>\n

\u201dM\u00e4lestuskogum sinu k\u00e4es ei ole mitte mingi romaan ega ulmelugu. See v\u00e4ike raamat on killuke Eesti rahva l\u00e4hiajaloost, minu p\u00f5lvkonna lugudest. Olen siin enda kogemuste ja l\u00e4bielatu taustal toonud pisut valgust nende paljude tuhandete Eesti meeste-naiste traagilistele saatustele, kes julgesid s\u00f5na, teo v\u00f5i relvaga k\u00e4es, vastu hakata v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu v\u00e4givallale.\u201d<\/em><\/span><\/p>\n

Alutaguse saaga<\/strong> sisaldab mitut erinevat jagu.<\/p>\n

Esimene neist viib meid esimese Eesti Vabariigi aegadesse, mil k\u00f5ik oli h\u00e4sti ja elu ilus. Alutaguse laantesse kerkis hoogsalt Peressaare<\/strong> asundus. Lamburite pere oli \u00fcks esimesi, kes sinna oma kodu rajas. Nii saamegi autori vahetute noorp\u00f5lve m\u00e4lestuse kaudu p\u00f5hjaliku \u00fclevaate Eesti suurima uusasunduse rajamisest, elanikest, nende r\u00f5\u00f5mudest ja muredest. K\u00f5ik oli nii lootusrikas, kuni \u00e4kki elu muutus t\u00e4ielikult ja j\u00e4\u00e4davalt.<\/p>\n

Siit algab Alutaguse saaga<\/strong> j\u00e4rgmine ja p\u00f5hiline jagu.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

PILDIL: PERESSAARE UUS ASUNDUSTALU 1930-TEL. K\u00d5IK OLI VEEL EES, TULEVIK N\u00c4IS UUSASUNIKELE R\u00d5\u00d5MUS JA HELGE.<\/em><\/span><\/h4>\n

Ruuben Lamburi tee viis metsa, kust enam tagasiteed ei saanud olla. P\u00f5hjalik on \u00fclevaade ja karmid on s\u00fcndmuste kirjeldused, mis kolme aasta pikkusel metsavenna teel Virumaa metsades nii kodukandis kui palju kaugemalgi juhtus. Haavatasaamised, kaaslaste hukkumine, pidev p\u00f5genemine, lendavad kuulid p\u00e4eval ja \u00f6\u00f6sel, punkrielu salajastes metsakolgastes \u2013 see ei ole \u00f6\u00f6kapilekt\u00fc\u00fcr. Kuid ometi oli selline tuhandete ausate eesti meeste saatus karmidel aegadel.<\/h4>\n

Paljud j\u00e4id neisse metsadesse. V\u00f5i hiljem vangilaagritesse. Langesid ja said maetud tundmatusse. Ruuben Lambur tuli p\u00e4rast pikki kannatusi siiski tagasi ja elas veel pika elu. Lausa erakordselt pika \u2013 sajandist ei j\u00e4\u00e4nud palju puudu.<\/h4>\n

On v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, et elu\u00f5htul j\u00e4tkus tal ettev\u00f5tlikkust panna kirja oma m\u00e4lestuste p\u00f5imik, kus ta kirjeldab selgelt ja kaasakiskuvalt nii oma lapsep\u00f5lve koduk\u00fcla Peressaaret kui ka hilisemat dramaatilist metsavennaelu ning sellele j\u00e4rgnenud Mordva vangilaagri hirmsaid l\u00e4bielamisi.<\/h4>\n

\u201dJa kui s\u00fcgisniisked p\u00e4evad toovad valutukseid kunagiste kuulihaavade armidesse, kanduvad m\u00f5tted noorusaega. Meenuvad need vaprad mehed-naised, kes ei tahtnud v\u00f5\u00f5ra v\u00e4givallale alistuda. Meenub lapsep\u00f5lve noorus, pere ja kodu. Meenub koduk\u00fcla Peressaare ning see toonane imeline ALUTAGUSE.\u201d<\/em><\/span><\/h4>\n

See ongi\u00a0 Alutaguse saaga. Saates\u00f5nas on toimetaja Priit Silla m\u00e4rkinud:<\/h4>\n

\u201dAlutaguse saaga on puhas kuld. See peaks leiduma iga kooli raamatukogus ja olema iga ajaloo\u00f5petaja laual. Lugegem ja puhastagem oma hinge!\u201d <\/em><\/span><\/h4>\n

See raamat v\u00f5iks olla ka iga tudulinlase kohustusliku kirjanduse nimekirjas.<\/h4>\n

\"\"<\/p>\n

PILDIL: PERESSAARE ASUNUDSTALU 21 SAJANDIL. K\u00d5IK ON L\u00c4INUD, H\u00c4VINUD, KADUNUD …<\/em><\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201dAlutaguse metsad, sood ja laaned on juba iidsetest aegadest pakkunud varju ja kaitset anastajate eest, kes on ikka ja j\u00e4lle k\u00e4inud siin laastamas ja v\u00e4givallatsemas. N\u00f5nda oli see ka N\u00f5ukogude v\u00f5imu haardes, kus tuhanded inimesed hukati, kus k\u00fcmned tuhanded varjusid v\u00e4givallast p\u00e4\u00e4semiseks ja vastuhakuks metsadesse. Seega on Alutaguse laaned seotud [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-5885","page","type-page","status-publish","hentry","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5885"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5885\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5889,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/5885\/revisions\/5889"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}