{"id":5551,"date":"2024-02-11T11:33:02","date_gmt":"2024-02-11T09:33:02","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5551"},"modified":"2024-02-11T11:36:10","modified_gmt":"2024-02-11T09:36:10","slug":"saja-aasta-tagused-lood-tudulinnas-veebruar-1924","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5551","title":{"rendered":"Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Veebruar 1924"},"content":{"rendered":"

1924 aasta k\u00fc\u00fcnlakuul<\/strong> pidasid oma aastakoosolekuid mitmed Tudulinnas tegutsevad seltsid, keda neil aegadel oli hulganisti. M\u00f5ned neist kokkusaamistest j\u00f5udsid ka ajakirjandusse. Olgu siin n\u00e4itena toodud p\u00f5llumeeste ja raamatus\u00f5prade kokkusaamiste \u00fclevaated tolleaegses originaalses kirjaviisis.<\/p>\n

Selgituseks tasub kindlasti l\u00e4bi lugeda ka neile j\u00e4rgnev kolmas lugu, mis p\u00e4rineb juba varasemast ajast, kuid aitab h\u00e4sti selgitada, mida on seltsilugudes m\u00f5eldud “rahvamaja” all. Tegu ei olnud sugugi Laulu- ja M\u00e4ngu Seltsi poolt ehitatud seltsimajaga, mis asus praeguse nn M\u00e4lestuste Pargi kohal, vaid t\u00e4nini meile h\u00e4sti teada-tuntud poehoonega. Sel sajandat juubelit t\u00e4histaval hoonel oli algselt hoopiski laiem \u00fclesanne – olla \u00fchiseks koduks arvukatele Tudulinna seltsidele ja \u00fchingutele.<\/p>\n

On tore, et see v\u00e4\u00e4rika ajalooga hoone on meie p\u00e4evini p\u00fcsinud ja on oluline ka 21. sajandi tudulinlaste argielus.<\/p>\n

\"\"<\/strong><\/p>\n

Pildil “Tudulinna Rahvamaja” oma algusaastatel. Iisaku Kihelkonnamuuseumi kogu<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Tudulinna<\/strong>\u00a0P\u00f5llumeeste Selts<\/strong><\/span><\/p>\n

pidas 17. weebr. oma aastapeakoosolekut, millest paark\u00fcmmend liiget osa w\u00f5tsid. L\u00e4inud aasta oli seltsil \u00fcks kulukamatest, kuna rahvamaja ehitamine, mille 4 kohalikku seltsi l\u00e4inud kewadel ette w\u00f5tsid, suuri kulusid on n\u00f5udnud, nii et 1923. a. aruanne 16.000 marka puuduj\u00e4\u00e4ki n\u00e4itas. Weel muretses selts m\u00f6\u00f6dunud suvel oma p\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade \u00fc\u00fcrijaama juure seemnewilja puhastamise masina \u201eTriumph’i”, kuna halwa wiljasaagi t\u00f5ttu selle tarwitamisetasu kuigi palju sisse ei toonud. 1924. eelarve seati 31200 marga suuruses kokku, kusjuures juhatusele wolitus anti 26.000 m\u00e4rka laen teha, kui rahwamaja l\u00f5pulik walmistamine seda peaks n\u00f5udma. Uude juhatusesse waliti: R. Waas esimeheks, P. Amer, M. Bluum, R. Glasmann ja E. Lugenberg. Rewisjoni komisjoni: K. Ruuben, D. Timotheus ja J. Lipasaar. – Liikmemaks k\u00e4esolewal aastal k\u00f5rgendati endise 25 marga pealt 35 m. P\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade \u00fc\u00fcrijaamast w\u00e4ljaantatvate riistade p\u00e4ewase tasu m\u00e4\u00e4ras koosolek liigetele 25 marka, w\u00f5\u00f5rastele 50 marka. Seemnewilja sorteerija tasu maksaksid liikmed \u00fc\u00fcrijaamas 2 mrk. puuda pealt ehk koju wiies 50 mrk. p\u00e4ewas, kuna w\u00f5\u00f5rastel see poole kallim oleks.<\/p>\n

Eesti Ardenni t\u00f5ugu sugut\u00e4ku paigutamise k\u00fcsimus Tudulinna <\/strong>tekitas elawaid m\u00f5tteawaldusi, otsustati aga eitawalt, kuna t\u00e4ku \u00fclewalpidajat ei leitud, sest wiljast on k\u00f5igil nappus k\u00e4es.<\/p>\n

(Kaja, nr. 52, 23 veebruar 1924 tr. 1)<\/p>\n

 <\/p>\n

Tudulinna<\/strong>\u00a0Rahwaraamatukogu Selts<\/strong><\/span><\/p>\n

pidas 3. weebruaril kohaliku algkooli ruumides oma aastapeakoosolekut, millest ligi 40 liiget osa w\u00f5ttis. 1923. a. aruande j\u00e4rele on seltsil olnud sissetulekuid 39.537 mrk., w\u00e4ljaminekuid 39.512 marka. Suur osa raha saadi pidudest ja n\u00e4item\u00fc\u00fcgist. Seltsil oli 1923. a. 132 liiget. Raamatuid, mida rohkem \u00fcks lugeja on lugenud \u00a0on kogus 518 k\u00f6idet. 1924. a. eelarwe seati 10.200 marga suuruses tasakaalu, kuid tohib arwata, et kulud tublisti k\u00f5rgemale t\u00f5usta w\u00f5ivad. Ajakirjadest otsustati k\u00e4esolewal aastal tellida \u00abEesti kirjandus”, \u201eKodu”, \u00abP\u00f5llumees” ja \u00abAed”. Et praegune ruum lugemislaua awamist ei w\u00f5imalda, tuleb oodata kuni selts rahwamajas omale selleks kohased ruumid j\u00f5uab korda seada. Koosolek awaldas soowi, et juhatus ligemal ajal rahwa\u00fclikooli seltsi poole p\u00f6\u00f6raks loengute korraldamiseks kohaliku raamatukogu juures, kuna raamatukogu kinnitamine senikauaks edasi l\u00fckati, kuni seltsil omad uued ruumid walmis.<\/p>\n

Uude juhatusesse waliti esimeheks Alfr. Pikhof, abiks A. Treilmann, kirjatoimetajaks P. Amer, abiks Adolf Pikhof, kassahoidjaks A. Suurw\u00e4li, abiks A. Ahse. Raamatukogu-hoidjaks waliti pr. H. Pikhof tagasi, samuti j\u00e4i n\u00e4itejuhiks T. Matsu edasi.<\/p>\n

(Kaja, nr. 37, 8 veebruar 1924 tr. 1)<\/p>\n

 <\/p>\n

Tudulinna kerkib rahwamaja.<\/strong><\/span><\/p>\n

Tudulinna<\/strong>\u00a0walda w\u00f5ib \u00fcheks kaugemaks Wirumaa metsanurga-wallaks pidada, kuna tema asukoht s\u00fcgawal suurte Alutaguse soode ja rabade h\u00f5lmas on- Kuid waatamata selle suure kauguse peale liikumiskeskpunktidest, ei saa siiski \u00f6elda, nagu oleks Tudulinn \u00fcks mahaj\u00e4\u00e4nud nurkadest. Waimlist elu waadates ei saa siinset rohket seltside arwu allakriipsutamata j\u00e4tta- Puudub weel noorte \u00fching, mille asutamine praegu kohalikkude noorte juures p\u00e4ewakorral, ja siis on tudulinlased seltside arwu juba 10 peale t\u00f5stnud. Wanem seltsidest on muusika- ja lauluselts, mis on ka kujunenud j\u00f5ukamaks ja eluj\u00f5ulisemaks teiste nooremate hulgas. Seltsil on omal ajakohane maja, mis ka w\u00f5\u00f5rastelegi tudulinlaste \u00fchismeele w\u00e4ljendajaks w\u00f5ib olla ja tunnistust anda, et ka metsanurgas asuwal rahwal k\u00fcllalt seltskondlikku ettew\u00f5tlikkust leidub, ega piirdu nende tegewus \u00fcksnes harilikkude t\u00f6\u00f6de ja toimitsemistega, mis omased ehk m\u00f5ttele teisele metsakolkale. Et aga teised seltsid alles peawarjuta on, tekkis nende keskel m\u00f5te, et hakata \u00fchtselt seda omale soetama.. Selles m\u00f5ttes moodustasid 4 suuremat seltsi, nimelt: p\u00f5llumeeste selts, tarwitajate \u00fchisus, laenuhoiu\u00fchisus ja rahwaraamatukoguselts omawahel n. n. ehituskomisjoni, kes \u00fchise maja t\u00f6\u00f6le asus. Selleks otstarbeks osteti walttsusett pooleliolew end. m\u00f5isa h\u00e4rrastemaja \u00e4ra, mis \u00fches toredamas paigas m\u00f5isa rohtaiast l\u00e4biminewa j\u00f5e kaldal asub. \u00d5nnetuseks aga m\u00fc\u00fcdi maja \u00fcksnes selle tingimusega,. et see sealsest asupaigast \u00e4ra weetaks. Kuigi see suuri kulusid endaga kaasa toob, pidi sellega Ieppima ja mujal tarwilist maa-ala otsima, kuhu \u00fchismaja ehitada. Siin tuli wallan\u00f5ukogu wastu ja lubas mahap\u00f5lenud magasiaida platsi\u00a0Tudulinna<\/strong>\u00a0k\u00fclawahelise tee \u00e4\u00e4res seltsidele, et sinna rahwamaja ehitamist w\u00f5imaldada. N\u00fc\u00fcd ollakse asjaga juba nii kaugel, et p\u00fchap\u00e4ewal, 22. juulil uuele ehitusele nurgakiwi pandi ja praegu seinad p\u00e4ew-p\u00e4ewalt k\u00f5rgemale kerkiwad, kuna endine kawatsetaw h\u00e4rrastemaja j\u00f5e kaldalt kaob. Nurgakiwi panemisel k\u00f5nelesid kohalikud p\u00f5llumehed J. Lugenberg ja R. Waas uuest ehitatawast rahwamajast, kui\u00a0Tudulinna<\/strong>\u00a0seltside kodust, p\u00f6\u00f6rates seltskonna poole toetamise palwega, sest kulud ei ole sarnase ettew\u00f5tte juures sugugi w\u00e4ikesed. Kiriklikult p\u00fchitses nurgakiwi panemist Awinurme kiriku\u00f5petaja, kes surnuaiap\u00fcha t\u00f5ttu selleks p\u00e4ew\u00e4ks siia oli s\u00f5itnud.<\/p>\n

(Kaja, nr. 197, 29 juuli 1923 tr. 1)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1924 aasta k\u00fc\u00fcnlakuul pidasid oma aastakoosolekuid mitmed Tudulinnas tegutsevad seltsid, keda neil aegadel oli hulganisti. M\u00f5ned neist kokkusaamistest j\u00f5udsid ka ajakirjandusse. Olgu siin n\u00e4itena toodud p\u00f5llumeeste ja raamatus\u00f5prade kokkusaamiste \u00fclevaated tolleaegses originaalses kirjaviisis. Selgituseks tasub kindlasti l\u00e4bi lugeda ka neile j\u00e4rgnev kolmas lugu, mis p\u00e4rineb juba varasemast ajast, kuid aitab [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[13,14,1],"tags":[],"class_list":["post-5551","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kirikutaastamine","category-tudulinnauudised","category-uudised","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5551","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5551"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5551\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5556,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5551\/revisions\/5556"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5551"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5551"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5551"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}