{"id":5578,"date":"2024-06-02T19:23:31","date_gmt":"2024-06-02T17:23:31","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5578"},"modified":"2024-06-02T19:26:52","modified_gmt":"2024-06-02T17:26:52","slug":"saja-aasta-tagused-lood-tudulinnas-mai-1924","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5578","title":{"rendered":"Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Mai 1924"},"content":{"rendered":"

Lehekuul t\u00e4pselt sajandi eest toimetasid tublid Tudulinna mehed j\u00e4tkuvalt kevadhooaja traditsioonilise tegevusega, mis oli kandunud p\u00f5lvest p\u00f5lve esiisadelt kuni 20 sajandini v\u00e4lja. T\u00e4nap\u00e4eval kahjuks me enam palgiparvetajaid j\u00f5gedel ei kohta. Seda p\u00f5nevam on lugeda vana ajalehe lugu:<\/em><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Palgiparwetamine\u00a0Tudulinna\u00a0j\u00f5gedel<\/strong><\/span><\/p>\n

on t\u00e4nawu kewadel \u00f5ige laialdaseks kujunenud, kuna talwe jooksul neid suured wirnad j\u00f5ekallastele w\u00e4lja weeti, mille m\u00fc\u00fcmisega talumehed rahapuudusest \u00fcle katsusid saada. Palkide allalaskmisel Peipsi \u00e4\u00e4rde teeb praegune suur wesi, mis soojade ilmadega alatasa t\u00f5useb, rohkesti t\u00fcli, kuna m\u00f5nes kohas need kaugele, kallastest eemale, m\u00f6\u00f6da heinamaid laiali kantud saawad, mis p\u00e4rastpoole hulk t\u00f6\u00f6d juure lisab, kui wesi alaneb ja neid j\u00f5kke tagasi juhtida tuleb. Teisest k\u00fcljest on j\u00e4rwe wesi niiw\u00f5rd suureks paisunud, et j\u00f5esuus mitme wersta pikkuselt wee jooksu enam m\u00e4rgata pole, kuna siin wesi j\u00e4rweft wastab ja palgid edasi liikuda ei taha. Igal kewadel on palkide ja puude parwetamine paljudele heaks juhuseks kewadiste t\u00f6\u00f6de waheajal suweks taskuraha teenida, teistele aga pakub see hiljem weel kestwat teenistust Ranna-Pungerja j\u00f5esuus, kus nende w\u00e4ljaw\u00f5tmine ja lotjadesse laadimine algab. T\u00e4nawu on j\u00f5et\u00f6\u00f6meeste p\u00e4evapalgad w\u00f5rdlemisi odawad, 159\u2014200 marka, sest t\u00f6\u00f6otsijaid on kaunis palju.<\/p>\n

(Kaja, nr. 126, 13 mai 1924 tr. 1)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kevadine aeg on alati olnud innustuseks mitmesuguste pidude ja meelelahutuste korraldamiseks. Nii ka saja aasta eest mais. Ja seda mitte ainult koha peal Tudulinnas! Nagu j\u00e4rgevatest peokutsetest v\u00f5ib teada saame, nautisid siinsed naislauljad suurt menu, sest neid oli palutud lausa Tartusse rahvapidusse esinema! Ja veel millises muljetavaldavas seltskonnas nad seda teha said – ikka koos potil\u00f6\u00f6mise, tulev\u00e4rgi, eeslis\u00f5idu ja teiste ise\u00e4raliste asjadega!<\/em><\/span><\/p>\n

K\u00fcllap seda pidu m\u00e4letati veel kaua takkaj\u00e4rgi…<\/em><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Suur Rahwapidu!<\/strong><\/span><\/p>\n

Tulge k\u00f5ik rahwapidule Taewaminemise p\u00fchal, tulewal neljap\u00e4ewal. Saksa K\u00e4sit\u00f6\u00f6liste Seltsi aeda (sissek\u00e4ik Tiigi t\u00e4n. 58 sa Aia t\u00e4n.) Seal w\u00f5ib nautida palju igasugust l\u00f5bu, nagu: eesli ja poni ratsas\u00f5it, weesport tiigil lootsikutega, asjade ja lillede loteriid, mitmesugused waba\u00f5hu teatri etendused,\u00a0Tudolinna<\/strong>\u00a0naiskwartett, kiiged, muuseum, ise\u00e4raliste asjade kabinetid, \u00f6nne\u00f5ngitsemine, potil\u00f6\u00f6mine, \u00f5nnet\u00fcnnid, r\u00f5ngawiskamine, p\u00fcssilaskmine, kohwik, einelaud jne. Algus kell 2. sisseminek 30 mk., lastele 15 mk.<\/p>\n

(Postimees (1886-1946), nr. 142, 27 mai 1924)<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Esimene suurem pidup\u00e4ew t\u00e4nawu kewadel Tartus on t\u00e4na: tulet\u00f5rjujate rahwapidu Saksa k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste seltsi aias. Tiigi tn\u00e4. L\u00f5bustustest ei tule puudu, teatri etendused, mustlaste tantsud, duetid jne. Setud M\u00fclwast ja naiskwartett\u00a0Tudolinnast<\/strong>\u00a0j\u00f5udsid juba eile kohale. P\u00fcssilaskmised, potil\u00f6\u00f6mised, eeslis\u00f5idud, kiigud, tulew\u00e4rk ja k\u00f5ik niisugused naljad enesestm\u00f5istetawad. Tantsuks m\u00e4ngiwad 3 orkestrit. Piduks ilmub isegi tulet\u00f5rje eriajaleht \u201eRahwapiduline.” Kuuldawasti j\u00f5udwat t\u00e4na Tartu p\u00e4rale ka Tartu tuliuus weeauto, mis piduplatsile \u00fcles seatakse ja mida w\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da demonstreeritakse. K\u00f5ike seda nalja ja t\u00f5tt ei saa muidu n\u00e4ha, kui peab ise waatama minema. Algus kell 2 p. l.<\/p>\n

(Postimees (1886-1946), nr. 144, 29 mai 1924)<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lehekuul t\u00e4pselt sajandi eest toimetasid tublid Tudulinna mehed j\u00e4tkuvalt kevadhooaja traditsioonilise tegevusega, mis oli kandunud p\u00f5lvest p\u00f5lve esiisadelt kuni 20 sajandini v\u00e4lja. T\u00e4nap\u00e4eval kahjuks me enam palgiparvetajaid j\u00f5gedel ei kohta. Seda p\u00f5nevam on lugeda vana ajalehe lugu:   Palgiparwetamine\u00a0Tudulinna\u00a0j\u00f5gedel on t\u00e4nawu kewadel \u00f5ige laialdaseks kujunenud, kuna talwe jooksul neid suured [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[13,14,1],"tags":[],"class_list":["post-5578","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kirikutaastamine","category-tudulinnauudised","category-uudised","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5578"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5578\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5582,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5578\/revisions\/5582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}