{"id":5623,"date":"2024-09-27T18:56:47","date_gmt":"2024-09-27T16:56:47","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5623"},"modified":"2024-09-27T18:56:47","modified_gmt":"2024-09-27T16:56:47","slug":"saja-aasta-tagused-lood-tudulinnas-september","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5623","title":{"rendered":"Saja aasta tagused lood Tudulinnas. September"},"content":{"rendered":"

S\u00fcgiskuu \u00fcha pimedamate \u00f5htute ajaviiteks sobib h\u00e4sti veidi pikem lugu saja aasta tagusest P\u00e4ewalehest. Eks ole ju huvitav lugeda, missugusena kujutati Tudulinna kanti \u00fcleriigilise seitungi lugejatele! Nii m\u00f5nigi huvitav fakt j\u00e4\u00e4b lugejale silma: 1924. aastal tegutses k\u00fclas 4 (!) poodi, millest nn \u00dchispood samades ruumides t\u00e4nini toimetab. T\u00f5si k\u00fcll, siis oli poemaja just \u00e4sja valminud ja tegu oli k\u00f5ige uuema \u00e4riga Tudulinnas.\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

Veel j\u00e4\u00e4b silma seltside rohkus (\u00fcle 10), kuid nendegi tegevuses olid omad probleemid. Kui palju neid siin t\u00e4nap\u00e4eval \u00f5ieti tegutsebki, ehk on meil midagi sajanditagusest ajast \u00f5ppida?<\/span><\/em><\/p>\n

Huvitavad on viited raudteedele, mis \u00fcleriigilises transpordiv\u00f5rgustikus omasid tol ajal hoopis t\u00e4htsamat osa kui t\u00e4nap\u00e4eval. T\u00f5si on seegi, et suurejooneliste plaanide teostumisel oleks Tudulinnast v\u00f5inud kujuneda t\u00f5eline raudtees\u00f5lm kus oleksid kohtunud Moskva poole suunduv laiar\u00f6\u00f6paline (mida kunagi ehitama ei hakatudki) ja Sonda-Mustvee kitsar\u00f6\u00f6paline (mis algse kava j\u00e4rgi pidi just l\u00e4bi Tudulinna kulgema). Aga see on juba hoopis teine lugu!<\/span><\/em><\/p>\n

Kui jooned Tudulinna elust l\u00e4bi loetud (meeleoluka \u00fclevaate autoriks on t\u00f5en\u00e4oliselt Paul Haamer<\/strong>), siis l\u00f5pust leiab paar nupukest aastast 1924 veel.<\/span><\/em><\/p>\n

\"\"<\/strong><\/span><\/p>\n

Jooned\u00a0Tudulinna\u00a0elust.<\/strong><\/span><\/p>\n

“Linn” soode ja rabade h\u00f5lmas. Majandusline kitsikus. Veksel w\u00f5iduk\u00e4igul. Poodide rohkus. T\u00f6\u00f6 ja teenistus. P\u00f5llumajanduslised w\u00e4ljawaated. Raudtee\u00fchendust oleks h\u00e4daliselt vaja. Seltsielu. Sagedased pidud. Tung hariduse j\u00e4rele.<\/em><\/strong><\/p>\n

Kui igasse teise linna raudruunaga v\u00f5ib s\u00f5ita, siis on Tudulinn siin v\u00e4ike erand: jaamast on see \u201elinn” veel tervelt poolsada versta kaugel, kilomeetreid muidugi veidi rohkem. Viimaseid m\u00f5\u00f5du\u00fcksust tuleb maakonnalinnast siia tervelt 72. Ega need arvud luisatud pole: maakaart n\u00e4itab kahjuks sedasama. Muidugi on otsejoon hoopis l\u00fchem, kuid see’p see h\u00e4da ongi, et siit soode ja rabade ringist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks enne vintav\u00e4nta teed Peipsi poole tuleb sihtida, kust siis juba \u00f5igemal joonel, ehk nagu tudulinlane \u00fctleb, “\u00f5ksek\u00f5he” sihile v\u00f5ib p\u00e4\u00e4seda. Elatakse siin vaikselt, omaette, nii kui lahutatud v\u00e4lisilmast. Metsakolka elu: rahulik, t\u00fcma-veniv, aeglane.<\/p>\n

See m\u00e4\u00e4ratu kaugus k\u00f5igist liitumispunktidest halvab siinset majanduslist elu \u00f5ige tugeval m\u00e4\u00e4ral. P\u00f5llumehel puudub otsekohe side linnaga, saaduste turuletoimetamine peab s\u00fcndima vahekauplejate kaudu. Kuid ka omale tarvisminevate ainete eest peab palju kallimat hinda maksma, kui seal, kus linn ehk raudtee l\u00e4hedal, kuna kohalevedu kalliks l\u00e4heb, mis n\u00e4it. soola puudale ikka pool hinda juure lisab. Siin on tulud p\u00f5llumehel t\u00e4iesti suletud ning peremehe rahakott t\u00fchjem, kui kunagi varemalt. H\u00e4dasunnil m\u00fc\u00fcakse sellestki v\u00e4ikesest karjast veel loom v\u00f5i paar lihunikule \u00e4ra. Uusi v\u00e4\u00e4rtusi talusse juure soetada j\u00f5uavad ainult \u00fcksikud, kus majapidamine niiv\u00f5rd tugev.<\/p>\n

Raha on \u00fcldiselt v\u00e4he liikumas, kuna sellest k\u00f5igil puudus. M\u00fc\u00fcgi ning ostu juuves domineerib viimasel ajal just veksel. See on t\u00e4htsamaks maksuvahendiks kujunenud. Kuna veksel varem maarahvale tundmata paber oli, leidub n\u00fc\u00fcd neid v\u00e4he, kes temaga veel kuidagi seotud pole, olgu andjana, saajana v\u00f5i vastutajana. Kuna see \u00bbpaber” aga kaunis kardetav on, pole imestada, kui selle \u00fcmber edaspidi rohkesti sekeldusi v\u00f5ib tekkida. V\u00f5lg on v\u00f5\u00f5ra oma. Laen tuleb ometi tasuda. Kuid millega?<\/p>\n

Kui endist ajal terve valla kohta kaks-kolm poodi oli, leidub neid n\u00fc\u00fcd \u00fcksnes\u00a0Tudulinna<\/strong>\u00a0k\u00fclas neli t\u00fckki, m\u00f5nik\u00fcmmend sammu \u00fcksteisest eemal. Ei saa \u00f6elda, et neil l\u00e4bim\u00fc\u00fck iga\u00fchel kuigi suur oleks. Ainult \u201etiksub”, kui rahvakeeles \u00f6elda. K\u00f5ige enam tarvitamist leiab \u00fchispood, kuid sellegi tegevust halvab tugeval m\u00e4\u00e4ral kapitaali puudus. Ning kui ostjal raha pole, sammub erapoodi, kust v\u00f5lgu saab. \u00dchispoe uued ruumid rahvamajas on n\u00fc\u00fcd l\u00f5pulikult valmis, kuhu pood l\u00e4hematel p\u00e4evadel \u00fcle viiakse. Loodetavasti ehk muutub tegevus omas majas viljarikkamaks.<\/p>\n

\"\"<\/strong><\/span><\/p>\n

Kuna p\u00f5llut\u00f6\u00f6 valla rahva t\u00e4htsamaks t\u00f6\u00f6alaks on, leidub siiski perekondi, kus k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ehk juhuslise teenistusega sissetulekut soetatakse. Tudulinna\u2014Oonurme vahelise tee tegemise puhul, mille maakonnavalitsus l\u00f5ppude-l\u00f5puks ette v\u00f5ttis, leidsid p\u00e4evat\u00f6\u00f6lised v\u00f5rdlemisi head teenistust. Omal ajal olid\u00a0Tudulinna<\/strong>\u00a0mehed kuulsad vokimeistrid, kuid n\u00fc\u00fcd on see k\u00e4sit\u00f6\u00f6haru kadumas, kuna nooremad rohkem t\u00e4helpanu p\u00f5llut\u00f6\u00f6le on hakanud p\u00f6\u00f6rama.<\/p>\n

Tudulinna<\/strong>\u00a0p\u00f5llumaa on enam-w\u00e4hem k\u00f5rge liiv, kus viljasaak \u00f5nnestub \u00fcksnes siis, kui Taara korralikult vihma annab. Omal ajal, kui krundid m\u00f5isast osteti, katsuti p\u00f5ldu saada k\u00f5rgemate kinkude \u00fclesk\u00fcndmisega. Neid oli kergem p\u00f5lluks teha, et sellega majapidamisele algust panna. Sood ja sooservad j\u00e4id endisesse olekusse. Kuid siin avaneks laialdane t\u00f6\u00f6p\u00f5ld p\u00f5llumehele, \u00fcmbruskonna p\u00f5llumajandusele tekkisid soode kultiveerimisega m\u00e4\u00e4ratu suured arenemisv\u00f5imalused. Suuremaks takistuseks igasuguse edu juures tuleb k\u00fcll raudtee kaugust pidada. See on sidunud p\u00f5llumeest k\u00e4test ja jalgadest. Oli kord selles paranemist loota Sondast tuleva kitsar\u00f6\u00f6palise metsaraudtee pikendamise n\u00e4ol, kuid n\u00e4htavasti l\u00e4heb see j\u00e4llegi k\u00f5rvalt m\u00f6\u00f6da. Moskva\u2014Tallinna raudtee \u00fcle, mille siht omal ajal siit l\u00e4bi aeti, ei maksa vist k\u00fcll unistada.<\/p>\n

Seltskondlikus elus on teatud seisakut m\u00e4rgata. Metsanurga valla kohta on seltside arv k\u00fcllalt suur, mis praegu \u00fcle 10 ulatab. Kuna igal seltsil muud tuluallikat pole, kui pidusid korraldada, on need liig sagedaks muutunud, ego too enam kellegile suuremat tulu.<\/p>\n

Hariduse t\u00e4htsusest arusaamisel panevad vanemad oma poegi ja t\u00fctreid v\u00e4lja kooli, sellest paljud linnas k\u00f5rgemates koolides edasi \u00f5pivad, teised aga omandawad p\u00f5llut\u00f6\u00f6koolides kutseharidust. Nii elu-olu siinses linnakeses. Ikka edasi ja edasi. Ja seda v\u00e4simata t\u00f6\u00f6 ning alatiste askeldustega. P. H.<\/p>\n

(P\u00e4ewaleht, nr. 244, 10 september 1924)<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Kole \u00f5nnetus juhtus Roostojalt Tutti talust p\u00e4rit noore daamiga. Originaaltekstis ajalehes on ohvri nimi vigaselt kirja pandud.\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

Rongi ette j\u00e4\u00e4nud. <\/strong><\/span><\/p>\n

12 septembri \u00f5htul j\u00e4i J\u00f5hvi jaama l\u00e4heduses raudteesillal Tallinnast tuleva rongi ette 22-aastane Katrela Roost, p\u00e4rit Tudolinnast.<\/strong>\u00d5nnetu sai vedurilt tugeva t\u00f5uke, mille tagaj\u00e4rjel ta 40 minuti p\u00e4rast hinge heitis. V\u00e4liseid vigastust peale m\u00f5ne kriimustuse ei olnd.<\/p>\n

(P\u00f5hja Kodu, 16 september 1924)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/strong><\/span><\/p>\n

L\u00f5petuseks taas midagi toredat: toimus suur pidu\u00f5htu Tartus. Mis k\u00f5ige olulisem – Tudulinna naislauljad olid niipalju tuntust kogunud, et kutsuti samuti esinema! Kahjuks pole teada, kes sel ajal kuulsasse kvartetti kuulusid.<\/em><\/span><\/p>\n

Suur pidu-\u00f5htu\u00a0\u00a0\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n

Majaomanikkude Seltsi saalis 21. septembril. Suur pidu-\u00f5htu. Eeskawas:<\/p>\n

I \u201eJ\u00fcri tuli m\u00fc\u00fcrit\u00f6\u00f6lt\u201c. Helma Puri operett kahes waatuses – nali kuni pisarateni.<\/p>\n

II Kupleed – Duett.<\/p>\n

III Kuulus\u00a0Tudulinna<\/strong>\u00a0naiskwartett.<\/p>\n

L\u00f5puks tants. M\u00e4ngib s\u00f5jaw\u00e4e puhkp. orkester.<\/p>\n

Algus kell 9. P\u00e4\u00e4set\u00e4ht ainult 35 mrk.<\/p>\n

(Postimees (1886-1946), nr. 255, 21 september 1924)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00fcgiskuu \u00fcha pimedamate \u00f5htute ajaviiteks sobib h\u00e4sti veidi pikem lugu saja aasta tagusest P\u00e4ewalehest. Eks ole ju huvitav lugeda, missugusena kujutati Tudulinna kanti \u00fcleriigilise seitungi lugejatele! Nii m\u00f5nigi huvitav fakt j\u00e4\u00e4b lugejale silma: 1924. aastal tegutses k\u00fclas 4 (!) poodi, millest nn \u00dchispood samades ruumides t\u00e4nini toimetab. T\u00f5si k\u00fcll, siis [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[13,14,1],"tags":[],"class_list":["post-5623","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kirikutaastamine","category-tudulinnauudised","category-uudised","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5623","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5623"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5623\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5629,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5623\/revisions\/5629"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}