{"id":5632,"date":"2024-10-09T16:15:32","date_gmt":"2024-10-09T14:15:32","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5632"},"modified":"2024-10-09T16:15:32","modified_gmt":"2024-10-09T14:15:32","slug":"saja-aasta-tagused-lood-tudulinnas-oktoober","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5632","title":{"rendered":"Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Oktoober"},"content":{"rendered":"

No k\u00fcll on alles lugu! Kui t\u00e4nap\u00e4eval peavad paljud aiapidajad Eestimaal lootusetut v\u00f5itlust hiiglaslike lusitaania teetigudega, siis sada aastat tagasi olid tudulinlased samuti sarviliste limustega h\u00e4das! Koguni nii h\u00e4das, et lugu j\u00f5udis ajakirjandusse:<\/em><\/span><\/p>\n

Tigud rukkiorastele kahju teinud.<\/strong><\/span><\/p>\n

Tudulinnas<\/strong>\u00a0on madalamatele orasep\u00f5ldudele t\u00e4nawu peaaegu igalepoole rohkel arwul tigusid ilmunud, mis paiguti taimed niiw\u00f5rd \u00e4ra h\u00e4witawad, et \u00fcksnes must maa silma paistab. P\u00f5llupidajad on tarwitanud nende h\u00e4witamiseks lupja, kuid waenlasi on niiw\u00f5rd palju, et selle m\u00f5ju kuigi suur pole. K\u00f5rgematel p\u00f5ldudel on orased \u00f5ige kenad, m\u00f5ned lasewad koguni karjal peal k\u00e4ia, kartes, et oras liig suureks l\u00e4heb ning lume all \u00e4ra w\u00f5ib m\u00e4daneda.<\/p>\n

(Kaja, nr. 278, 16 oktoober 1924)<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Aga k\u00fcmmekond aastat hiljem oli algamas l\u00e4bi aegade suurim arendusprojekt Tudulinna \u00e4\u00e4remail. Oonurme l\u00e4histel olid alanud suurejoonelised maaparandust\u00f6\u00f6d. Seni vaid metsaelanike p\u00e4ralt olnud p\u00f5lismetsad ja sood olid tundmatuseni muutumas. Just siia rajati Eesti Wabariigi suurimat uudisasundust, mille nimeks sai Peresaare. J\u00e4rgnevatel kuudel ja aastatel j\u00f5udsid sealtkandi uudised \u00fcha tihedamini leheveergudele.<\/em><\/span><\/p>\n

Pildil t\u00fc\u00fcpiline asunikutalu Peresaares vahetult p\u00e4rast valmimist 1930-te teises pooles.<\/span><\/em><\/p>\n

\"\"\u00a0<\/em><\/span><\/p>\n

Uudisasundus Peresaares<\/strong><\/span><\/p>\n

Oonurme-Peresaares on praegu k\u00e4sil suuremad uudismaa kohtade planeerimist\u00f6\u00f6d, mille l\u00f5pulej\u00f5udmisel t\u00f5otab Wirumaal t\u00f5usta suurem asundus. \u00dcldse tehakse 78 uudismaa kohta, millest 14 juba kevadel maakasutajatele w\u00e4lja anti. S\u00fcgise jooksul planeeritakse juure weel terwe rida uusi kohti. Planeerimist\u00f5\u00f6dega loodetakse valmis j\u00f5uda kolme aasta jooksul, kusjuures v\u00e4lja planeeritakse 1000-ha-line maa-ala. Praegu on p\u00f5llut\u00f6\u00f6ministeeriumi poolt k\u00e4imas uue 2. klassi tee ehitamine asunduspiirkonda, kuna hiljem teeehitust\u00f6id j\u00e4tkab teedeministeerium. Tehtav tee viib Peresaarest<\/strong>\u00a0Aadum\u00e4e jaamani. Maaparandust\u00f5\u00f6d kohapeal viiakse l\u00e4bi tervena vangide t\u00f6\u00f6j\u00f5uga. Kuna \u00fcmbruskonnas puuduvad elamud, siis ehitati vangide t\u00f6\u00f6j\u00f5uga esialgu parakid, milliseid edaspidi saavad kasutada ka asunikud.<\/p>\n

(Maaleht , 10 oktoober 1934)<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Virumaale luuakse 120 uudiskohta.<\/span><\/strong><\/p>\n

Wirumaal,\u00a0Peresaares<\/strong> (Sonda-Mustwee kitsaroopalise raudtee \u00e4\u00e4res, endisel Tudulinna-Oonurme m\u00f5isa heinamail) algas uudisasula loomine, millisest kujuneb suurim Wirumaal. Heinamaale w\u00f5eti lisaks weel piirawat riigimetsa ja asunduskomisjoni poolt kinnitatud planeerimise eelkawa kohaselt l\u00e4heb uudisasula alla 1600 ha maad, millest moodustatakse 120 talu. Paar aastat on juba uuritud wee\u00e4ravoolu w\u00f5imalusi: mullastiku koosseisu ja teede olusid, ja kuna uurimuse tulemused osutusid soodsaiks, algas ka neil p\u00e4ewil projekteeritud teede ja magistraalkraavide mullat\u00f6\u00f6de tegemine. L\u00e4hemail p\u00e4ewil rakendatakse weel suuremal arwul t\u00f6\u00f6lisi Peresaare t\u00f6\u00f6le ja tahetakse magistraalkraawid ning teede muldkehad walmistada juba sel s\u00fcgisel. Asulat l\u00e4bistawad kaks teed, \u00fcks \u00fchendab Paasweret Oonurmega, teine Awinurme walla Kruusoja k\u00fcla Peresaare peatuskohaga.<\/p>\n

Planeerimise eelkawa kohaselt tuleb mainitud 1600 ha maa-alast 16\u201420 ha suurusi normaaltalusid 55 \u00fctsust, \u00fchebobusekohtasid (10 \u201414 ha) 15 \u00fcksust, k\u00e4sit\u00f6\u00f6kohti (7 ha) 10 kohta, sawit\u00f6\u00f6stusekoht, koolikoht ja \u00fchisusekoht. Tahetakse luua ka alewik ja selle alla planeeritakse 60 ha maa-ala, milline tulewikus planeeritakse ehituskruntideks. Riigi poolt kawatsetakse wiia ka juurimist\u00f6\u00f6 osaliselt l\u00e4bi, et uudismaa asunikel oleks kohe w\u00f5imalus alustada p\u00f5llut\u00f6\u00f6dega.<\/p>\n

(Kaja, nr. 253, 26 oktoober 1934)<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

No k\u00fcll on alles lugu! Kui t\u00e4nap\u00e4eval peavad paljud aiapidajad Eestimaal lootusetut v\u00f5itlust hiiglaslike lusitaania teetigudega, siis sada aastat tagasi olid tudulinlased samuti sarviliste limustega h\u00e4das! Koguni nii h\u00e4das, et lugu j\u00f5udis ajakirjandusse: Tigud rukkiorastele kahju teinud. Tudulinnas\u00a0on madalamatele orasep\u00f5ldudele t\u00e4nawu peaaegu igalepoole rohkel arwul tigusid ilmunud, mis paiguti taimed [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[13,14,1],"tags":[],"class_list":["post-5632","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kirikutaastamine","category-tudulinnauudised","category-uudised","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5632","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5632"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5632\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5634,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5632\/revisions\/5634"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5632"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5632"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}