{"id":5714,"date":"2025-04-06T09:47:28","date_gmt":"2025-04-06T07:47:28","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5714"},"modified":"2026-01-26T17:09:54","modified_gmt":"2026-01-26T15:09:54","slug":"saja-aasta-tagused-lood-tudulinnas-aprill-1925","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5714","title":{"rendered":"Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Aprill 1925"},"content":{"rendered":"

Kevade tulek ja talve minek ergutas Tudulinna rahva toimetusi ka sada aastat tagasi. Toimusid taas mitmete seltside koosolekud ning elu puhuti sisse \u00fchismeierei tegevusele. T\u00e4nu usinale kroonikule Paul Amerile j\u00f5udsid l\u00fchemad ja pikemad s\u00f5numid tudulinlaste ettev\u00f5tmistest aprillikuu jooksul mitmeid korda suurtesse p\u00e4evalehtedesse, m\u00f5nikord lausa j\u00e4rjestikuste p\u00e4evade numbritesse. Tudulinna oleks olnud justkui Eesti elu \u00fcheks keskpunktiks!\u00a0<\/span><\/em><\/span><\/p>\n

Meie t\u00e4nases tagasivaates keskendume v\u00e4ljav\u00f5ttele \u00fchest pikemast loost pealkirjaga “Kuidas Tudulinnas elatakse”. See ilmus 16. aprilli Postimehes 1925 ja siin kirjeldati Tudulinna eluolu mitme kandi pealt, muu hulgas seda, kuidas raskete teeolude t\u00f5ttu oli raske siit v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda ja p\u00f5llupidajatel oma saadusi suuremate linnade turgudele viia. Ei ole kokku hoitud Tudulinna rahva vaimuelu rikkuse kiitmisega, seltside rohkuse ja korralike suurte elumajade nimetamisega.\u00a0<\/em><\/span><\/p>\n

Lugemiseks toome kirjelduse tublide Tudulinna puut\u00f6\u00f6meistrite tegevusest mitmesuguste tarbeesemete valmistamisel, millega nad oli saavutanud laialdase tuntuse kodukohast palju kaugemalgi:<\/em><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kuidas Tudulinnas elatakse.<\/span><\/strong><\/h2>\n

Tudulinna mehed on juba ammust ajast osawate wokimeistritena tuntud. Tudulinna wokid on \u00fcle kodumaa \u00fcldist tarwitamist leidnud, kuna need teiste meistrite t\u00f6\u00f6st kaugelt ees on. Samuti on Tudulinnas valmistatud saanid terwel Wirumaal j\u00f5ukamatesse taludesse teed leidnud, mis oma n\u00e4gususe poolest ikka otsitavad on olnud. Arvamata hulk sarjasid on \u00fcmbruskonna p\u00f5llumeeste juures tarvitamist leidnud, mis j\u00e4llegi omal ajal Tudulinnas valmistati. Ei saa veel nimetamata j\u00e4tta neid tuhandeid t\u00fcnnivitsu, mis siit igal talvel Kunda ja Aseri vabrikutesse on viidud.<\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

FOTOL: Tudulinna kandi tuntumaid vokimeistreid, Sahargu Pajura talu peremees Ludvig Suurv\u00e4li 1937. aastal oma toodanguga kodutalu ees. <\/span><\/strong>Pilt SA Virumaa Muuseumid kogudest<\/span><\/p>\n

K\u00f5ik see annab tunnistust k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste rohkusest siinses metsawallas, kus selleks tingimused \u00f5ieti soodsad. Wanemad inimesed r\u00e4\u00e4givad, et ennemalt pole siin talu leidunud, kus vokkisid poleks walmistatud. S\u00fcgiseks oli paljudes taludes tihtipeale 100 ja enam vokki suviste t\u00f6\u00f6de vaheajal valmis tehtud, millega esimese lume tulekul sajad verstad kodust kaugele s\u00f5ideti, et neid laatadele ehk k\u00fcladesse kaubale viia. Sagedasti tuli mitu n\u00e4dalat kaubareisil viibida, kui m\u00fc\u00fck h\u00e4sti ei \u00f5nnestanud. Rohkel arvul viidi omal ajal vokkisid \u00fcle Peipsi, kus neid l\u00e4hemates Wene k\u00fclades m\u00fc\u00fcdi. Seal saadi paremat hinda kui oma! maal. Enne ilmas\u00f5da, kui lina- ja takuketruse vabrikud hoogsalt p\u00e4evakorrale kerkisid, hakkas vokkide tarvitamine kodumaal tuntawalt kahanema, kuna linad ja takud enamalt jaolt vabrikusse ketramiseks wiidi. Selle t\u00f5ttu kahanes siis ka vokitegijate arv.<\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

FOTOL: Ludvig Suurv\u00e4li Pajura talu sepapaja ees. <\/span><\/strong>Pilt Eesti Rahva Muuseumi kogudest<\/span><\/p>\n

Wokid ei leidnud enam nii suurt tarwitamist; s\u00f5jaajal aga, mil wabrikud seisma j\u00e4id, sai wokk j\u00e4llegi ees\u00f5iguse: n\u00e4hti \u00e4ra, et ilma selleta ikkagi l\u00e4bi ei saa. Ms just woki talus wajaduslikuks teeb, on asjaolu, et ega igakord seda naela w\u00f5i paari willu, mis ehk sukal\u00f5ngaks on waja kedrata, vabrikusse ei saa wiia seda peab kodus ise \u00e4ra tegema, milleks pikkadel talve\u00f5htutel aega k\u00fcllalt. Selleks peab wokk majas olema. Olgugi, et vokiga palju t\u00f6\u00f6d on (v\u00f5iks juure lisada, et meistrite jutu j\u00e4rele on igal wokil tervelt sada auku), jaguneb tema walmistamine pika aja peale \u00e4ra, nii et pulkade westmine ja nende treimine tihti teiste talut\u00f6\u00f6de vaheajal s\u00fcnnib, kuna l\u00f5pulik walmistamine \u00f5ige ruttu edeneb. W\u00e4lja rehkendades loetakse \u00fche woki tegemiseks \u00fcldse kaks p\u00e4ewa, kuid kui kraam waremalt walmis muretsetud, w\u00f5ib Tudulinna meister igal n\u00e4dalal paarik\u00fcmnepealise w\u00e4lja lasta.<\/p>\n

Postimees nr. 101, 16 aprill 1925<\/em><\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kevade tulek ja talve minek ergutas Tudulinna rahva toimetusi ka sada aastat tagasi. Toimusid taas mitmete seltside koosolekud ning elu puhuti sisse \u00fchismeierei tegevusele. T\u00e4nu usinale kroonikule Paul Amerile j\u00f5udsid l\u00fchemad ja pikemad s\u00f5numid tudulinlaste ettev\u00f5tmistest aprillikuu jooksul mitmeid korda suurtesse p\u00e4evalehtedesse, m\u00f5nikord lausa j\u00e4rjestikuste p\u00e4evade numbritesse. Tudulinna oleks olnud [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[14,1],"tags":[],"class_list":["post-5714","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tudulinnauudised","category-uudised","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5714"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5714\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5717,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5714\/revisions\/5717"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}