{"id":5761,"date":"2025-06-17T18:14:38","date_gmt":"2025-06-17T16:14:38","guid":{"rendered":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5761"},"modified":"2026-01-26T17:08:38","modified_gmt":"2026-01-26T15:08:38","slug":"saja-aasta-tagused-lood-tudulinnas-juuni-1925","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/?p=5761","title":{"rendered":"Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Juuni 1925"},"content":{"rendered":"

1925. aasta suve saabudes toimetasid Tudulinna aktiivsed kogukonnainimesed mitmesuguste toredate ettev\u00f5tmistega. Spordiselts “Noorus”<\/strong> pidas oma aastakoosolekut, millest saab \u00fclevaadet lugeda 7. juuni Postimehest ning sama p\u00e4eva P\u00e4ewaleht annab teada, et<\/span> “Neil p\u00e4ewil awati kohaliku rahwaraamatukogu seltsi pooli rahwamaja saalis lugemislaud<\/strong> k\u00f5igi t\u00e4htsamate eestikeelsete ajalehtede ja ajakirjadega.<\/span>Tudulinn on kaugem metsanurga vald meie kodumaal ja siia ulatab elaw s\u00f5na \u00f5ige harwa, sellep\u00e4rast on t\u00f5siselt terwitataw iga samm, mis kirjandust inimestele k\u00e4tesaadawaks teeb<\/span>.<\/em>” Muidugi on nende nupukeste kirjasaatjaks ei keegi muu kui Otsa Paul ehk Paul Haamer.\u00a0<\/span><\/p>\n

T\u00e4navu on Tudulinnas p\u00f5hjust t\u00e4histada mitmeid “\u00fcmmargusi” t\u00e4htp\u00e4evi m\u00f6\u00f6dunud aegade m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega s\u00fcndmustest. \u00c4sja sai maha peetud paljude osalejatega pidustused hariduselu j\u00e4rjepideva alguse 180 aasta t\u00e4histamiseks. \u00dcks teine oluline s\u00fcndmuste ahel sai alguse t\u00e4pselt 140 aastat tagasi ning seda meenutamegi seekordses pikemas minevikuloos.<\/span><\/p>\n

1885. aastal sai teoks esimeste Tudulinna talumeeste kauaaegne suur unistus – nad said oma maal p\u00e4risperemeesteks. Algas talude p\u00e4riseks ostmine<\/strong>, mis t\u00e4nu talumeeste ja nende isade varasemale nutikusele osutus erakordselt soodsaks! Lugegem toredat asjakohast \u00fclevaadet Tudulinna elust-olust, mis on kirja pandud 20. sajandi algusaastatel:<\/span><\/p>\n

Tudulinnast<\/strong><\/span><\/h2>\n

\/—\/ Selles \u201eSeletuses” leidub paljugi t\u00e4helepanemise v\u00e4\u00e4rt, huvitavaid asju. Nr. 37 \u201eKoidus” on kirjutatud, et p\u00f5line rent Eestimaal \u00fches ainsas m\u00f5isas sisse seati. Mina omalt poolt v\u00f5in teatada, et nimetatud m\u00f5is Wirumaal, Iisaku kihelkonnas, meie Tudulinn on. Siin m\u00f5isas oli peale 100 talukoha, kellel p\u00f5line rent kontrahtis oli \u00e4ra m\u00e4\u00e4ratud, mis keegi k\u00f5rgendada ei v\u00f5inud. Praegu on aga weel \u00fcks ainukene talukoht p\u00f5lise rendi peal. Teised on ostetud.<\/p>\n

Umbes 20 aasta eest, kui parun T.\u00a0Tudulinna\u00a0m\u00f5isa oli omandanud, hakkas ta talupoegadele krunti panemist ja ostmist soovitama. Et p\u00f5lise rendi kontrahis \u00fcks punkt oli, mille j\u00e4rele kohapidajad ahjuk\u00fctet sealt pidivad vedama, kust m\u00f5isa omanik m\u00e4\u00e4ras, (vahest kaunis kaugelt) ja et suure k\u00fclana wana viisi koos elada p\u00f5llud v\u00e4ga kaugel oliwad, saivad kontrahtid m\u00f5isniku ja talupoegade vahel vaba kokkuleppimise teel murtud, maad kruntidesse pandud ja \u00e4ra ostetud. Nii palju oli aga p\u00f5lisest rendi kontrahtist kasu, et ostuhind mitte m\u00f5isniku tahtmise, waid vana rendi suuruse j\u00e4rele sai m\u00e4\u00e4ratud, misl\u00e4bi tessatin umbes 15\u201420 rbl. maksma tuli. Seel\u00e4bi saivad kohad \u00fcsna odavalt ostetud; t\u00e4ied suured talukohad tulivad aga 1000\u20141600 rubla maksma, kuna n\u00fc\u00fcd juba 4 ehk 5 kordset hinda nende kohtade eest maksetakse. M\u00f5ni v\u00e4iksema koha ostja ei maksnud oma koha eest m\u00f5isnikule kopikatgi, vaid sai koha ja veel raha pealegi. N\u00e4ituseks: Kredit kassast laenati koha peale 400 rbl. ja m\u00f5isa omanik maksis hoonete \u00fcmber ehitamiseks 200 rbl. kokku 600 rbl, koht maksis aga 500 rbl. Seega sai ta m\u00f5isast weel 100 rbl. kohale lisaks.<\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

PILDIL: Treiali talu oli \u00fcks neist, mis 1885. aastal esimeste seas m\u00f5isnikult v\u00e4lja osteti. Peremeheks oli siis Madis M\u00f6lder. (Foto p\u00e4rineb k\u00fcll hoopis hilisematest aegadest; tallu tuleb juba elektriliin)<\/em><\/span><\/p>\n

Praegu elab\u00a0Tudulinna\u00a0rahvas kaunis j\u00f5ukalt. Enamasti k\u00f5igil on elumajad rehetubadest lahutatud, laudadega vooderdatud ja v\u00e4rvitud. On ka teliskividest ehitatud ja kahekordseid elumajasid, sest\u00a0Tudulinna mehed on ehituse t\u00f6\u00f6des ja voki treimises laialt kuulsad. K\u00fcla omandab juba alevi n\u00e4gu, sest 4 poodi, 2 pagari\u00e4ri ja kivist vallamaja ja niisamasugune koolimaja, kahe suure klassi toaga, annavad selleks juba \u00f5igust. Kahju aga, et Tudulinna mehed omale k\u00f5rgemat kooli ei hakka asutama. Peale selle leidub Tudulinnas 8 tuule- ja 1 vesiveski, \u00fcks teliskiwi ja \u00fcks kausitehas, mis k\u00f5ik talupoegade p\u00e4ralt on. Varaliselt kui ka waimliselt sammub Tudulinn edu poole. Peale vallakooli, kus kaks kooli\u00f5petajat t\u00f6\u00f6tavad, on weel Tudulinnas kirik, vennaste koguduse palvemaja, musika selts, puhkpillide, keelpillide meeste ja sega koorid ja tulekahju kordade wastastiku awitamise selts. Ajalehti loetakse tublisti, ise\u00e4ranis \u201eKoitu”.<\/p>\n

(Koit : [P\u00e4evalehe l\u00fchendatud v\u00e4ljaanne], 22 juuni 1907)<\/em><\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1925. aasta suve saabudes toimetasid Tudulinna aktiivsed kogukonnainimesed mitmesuguste toredate ettev\u00f5tmistega. Spordiselts “Noorus” pidas oma aastakoosolekut, millest saab \u00fclevaadet lugeda 7. juuni Postimehest ning sama p\u00e4eva P\u00e4ewaleht annab teada, et “Neil p\u00e4ewil awati kohaliku rahwaraamatukogu seltsi pooli rahwamaja saalis lugemislaud k\u00f5igi t\u00e4htsamate eestikeelsete ajalehtede ja ajakirjadega.Tudulinn on kaugem metsanurga vald [ … ]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[14,1],"tags":[],"class_list":["post-5761","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tudulinnauudised","category-uudised","list-style-post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5761"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5761\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5774,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5761\/revisions\/5774"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudulinnakultuurikants.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}