Tudulinna puukiriku taastamise lugu
Mõtted jäävad mõtteiks …
Tudulinna puukiriku taastamise ja talle uue funktsiooni leidmise üle on ärksamad tudulinlased mõtisklenud Eesti Vabariigi taassünnist alates. Paraku ei leidunud pikka aega julget eestvedajat, projekti peeti liiga töömahukaks ja kalliks ning ka häid ideid, mida kirikuga remondijärgselt peale hakata, polnud samuti kuulda. Aastad kulusid, kirik mädanes tasapisi edasi. Kuid ta püsis visalt – nagu juba 250 aastat. Tema aeg ei olnud veel kätte jõudnud…
Kui siiski prooviks?
Aasta 2017 südasuvel tekkisid konkreetsed mõtted Tudulinna vana kiriku taastamise osas. Algusest peale oli selge, et tegutsevaks kirikuks ei ole mõtet hoonet korda seada, sest tudulinlaste jaoks vajalik korralik pühakoda (Rahu kirik) seisab samas Linnamäel. Idee autor Lauri Väinmaa pakkus välja mõtte asutada MTÜ, mille tegevuse eesmärgiks peab saama taastamisprotsessi korraldamine ja koordineerimine ning seejärel vanale kirikule uue elu loomine.
Ettevalmistused MTÜ asutamiseks, tegevuse eesmärkide täpsemaks sõnastamiseks, põhikirja kavandi koostamiseks ning idee laiemaks tutvustamiseks läksid ruttu.
Esimesed konkreetsed sammud
20 juulil 2017 kell 17.00 kogunes Tudulinna Rahvamajja hulk innukaid tudulinlasi. Eesmärgiks oli teha ühiste jõupingutustega veel üks (tõenäoliselt viimane) katse vana puukiriku hävingust päästmiseks ja uuele elule aitamiseks. Kohalolijatele tutvustati kiriku teadaolevat ajalugu. 14 ettevõtliku entusiasti toel asutati MTÜ Tudulinna Kultuurikants, mille tegevuse eesmärgiks seati taastada puukirik väliselt endisel kujul ja luua sinna mitmeotstarbeline kultuurikeskus. Valiti viieliikmeline juhatus koosseisus Lauri Väinmaa (esimees), Aili Reiman, Merike Vaarmets, Annes Kingu ja Andres Meresmaa.
Juba sptembris saadi Muinsuskaitseametilt eritingimused Tudulinna vana kiriku restaureerimiseks. Neist tuli lähtuda taastamisprojekti koostamisel.
Oktoobris toimusid esimese suurema ettevõtmisena vana kiriku korrastustalgud. Neist kogunes MTÜ juhatuse kutsel osa võtma üle paarikümne tudulinlase. Üheskoos koristati kiriku saal ja lähiümbrus suurest prahist, võeti maha välisseinte ümber kasvama hakanud võsa ning suleti sissepääsud. „Avatud uste“ aeg sai sellega läbi.
Mõtleme veel
Algusest peale oli selge, et on vaja lahendada kaks põhilist ülesannet: kiriku taastamine ja sellele järgnev hoidmine. Jaanuaris 2018 toimusid Tudulinna koolimajas MTÜ juhatuse poolt korraldatud mõttetalgud, millest võttis osa ligi 30 inimest, s.h. Tartust, Tallinnast, Rakverest jm. Üheskoos otsiti ideid vanale kirikule uue jätkusuutliku funktsiooni leidmiseks, taastamistööde finantseerimiseks, koostööpartnerite kaasamiseks ning laiemate huvigruppide tähelepanu tõmbamiseks. Mõttetalgud osutusid väga sisukaks, seal väljapakutud ideid on kasutatud edasise tegevusplaani koostamisel. Paljud head ettepanekud alles ootavad õiget hetke.
Üheskoos on kasulikum kõigile
Tudulinna vana kiriku taastamine ei ole ainult ühe kitsa huvigrupi (MTÜ) hobina mõeldud tegevus. Eesmärk on tuua kasu tervele Tudulinna kogukonnale. Seepärast otsustati juba varakult teha koostööd teiste kohalike ja kohalikus keskkonnas tegutsevate organisatsioonidega. Idee realiseerus Hea Tahte Kokkuleppeks (HTK), mis sõlmiti MTÜ Tudulinna Kultuurikants, Alutaguse vallavalitsuse, EELK Tudulinna Rahu Koguduse ning MTÜ Vana Veski vahel. HTK allkirjastati pidulikult vana kiriku ees 10. juunil 2018 toimunud Heade Tegude Päeval.
Sama sündmuse käigus avati turistide jaoks mõeldud infostend, mis tutvustab kolme Linnamäel asuvat ajaloolist ehitusmälestist: Tudulinna vana kirikut, Tudulinna Rahu kirikut ning Tudulinna Möldri talu tuulikut.
Toimus ka esimene kontsert vanas kirikus pärast rohkem kui 70 aastast sunnitud pausi. Esinesid Oonurme segakoor, kandlekunstnik Kristi Mühling ning näitleja Tiina Tõnis.
Tudulinna Tuled
I Suvelõpufestival Tudulinna Tuled korraldati 2018 aasta augustikuus koostöös Peipsi Toidutee festivaliga, pakkudes turistidele võimalust kahe päeva jooksul tutvuda vana kirikuga ning kuulata selgitusi kiriku ja Tudulinna ajaloo kohta. Toimus kontsert, kus esines tuntud kitarrist Robert Jürjendal ning maalikunstnik Tõnu Talve käe läbi valmis kirikust ja paiga meeleolust inspireeritud maal. Folklorist Mall Hiiemäe rääkis tulest rahvapärimuses, Iisaku kandlemängijad mängisid ja laulsid regilaule. Õhtu lõppes läbi aegade esimese Muinastulega Tudulinna Linnamäel. Festivali tulu läks Tudulinna vana kiriku taastamise toetuseks.
Festivalist Tudulinna Tuled on saanud iga-aastane suvelõpusündmus Tudulinnas. Praegu toimuvad need vabaõhulaval kiriku ees, aga tulevikus juba renoveeritud ja kogukonnale kasutada olevas kirik-kultuurikeskuses. Aastate jooksul on festivalil esinenud paljud üleriigiliselt tuntud muusikaartistid ja kollektiivid (Eesti Rahvusmeeskoor, kellade ansambel Arsis, Tõnis Mägi, Ott Lepland, Siiri Sisask, Liisi Koikson jt); samuti põnevad jutuvestjad (Kristel Vilbaste, Vladislav Koržets, Piret Päär, Märt Treier jt). Uue traditsioonina on viimastel aastatel olnud festivali programmis kohaliku taustaga muusikaperede tutvustamine. Suure populaarsuse on võitnud Lastemaailm, mis pakub tegevust festivali ajaks pere noorimatele.
Tähtsal kohal on Tudulinna ajaloo tutvustamine, kultuuripärandi väärtustamine ning mitmesuguse teemakohase kirjanduse avaldamine ja esitlemine.
Mõtted saavad paberile
2019 aasta suvel valmis AS Zoroaster poolt tehtud projekt vana kiriku taastamiseks. See lähtub MTÜ Tudulinna Kultuurikants soovidest ja ettepanekutest, Muinsuskaitse eritingimustest ning kaasaja nõuetest ohutuse ja tehnoloogia osas. Projektis on ette nähtud kirikuhoone taastamine koos torniga väliselt võimalikult lähedasena 1939 aasta remonditöödele eelnenud kujul. Interjööris ei ole kavas taastada kiriklikuks tegevuseks vajalikke elemente (altar, kantsel jms), vaid kujundada saaliruum, mis sobib kammerkontsertideks, teatrietendusteks, koosolekute ja seminaride pidamiseks ning muuseumieksponaatide näitamiseks.
Taastamise ootel
Praegu seisab Tudulinna vana puukirik lootusrikkalt taassünni ootuses. Palume võimalusel toetada auväärse hoone uue elu algust annetades MTÜ Tudulinna Kultuurikants arvele EE522200221067794646.