Linda Haamer (1905-1996) oli Sahargu külast Kraavi talust pärit taluperenaine ja kooliõpetaja, kellest kujunes üks Tudulinna tuntumaid koduloo-uurijaid ja tutvustajaid. Ta oli armastatud ja oodatud kõneleja mitmesugustel külasündmustel, perekondlikel tähtpäevadel jm. Paljud tudulinlased mäletavad siiani tema ilmekat, faktirohket ja mõtestatud juttu, olgu teemaks siis kodukandi ajalugu või inimesed.

Linda Haameri lahkumisest on möödunud juba 30 aastat. Tema mälestuse jäädvustamiseks on ilmunud uus kogumik “Linda Haamer. Koduperenaisest pedagoogiks”, mis sisaldab tema kirjapandud mälestusi kooliajast ja tööperioodist, aga ka luuletusi ja sõnavõtte, mille üleskirjutused on säilinud. Sõna saavad ka mitmed Linda Haameri kaasteelised.

Paljude toredate perekonnafotodega varustatud raamatu on koostanud Ene Raudar (MTÜ Kultuuriveski), kelle käest saab seda ka tellida. Piiratud koguses on raamatuid saadaval ka Tudulinnas, MTÜ Tudulinna Kultuurikants kaudu .

Koorilaulu traditsioonid Tudulinnas on pikad. Juba 1896. aastal peeti mõisapargis Tudulinna I Laulupäev. 

Lisaks kohalikule koorile ja puhkpilliorkestrile tulid esinema ka naaberkülade muusikakollektiivid. Dirigendipuldis seisis Tudulinna kultuurielu üks alustalasid Tiitus Pikhoff. 

Sealt sai alguse pikk teekond. Laulupäevi on Tudulinnas hiljemgi korraldatud, eriti Eesti Wabariigi päevil (1931, 1936, 1939). Laul ei ole siit kadunud ka 21. sajandil.

9. augustil tähistame suure kooride laulupeoga suvefestivalil “Tudulinna Tuled” 130 aasta möödumist esimesest laulupäevast! Kava teeb kummarduse esivanemate laulupärandile läbi kogu selle pika aja. Kaasa saab laulda igaüks!

Tere tulemast “Tudulinna Tuled” festivalile 9. augustil Tudulinna Linnamäel vana kiriku juures!

PILDIL: TUDULINNA II LAULUPÄEV 1931. AASTAL (Esimesest laulupäevast 1896. aastast teadaolevalt fotosid säilinud ei ole).

9. augustil toimub juba 9. korda suvefestival “Tudulinna Tuled”, mille teema on “Esivanemate radadel”. Festivali ühe osana leiab taas aset Tudulinna-teemalise kirjanduse väljanäitus, mis mullu suure populaarsuse osaliseks sai! Vahepeal on ilmunud ja ilmumas ka uusi trükiseid!

Kõik need mitukümmend eri stiilis raamatut aitavad laiemalt tutvustada Tudulinna kandi eluolu, inimesi, ajalugu ja pärandkultuuri kõige laiemas tähenduses. Mitmed neist on tõelised rariteedid, mida saabki näha vaid festivalil “Tudulinna Tuled”; osa on aga raamatuletis saadaval kõigile soovijaile.

Kavas on ka Linda Haameri ammuilmunud Sahargu küla ajalooraamatu uustrüki esitlus.

Kõik tudulinlased ja Tudulinna sõbrad lähemalt ja kaugemalt on oodatud 9. augustil festivalile “Tudulinna Tuled”! Piletid on  saadaval, eelmüügist osta on soodsam!

MTÜ Tudulinna Kultuurikants juhatuse esimees Lauri Väinmaa pikaajaline tegevus siitkandi kultuurielu arendamisel on leidnud väärika tunnustuse! 

Alutaguse valla teenetemärk omistatakse vallavolikogu otsusega sel aastal neljale inimesele:

Meeli Õunap on elupõline Mäetaguse elanik ning pikaaegne rahvamuusika edendaja ja arendaja ning muusikaõpetaja Alutaguse vallas. Teenetemärgi andmise ettepanekus on tema kohta öeldud: „Meeli on sädeinimene, kes inspireerib oma ideede ja tegevusega ka noori rahvamuusika juurde teed leidma. Tema panus rahvamuusika hoidmisesse ja arendamisse Alutaguse vallas on silmapaistev ja innustab ka teisi.“

Lii Roosa on armastatud noorsootöötaja, kes kirjutab edukaid projekte, on loonud noortele kohti, kus koos käia ja aktiivselt tegutseda. Uudne sõna „seikluskasvatus“ on tema märksõna.

Lauri Väinmaa on Eesti Muusika ja Teatriakadeemia vanemlektor ning pikaaegne panustaja Tudulinna ja kogu Alutaguse valla kultuuriellu. Lauri Väinmaa on sündmuste algataja, eestvedaja ja kogukonna ühendaja, kelle tegevus on toonud Alutaguse valda kõrgetasemelist kultuuri, suurendanud piirkonna nähtavust ning tugevdanud kohalikku identiteeti ja koostööd. Tema panus on pikaajaline, järjepidev ja märgilise tähendusega.

Vladimir Derbuk pälvis Alutaguse valla teenetemärgi pikaajalise kohaliku omavalituse ja ühiskondliku töö eest. Väärikat vanaduspõlve veetev Vladimir Derbuk on teeninud kohalikku kogukonda rahvaesindajana 50 aastat.

Teenetemärgi saajaid austatakse vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril Mäetaguse rahvamajas.

Eesti ja Tudulinna kirjanduse päev

Alates 2023. aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, millega väärtustame kirjanduse tüvitekste ning pöörame tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.

Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.

Eesti kirjanduse päeva on võimalik tähistada erinevate tegevustega, näiteks raamatute ja nende autorite esiletõstmisega ning lugemissoovituste jagamisega.

Läbi terve 2025 aasta tähistasime koos Eesti raamatu 500-nda tähtpäevaga ka Tudulinna Raamatu Aastat. On sobiv aeg sellele teemale joon alla tõmmata.

Tudulinna-alane kirjandus on tõeliselt laiahaardeline.

Selles said kõik asjahuvilised veenduda suvisel Tudulinna Tuled festivalil, kus korraldasime erakordselt laiahaardelise raamatunäituse: välja oli pandud üle 30 Tudulinnaga seotud kirjandusteose koos lühitutvustustega. Nii mõndagi neist nägid festivalikülalised elus esmakordselt!

Aasta lõpus ilmus trükist Tudulinna kirjanduse „tüvitekst“ – Elsa Karbi pikaajalisel uurimistööl põhinev ajalooline kroonikaraamat „Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest“. Huvi selle uustrüki vastu on olnud suur – oluline osa  tiraažist on juba leidnud tee lugejateni! Aga seda raamatut on veel saada ja kiirematel lugemishuvilistel on suurepärane võimalus just nüüd ka endale soetada! Selleks võtke palun meiega ühendust kas Facebooki kaudu või e-kirjaga andres@tudulinnakultuurikants.ee

Lisaks nimetatud teosele võib siit nimekirjast leida Tudulinna kirjanduse kullavara, mida kindlasti tasub (uuesti) lugeda: https://tudulinnakultuurikants.ee/?page_id=5373

Nii mõnegi puhul neist avaneb link eraldi lehele, kus saab tutvuda eelmise aasta jooksul meie kodulehel ilmunud väikese taustalooga antud teose kohta.

Kui osa nimekirjas olevatest raamatutest on tõelised rariteedid ning ootavad kannatlikult uustrükkikde ilmumist (see sõltub lugejate huvist ja vastavatest ettepanekutest meile!), siis mitmeid saab praegugi lihtsalt MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi kaudu hankida. Need on vastavalt tähistatud.

Eesti kirjanduse päev on olulise tähtsusega meie üldises kirjandus- ja kultuuriloos. Tähistagem seda väärikalt ka Tudulinna kontekstis!

Tudulinna Raamat Aasta väärika lõpu märkimiseks ilmus kauaoodatud raamat! Möldri talust pärit kodu-uurija Elsa Karbi “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest” jõudis esmakordselt lugejateni juba 1978. aastal.

Arvestades tolleaegseid tingimusi  sai see levida üksnes piiratud koguses. Kaugeltki kõik asjahuvilised tudulinlased ei saanud raamatut siis endale soetada; paljud ei pääsenud seda üldse lugemagi. Ajad olid sellised.

Ometi on tegu Tudulinna esimese ajaloo-kroonikaga, mis pani aluse kõikidele järgnevatel kümnenditel koostatud koduloolistele uurimustöödele. Oma tagasihoidlikult järjekindlas stiilis juhib autor lugeja läbi sajandite andes põhjaliku ülevaate Tudulinna taluelust, mõisa ja klüla vahekordadest, hingeloenditest, koolitegevusest ning kultuurielust. Muidugi ei jää kirjeldamata ka legendaarne usutüli koos muu kirikuajalooga – nii palju kui nõukaajal sellele teemale tähelepanu pöörata üldse sai.

Nüüd on see raamat uustrükina MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi poolt välja antud! Kõigil asjahuvilistel palume võtta meiega ühendust!

Raamatuid saab kiiresti kätte nii Tudulinnas kui Tallinnas. Mujale Eestisse saame postiga saata.

Et soojust õhkuks küünaldest

ja vastu säraks silmadest,

et rõõmu tooks aasta uus

ja täituks iga unistus.

Märkamatult hakkab  üks aastaring täis saama. Igaühe jaoks on olnud kindlasti palju meelejäävaid sündmusi. Ehk on nii mõnigi ka midagi enda jaoks üles tähendanud? Või lausa teistegi rõõmuks ühte-teist kirja pannud, et kunagi hiljem oleks hea meelde tuletada aastat 2025 kõikide rõõmude ja üllatustega.

Muu hulgas on laialdaselt tähistatud Eesti Raamatu Aastat, mis meil Tudulinnas on saanud oma tähenduse. Kohe jaanuaris sai seatud eesmärgiks iga kuu tutvustada ühte märgilisema tähendusega eri aegadest pärit kirjandusteost, mis siinse kandi eluolu ja inimesi avab. Olemegi jõudnud Tudulinna Raamatu Aasta viimase, kaheteistkümnenda raamatu juurde.

Jõulude aeg on alati tagasivaatamise ja meenutuste aeg. Mis sobiks just siia paremini kui kolm suurepärast kogumikku “Mälestuste killud”!

Need Haridusühendus Tudulinlane eestvedamisel kokku pandud ja välja antud raamatud kutsuvad lugejad kaasa üsna pikale ajalooperioodile läbi 20 sajandi ulatudes veel käesoleva sajandi algussegi. Ja need on algusest lõpuni täiesti ehedad tekstid – kümnete tudulinlaste meenutused oma noorusajast, töötegemistest, eluraskustest, väikestest ja suurtest edusammudest ja paljust muust. Lisaks hulk toredaid luuletusi – ikka tudulinlastelt needki.

On, keda meenutada. On, mida meenutada. On, mida lugeda!

Kõigepealt loe siit: Mälestuste killud   ja siis otse need raamatud üles, ava – ja loe uuesti!