21 sajand on toonud kaasa uue elu nii Tudulinna kui tervele Eestimaale. Oleme saanud Euroopa Liidu liikmeks, maksame poes eurodega ja tunneme end kindlamini NATO kaitsekilbi all. Elatustasemelt oleme jõudnud ihaldatud Euroopa keskmisele lähemale kui kunagi varem. Kõigest paarikümne aastaga oleme täiesti ära harjunud nutimaailma, kiire interneti, e-kaubanduse ja muu taolisega, millest meie esivanemad alles hiljuti ei osanud undki näha. Areng on olnud tormiline. Kindlasti koos mitmete tagasilöökidega.
Moodne maailm on vallutanud ka Tudulinna ja toonud endaga kaasa mitmesuguseid muutusi. Mõnigi pikk tee on lõppenud, mõni uus ehk jälle alguse saanud. Selle sajandi loos on alles esimene veerand täis saamas.
Tähtsamad seni toimunud sündmused 21. sajandil Tudulinnas:
2001 – Asutatakse Haridusühendus Tudulinlane, mille eestvedajateks olid teenekad kooliõpetajad Regina ja Väino Urb ning muusikaelu pikaaegne eestvedaja ja koorijuht Evi Ostrak. Tosina tegevusaasta jooksul korraldati hulk toredaid ettevõtmisi alates kokkutulekutest ja Mälestuste Pargi loomisest kuni tudulinlaste meenutuste kogumike „Mälestuste killud“ väljaandmiseni (kokku ilmus 3 kogumikku aastail 2007-2010). Haridusühenduse tegevus lõppes 2012. aastal.
Pildil Haridusühendus Tudulinlane poolt korraldatud kokkutulek Mälestuste Paigas 2010 aastal
Samal 2001. aastal alustab tegevust naistantsurühm „Rabaroosid“, mis tegutseb siiani ja on seega praegu toimivatest kultuurikollektiividest Tudulinnas pikima ajalooga.
2013 – Avatakse Järuska sild Lemmakus, ainulaadne katusega sild terves Eestis 
2017 – Asutatakse MTÜ Tudulinna Kultuurikants eesmärgiga taastada ajalooline puukirik ja teha sinna hea akustikaga ruum mitmesuguste muusika- ja kultuurisündmuste jaoks. Valla toetusel valmib peagi taastamisprojekt, mille elluviimine ootab rahastust.
Samal aastal lõpetab tegevuse Tudulinna vald, mis ühineb haldusreformi käigus naabervaldadega ja moodustub Eesti mandriosa suurima pindalaga vald: Alutaguse vald.
Juulikuus toimub esimene Tudulinna Päev Monika Normaku eestvedamisel, mis on omamoodi jätk varasematele kodukandipäevadele ja kokkutulekutele. Traditsioonilisele kalmistupühale järgnev tudulinlaste kokkusaamine rahvamajas on kujunenud igasuviseks oodatud sündmuseks.
Alloleval fotol Monika Normaks ja Avinurme Puhkpilliorkester 2023. aasta Tudulinna Päeval.
2018 – MTÜ Tudulinna Kultuurikants eestvedamisel korraldatakse esimene kogupere suvefestival „Tudulinna Tuled“. Ka suvefestivalist on saanud iga-aastane traditsioon, mis on toonud Tudulinna Linnamäele vana kiriku juurde vabaõhulavale esinema Eesti muusika tipptegijaid nagu Rahvusmeeskoor, Arsise kelladekoor, Siiri Sisask, Tõnis Mägi, Ott Lepland jt. Tuntumatest jutuvestjatest on festivalidel esinenud Mall Hiiemäe, Kristel Vilbaste, Vladislav Koržets, Märt Treier. Festivalikülalisi sõidab kohale lähemalt ja kaugemalt.
Pildil 2022. aasta Tudulinna Tuled ja laval esinemas Ott Lepland.
2019 – Tudulinna kool lõpetab tegevuse. Pikkade traditsioonidega koolimajast saab Kogukonnamaja, kus tegutsevad teiste hulgas nt raamatukogu, jõusaal, MTÜ-d jne. 
2023 – Läbi aasta tähistatakse pidulikult Tudulinna esmamainimise 440. juubelit. Sel puhul õnnestub MTÜ Tudulinna Kultuurikants eestvedamisel leida Rootsi Riigiarhiivist üles need kõige vanemad teadaolevad dokumendid, mida suvel kogukonnale esitletakse.
Septembris tähistatakse 100 aasta möödumist mälestussamba püstitamisest Vabadussõjas langenud tudulinlastele.
440 aastat teadaolevat ajalugu on pikk aeg. Tudulinna koos lähiümbrusega on selle aja jooksul tundmatuseni muutunud. Meie esivanemad ei tunneks tänast küla äragi. Paljud neist ei pääsenud elu jooksul kuskile liikuma; täna on võimalus sõita üle maailma kuhu vaid soovi on. Näeme ja kogeme kõike, mida kuskil pakkuda on. Kõik teed on lahti.
Kas oskame selle juures alal hoida eelmistest põlvkondadest meile jäetud väärtusi? 21. sajandit on nimetatud kultuuripärandi väärtustamise sajandiks – kõikvõimalik üleilmastumine mõjub kohalikule kultuurile hävitavalt. Iga tudulinlane ja Tudulinna sõber saab anda oma panuse, et neid sajandite ajalooridu saaks edaspidigi täiendada paljude toredate teetähistega, mis hakkaksid märkima Tudulinna loo järgmiseid kümnendeid ja sajandeid.