Tudulinna Raamatuaasta on jõudnud järjekordse olulise teetähiseni. Toome teie ette järjekordse raamatusoovituse, mida just sügisel, oktoobrikuu õhtutel lehtede langemise sahinat ja vihmapiiskade krõbinat kuulates on mõnus (uuesti) sirvida!

Tõeliselt romantilise pealkirjaga ajaraamat pidi autori, Tudulinna juurtega arhitekt Ago-Livius Kerge sõnul algselt saama tiitliks ”Sündinud ja sündimata lood Tudulinnast”. See iseloomustabki ehk kõige paremini teose sisu. Autor on võtnud kokku teadaolevad ajaloofaktid ja kuuldud legendid, täiendanud neid isiklike mälestustega ja kaunistanud paljude fotodega. Raamat on omamoodi järg või täiendus Elsa Karbi teosele ”Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest” (NB! Õige pea on sellest raamatust ilmumas kauaoodatud uustrükk!), sest ainult need kaks teost üheskoos annavad lugejale laia tervikpildi Tudulinna mitmekülgsest ajaloost.

Kui Elsa Karbil oli eesõigus kasutada paljusid arhiivimaterjale ning vanema põlvkonna tudulinlaste vahetuid meenutusi, siis Ago Kerge sai kirja panna ka selliseid teemasid, mis Elsa Karbi puhul ei tulnud kõne allagi (arvestades sügavat nõukogude aega). Nii on uuemas raamatus vabalt räägitud Vabadussõjast, küüditamistest jms.

Hea lugemine ka kõigile neile mitte-tudulinlastele, kes tahaksid teha esmatutvust siinse paigaga.

Raamat on jätkuvalt saadaval MTÜ Tudulinna Kultuurikants raamatuletis.

Täpsemalt loe siit: Ago Livius Kerge. Alutaguse uinuv kaunitar

Tudulinna Raamatu aasta on jõudnud üheksanda trükiseni.   Ja see on üks tõeliselt lugemist vääriv teos, eeskätt igale endisele ja praegusele Sahargu küla elanikule!

1983. aastal ilmus väikeses tiraažis (tolleaegsed olud ei võimaldanud enamat!) Sahargu Kraavi talus sündinud kooliõpetaja Linda Haameri raamat oma koduküla tekkimisest, kujunemisloost, inimestest ja taludest. Pealkirjaks sai “Mõnda Sahargu küla olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja”.

Tegu ei ole ajaloolise uurimustööga, vaid isiklikel ja oma esivanemate käest kuuldud mälestuste põhjal kirjapandud värvika ülevaatega endise Tudulinna valla ühest omapärasemast külast, mis sai alguse kunagisest mõisateenijate asumist Nõmmkülast. Vahepeal ka kummalist Krimmilinna nime kandnud Sahargu kolis uude asukohta, seadis end sisse erilise ridakülana ja kasvatas mitmeid põlvkondi tublisid vokimeistreid, rätsepaid, kingseppi ja teisi. No eks põllutööga tegeleti ikka ka – kuigi maad ei olnud just kiita.

Kõigest sellest septembrikuu Tudulinna raamat väga toredalt jutustabki!

Loe lähemalt siit: Linda Haamer “Mõnda Sahargu olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja”

1978. aastal ilmus väikeses tiraažis Tudulinna Möldri talust pärit Elsa Karbi (neiuna Pikhof) raamat “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”. Rahvasuus sai ta nimeks Tudulinna Kroonika, sest käsitleb oma lehekülgedel põhjalikult kodukandi ajalugu, koolielu, kultuurisündmusi ning tutvustab paljusid ammu meie seast lahkunud väärikaid tudulinlasi.

Sellest raamatust sai alguse Tudulinna-teemalise kirjanduse areng. On ülim aeg see teos uuesti lugejate ette tuua!

MTÜ Tudulinna Kultuurikants on juba nimetatud raamatu uustrüki ette valmistanud! Tahame lähikuudel selle trükki anda. Just nüüd on suurepärane võimalus kõikidel tudulinlastel, kes oma kodukandi ajaloost, oma esivanematest ja juurtest on huvitatud, anda endast märku ja teatada oma soovist see raamat saada! Kõige lihtsam on enda soovist teada anda kas:

• e-kirja teel andres@tudulinnakultuurikants.ee,
• või Tudulinna Kultuurikantsi Facebooki lehel
• või Tudulinna Raamatukogus, kus on samuti ettetellimislehed.

NB! Enda soovist teada andmine ei kohusta raamatut välja ostma! See on vaid meile infoks, et vajalik arv eksemplare trükkida lasta! Mida rohkem asjahuvilisi, seda odavam tuleb ühe raamatu hind!

Elsa Karp: “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”

Hea Tudulinna sõber!

Kutsume sind Muinsuskaitse päevade raames toimuvale põnevale eksursioonile Tudulinna Linnamäel, kus seisavad kõrvuti kolm unikaalset kaitsealust ehitismälestist!

“Aken minevikku, uks tulevikku”. Tänavuste Muinsuskaitsepäevade moto on justkui Tudulinnast inspireerituna loodud. See, mis meie eelkäijate poolt tehtud, on aluseks tulevasele loomingule.

Tudulinna on ainus küla terves Eestis, kus tegutses korraga kaks luteriusu kogudust, kes omavahel kuidagi läbi ei saanud. Nii said kõrvuti seisma kaks kirikut teenimaks sama Jumalat, kuid vaatasid täiesti eri suunda. Aga just tänu Tudulinna kangete meeste jonnile on täna põhjust kokku tulla, meenutada ja imestada:

• Vana kiriku saamislugu, käekäik, olevik ja tulevikuplaanid;
• Rahu kirik – kerkinud suurest tülist, Eesti tipparhitekti looming, eriline nii seest kui väljast;
• Möldri tuuleveski – Tudulinna ajaloo tumm tunnistaja läbi sajandite – esimene ja viimane omataoliste seas siinkandis.
• Lisapalaks uskumatu lugu kustunud vulkaanist!

Teejuhtideks avastusretkel Aili Reiman ja Andres Meresmaa.

Sündmus on tasuta!

Sündmuse korraldaja: MTÜ Tudulinna Kultuurikants

Teisi üleriigiliste Muinsuskaitsepäevade sündmusi 12-14 septembril vaata siit: https://muinsuskaitsepaevad.ee/kava/

10 augustil Tudulinna Linnamäel juba kaheksandat korda toimunud traditsiooniline kogukonnafestival Tudulinna Tuled meelitas ilusal suvisel pärastlõunal kokku arvuka kultuurihuvilise publiku nii lähedalt kui kaugemalt.

Ajaloolise puukiriku ees kõlas kaunis romantiline muusika, meenutati möödunud aegu, kuulati õpetlikke loomalugusid ning tähistati Tudulinna Raamatu aastat.

Põhjalikum ülevaade toimunust koos meeleolukate piltidega avaneb siin: Tudulinna Tuled VIII

Üks tore südasuvine ajaviide on otsida oma esivanemate jälgi – vanu talukohti. Käia paikades, mis on kord hoole ja armastusega rajatud, nähtud palju vaeva, haritud maad ja kasvatatud lapsi. Tudulinna mail leidub ligi 400 põlistalu, millest suur hulk kahjuks ammu juba vaid mälestuseks saanud. Neid mälestusi aitab edasi kanda omapärane kogumik “Tudulinna Talude Raamat”, mis jõudis lugejateni 1991. aastal.

Talude raamatuga saab täpsemalt tutvuda siin: Tudulinna Talude Raamat 

Veel parem võimalus nii “Tudulinna Talude Raamatut” kui kümneid teisigi unikaalseid ja ajaloolisi Tudulinna-teemalisi trükiseid ja käsikirju uudistada avaneb juba 10. augustil suvefestivalil   Tudulinna Tuled VIII

Kohtumiseni Tudulinnas juba pühapäeval!

1925. aasta südasuvel korraldas Tudulinna spordiselts toreda spordipäeva, millest 24. juuli 1925 “Postimehes” ka kokkuvõtlik ülevaade ilmus:

Tudulinna spordiselts „Noorus”

korraldas läinud pühapäewal suurema spordipäewa, mille eeskawas olid wõistlused spordiwäljal ja õhtul seltsimajas pidu. Nimetatud päew läks kõigiti hästi korda ja tõi seltsile sissetulekut 13 000 marga ümber, millest ligi 10 000 marka puhast tulu jääb. Kuna osa spordiabinõusid seltsil puudub, ei saadud kõigil aladel wõistelda. Tähtsamateks tagajärgedeks oleks: kõrgushüpe hooga 152 sm T. Pruus: kaugushüpe hooga 529 sm E. Roost: 3000 meetri jooks korraldamata jooksuteel 13 min. P. Maasik. Jalgpalli mängus wõitis Tudulinna meeskond Mustwee-Lohusuu segameeskonda 4:1 wastu. Peale wõistlusi algas kohaliku laulu- ja mänguseltsi ruumes pidu. Rahwa osawõtt spordipäewast oli röõmustawalt õige elaw.

Aga täpselt samal kuupäeval, kuid veel 40 aastat varem ilmus “Eesti Postimehes ehk Näddalilehes” pikk lugu sellest, kuidas  Tudulinna “mängukoor” kauni kontserdiga rahvast oli rõõmustanud. Kuna ka nüüd on kohe saabumas järjekordne kogukonnafestival “Tudulinna Tuled” toredate esinejate ja põnevate esitlustega, tasub sissejuhatuseks lugeda läbi, kuidas juba 140 aasta eest Tudulinna mõisapargis kõrgetasemelist muusikaelamust pakuti! 

Väike lõiguke sellest ülevaatest allpool, terviklugu kättesaadav vanade ajalehtede andmebaasis Digaris.

Kohtumiseni juba 10. augustil Tudulinna linnamäel Tudulinna Tuled VIII festivalil! Kava vaata siit: https://tudulinnakultuurikants.ee/?p=5802

Pühapäew andis Tudulinna mängukoor säälse mõisa puiestikus kontserti. Ehk ma küll suur muusika-tundja ei ole, siisgi on mul õnn osaks olnud mõndagi mängukoori linnas ja maal kuulda, tõega pean tunnistama ja ütlema: auu Tudulinna mängukoorile, kes lühikese aja sees Kalewipoja sammu edasi on astunud, auu tema juhataja T. Pikhoffile, kelle juhatuse all koor nii jõudsasti edasi on jõudnud. Tükid, mis mängiti, saiwad puhtalt ja selgelt ette kantud, nii et rõõm seda kuulda oli, rõõm paistis iga osawõtja palest, rahulolemine ja kiitus igaühe keelest. Tänu ja jõudu soowin neile südamest. Edasi, armsad Eesti wennad, astuge edasi rõõmus ja ühel meelel, nõuul ja jõuul astuge oma rada, tehke tööd isamaa kasuks.

(Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 30, 24 juuli 1885)

Kogukonnafestival Tudulinna Tuled on taas tulekul!

Juba 10. augusti pärastlõunal, algusega kell 15.30 saab alguse järjekordne “Tudulinna Tuled” festival. Kava on tavapäraselt mitmekesine, ajakohane ja meeleolukas!