Uudised

Linda Haamer (1905-1996) oli Sahargu külast Kraavi talust pärit taluperenaine ja kooliõpetaja, kellest kujunes üks Tudulinna tuntumaid koduloo-uurijaid ja tutvustajaid. Ta oli armastatud ja oodatud kõneleja mitmesugustel külasündmustel, perekondlikel tähtpäevadel jm. Paljud tudulinlased mäletavad siiani tema ilmekat, faktirohket ja mõtestatud juttu, olgu teemaks siis kodukandi ajalugu või inimesed.

Linda Haameri lahkumisest on möödunud juba 30 aastat. Tema mälestuse jäädvustamiseks on ilmunud uus kogumik “Linda Haamer. Koduperenaisest pedagoogiks”, mis sisaldab tema kirjapandud mälestusi kooliajast ja tööperioodist, aga ka luuletusi ja sõnavõtte, mille üleskirjutused on säilinud. Sõna saavad ka mitmed Linda Haameri kaasteelised.

Paljude toredate perekonnafotodega varustatud raamatu on koostanud Ene Raudar (MTÜ Kultuuriveski), kelle käest saab seda ka tellida. Piiratud koguses on raamatuid saadaval ka Tudulinnas, MTÜ Tudulinna Kultuurikants kaudu .

Pühapäeval, 9. augustil kogunes suur hulk kultuurisõpru Tudulinna Linnamäele suvefestivalile “Tudulinna Tuled IX”. Teemaks ”Esivanemate radadel”, millega tähistati mitut olulist tähtpäeva Tudulinna ajaloos: 260 aasta möödumist teadaolevalt esimese kiriku ehitamisest Linnamäele ning 130 aasta möödumist esimesest Tudulinna Laulupäevast. Ilm soosis piduliku sündmuse läbiviimist.

Festivali kavas oli traditsiooniliselt nii sõna kui muusika.

Põhjalikumat ülevaadet meeleolukast suveõhtust loe siit:  ESIVANEMATE RADADEL

Koorilaulu traditsioonid Tudulinnas on pikad. Juba 1896. aastal peeti mõisapargis Tudulinna I Laulupäev. 

Lisaks kohalikule koorile ja puhkpilliorkestrile tulid esinema ka naaberkülade muusikakollektiivid. Dirigendipuldis seisis Tudulinna kultuurielu üks alustalasid Tiitus Pikhoff. 

Sealt sai alguse pikk teekond. Laulupäevi on Tudulinnas hiljemgi korraldatud, eriti Eesti Wabariigi päevil (1931, 1936, 1939). Laul ei ole siit kadunud ka 21. sajandil.

9. augustil tähistame suure kooride laulupeoga suvefestivalil “Tudulinna Tuled” 130 aasta möödumist esimesest laulupäevast! Kava teeb kummarduse esivanemate laulupärandile läbi kogu selle pika aja. Kaasa saab laulda igaüks!

Tere tulemast “Tudulinna Tuled” festivalile 9. augustil Tudulinna Linnamäel vana kiriku juures!

PILDIL: TUDULINNA II LAULUPÄEV 1931. AASTAL (Esimesest laulupäevast 1896. aastast teadaolevalt fotosid säilinud ei ole).

9. augustil toimub juba 9. korda suvefestival “Tudulinna Tuled”, mille teema on “Esivanemate radadel”. Festivali ühe osana leiab taas aset Tudulinna-teemalise kirjanduse väljanäitus, mis mullu suure populaarsuse osaliseks sai! Vahepeal on ilmunud ja ilmumas ka uusi trükiseid!

Kõik need mitukümmend eri stiilis raamatut aitavad laiemalt tutvustada Tudulinna kandi eluolu, inimesi, ajalugu ja pärandkultuuri kõige laiemas tähenduses. Mitmed neist on tõelised rariteedid, mida saabki näha vaid festivalil “Tudulinna Tuled”; osa on aga raamatuletis saadaval kõigile soovijaile.

Kavas on ka Linda Haameri ammuilmunud Sahargu küla ajalooraamatu uustrüki esitlus.

Kõik tudulinlased ja Tudulinna sõbrad lähemalt ja kaugemalt on oodatud 9. augustil festivalile “Tudulinna Tuled”! Piletid on  saadaval, eelmüügist osta on soodsam!

TERE TULEMAST TUDULINNA 9. AUGUSTIL ! 

Rändame üheskoos esivanemate radadel ja tähistame ajaloolise puukiriku 260. sünnipäeva!

Kui tänavu on kevad olnud päikeseline ja kuiv, siis sajandi eest ilmselt nii ei olnud. Talv oli veninud pikale, lund oli rohkesti ja see tõi kevadel endaga kaasa suurejooneline jäämineku Eestimaa jõgedel. Virumaal jõudis see aeg kätte alles aprillikuu lõpupoole. 

Aga kui ta kord tuli, hakkas kohe juhtuma!

Tudulinna väsimatul kirjasaatjal Paul Ameril oli põhjust ajalehtedele värvikaid kaastöid saata, mis kohe ka avaldamist leidsid. 

Tudolinnas jää weskitammi lõhkunud ja osa silda ärawiinud.

Juba kauemat aega sünnitas kartust kohalikkudele elanikkudele Tudulinna küla juures asuw endine mõisa sild ühes weski tammiga, sest wiimastel aastatel oli sild niiwõrd wiletsasse seisukorda jäänud, et inimesed hobustega ülekäigul alalõpmata hirmu tundsid, kuna jalgsi käijatel enamwähem julgem oli. Kardeti igal kewadel jää minekut, mis suurwee ajal sünnib, sest igal silmapilgul wõis ju looduse jõud silla enesega ühes wiia ja alaliselt tarwitatawa ühenduse katkestada.

21. skp. hommikul hakkas wesi tundawalt tõusma ning õhtuks oli weewoog niiwõrd tugew, et jões olew jää, mis osalt 1—1 1/2 ars. paksune oli, kiwist ehitatud aluskasti maha lõhkus ja ühe osa silda ära wiis. Paljud juuresolijad jäid teine poole jõge ning neid tuli pärast suure waewaga paadil üle jõe toimetada. Peab tähendama, et nimetatud sild kauemat aega suuremat remonti tarwitas. ja mitmel teede rewideevimisel tema üle akt kokku seati ning wastawale asutusele esitati silla kordaseadmiseks, kuid seniajani ei ilmunud kahjuks parandajat ega korraldajat. Nüüd tegi wesi oma korralduse olgugi, et insener paaril korral silla seisukorda rewideeris ja tammi jõudu mitmekümne hobuse jõu peale hindas. Et wäike Tudolinna wald silda omal jõul äraparandada ei jõua, on kohalikkude elanikkude seisukord kaunis täbar.

(Virumaa Teataja (1925-1944), nr. 32, 30 aprill 1926)

Üks vanemaid fotosid Tudulinna sillast, taamal endine mõisa veski

Jääminek Tudulinnas. Suurem sild ohwriks.

Wiimastei päewadel walitsenud soojade ilmade mõjul täitusid ojad ja jõed äkki rohke weega, mille tagajärjel jää jõgedes liikuma pääsis, tekitades haruldaselt suuri jäämurdusid takistuste kohtadele. Wäiksemad sillad pidid endid looduse jõule peatselt alla andma, mis need purustatult ühes jäädega alla kandis. Kuid weepais jäämurdude taga oli niiwõrd tugew, et suuremadki sillad hädaohu ees wäetikestena tundusid.

Nii häwitas silmapilguga suur jäämurd Tudulinnas Ranna-Pungerja jõel Tudulinna end. mõisa weski juures olewa suurema silla, purustades keskmise sillaosa täielikult, ühendus suurel osal walla rahwal on keskpunktiga täielikult katkestatud, samuti Tudulinna-lisaku otseühendus, mis äärmiselt wajaduslik. Olgu tähendatud, et wõrdlemisi suur osa põllupidajaid, kes Tudulinna piimaühisusesse piima toowad, teisel pool jõge asuwad, nüüd on ka meierei neile kättesaamatu. Üldse oli sild laialt tarwitataw. kuna Tudulinna Mõisaküla asundustalud terwena teiselpool jõge on ja side Tudulinna külaga silla kaudu sündis. Peatsed korraldused walla- ning maakonnawalitsuse poolt uue silla ehitamiseks on hädawajalikud. P. A.

(Päewaleht, nr. 112, 27 aprill 1926)

Jää läheb…ja wiib. Jõgede sillad Peipsi poole rändamas.

Äkilised soojad ilmad sulatasid lume suure kiirusega, mille tagajärjel jõed ja ojad silmapilkselt rohke weega täitusid. Nii pääses jää ootamatult ruttu liikuma. Väiksemad sillad ning trummid kergitas wesi üles ning wiis ühes jääga kaasa. Aidata polnud midagi — loodusjõud oli liig tugew.

Ranna-Pungerja jõel tekkis Tudulinna mõisa silla kohale suur jäämurd. kusjuures see silla alt läbi minema ei pääsenud. Wesi jäämurru taga tõusis kohutawa kiirusega. Ülalpool asuw jõeosa muutus järwetaoliseks, kus kerkisid üles määratu suured jääkuhjad. Wanapoolne sild wabises ja mõne silmapilgu järele nõrkes la tugewa paisu ees. Silla osad kanti ühes jääga. Peipsi poole… Silla häwinemisega on suurele osale walla rahwale ühendus keskpunktiga — Tudulinna külaga — katkestatud. Samuti on ära lõigatud tähtis Tudulinna-Iisaku otseühendus. Suur osa Tudulinna põllupidajaid. kaasa arwatud kõik Mõisaküla asunikud, kes Tudulinna piimaühisusse piima toowad, on nüüd meiereist eraldatud. Peatsed korraldused walla- ning maakonnawalitsuse poolt uue silla ehitamiseks on hädatarwilikud. P. A.

(Maa (1926-1929), 27 aprill 1926)

Tudulinna sild ja meierei

MTÜ Tudulinna Kultuurikants juhatuse esimees Lauri Väinmaa pikaajaline tegevus siitkandi kultuurielu arendamisel on leidnud väärika tunnustuse! 

Alutaguse valla teenetemärk omistatakse vallavolikogu otsusega sel aastal neljale inimesele:

Meeli Õunap on elupõline Mäetaguse elanik ning pikaaegne rahvamuusika edendaja ja arendaja ning muusikaõpetaja Alutaguse vallas. Teenetemärgi andmise ettepanekus on tema kohta öeldud: „Meeli on sädeinimene, kes inspireerib oma ideede ja tegevusega ka noori rahvamuusika juurde teed leidma. Tema panus rahvamuusika hoidmisesse ja arendamisse Alutaguse vallas on silmapaistev ja innustab ka teisi.“

Lii Roosa on armastatud noorsootöötaja, kes kirjutab edukaid projekte, on loonud noortele kohti, kus koos käia ja aktiivselt tegutseda. Uudne sõna „seikluskasvatus“ on tema märksõna.

Lauri Väinmaa on Eesti Muusika ja Teatriakadeemia vanemlektor ning pikaaegne panustaja Tudulinna ja kogu Alutaguse valla kultuuriellu. Lauri Väinmaa on sündmuste algataja, eestvedaja ja kogukonna ühendaja, kelle tegevus on toonud Alutaguse valda kõrgetasemelist kultuuri, suurendanud piirkonna nähtavust ning tugevdanud kohalikku identiteeti ja koostööd. Tema panus on pikaajaline, järjepidev ja märgilise tähendusega.

Vladimir Derbuk pälvis Alutaguse valla teenetemärgi pikaajalise kohaliku omavalituse ja ühiskondliku töö eest. Väärikat vanaduspõlve veetev Vladimir Derbuk on teeninud kohalikku kogukonda rahvaesindajana 50 aastat.

Teenetemärgi saajaid austatakse vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril Mäetaguse rahvamajas.

Eesti ja Tudulinna kirjanduse päev

Alates 2023. aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, millega väärtustame kirjanduse tüvitekste ning pöörame tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.

Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.

Eesti kirjanduse päeva on võimalik tähistada erinevate tegevustega, näiteks raamatute ja nende autorite esiletõstmisega ning lugemissoovituste jagamisega.

Läbi terve 2025 aasta tähistasime koos Eesti raamatu 500-nda tähtpäevaga ka Tudulinna Raamatu Aastat. On sobiv aeg sellele teemale joon alla tõmmata.

Tudulinna-alane kirjandus on tõeliselt laiahaardeline.

Selles said kõik asjahuvilised veenduda suvisel Tudulinna Tuled festivalil, kus korraldasime erakordselt laiahaardelise raamatunäituse: välja oli pandud üle 30 Tudulinnaga seotud kirjandusteose koos lühitutvustustega. Nii mõndagi neist nägid festivalikülalised elus esmakordselt!

Aasta lõpus ilmus trükist Tudulinna kirjanduse „tüvitekst“ – Elsa Karbi pikaajalisel uurimistööl põhinev ajalooline kroonikaraamat „Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest“. Huvi selle uustrüki vastu on olnud suur – oluline osa  tiraažist on juba leidnud tee lugejateni! Aga seda raamatut on veel saada ja kiirematel lugemishuvilistel on suurepärane võimalus just nüüd ka endale soetada! Selleks võtke palun meiega ühendust kas Facebooki kaudu või e-kirjaga andres@tudulinnakultuurikants.ee

Lisaks nimetatud teosele võib siit nimekirjast leida Tudulinna kirjanduse kullavara, mida kindlasti tasub (uuesti) lugeda: https://tudulinnakultuurikants.ee/?page_id=5373

Nii mõnegi puhul neist avaneb link eraldi lehele, kus saab tutvuda eelmise aasta jooksul meie kodulehel ilmunud väikese taustalooga antud teose kohta.

Kui osa nimekirjas olevatest raamatutest on tõelised rariteedid ning ootavad kannatlikult uustrükkikde ilmumist (see sõltub lugejate huvist ja vastavatest ettepanekutest meile!), siis mitmeid saab praegugi lihtsalt MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi kaudu hankida. Need on vastavalt tähistatud.

Eesti kirjanduse päev on olulise tähtsusega meie üldises kirjandus- ja kultuuriloos. Tähistagem seda väärikalt ka Tudulinna kontekstis!