Loading...

Uudised

Siit leiad värske info meie tegemiste ning Tudulinna vana kiriku ümber toimuva kohta

Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Veebruar 1924

1924 aasta küünlakuul pidasid oma aastakoosolekuid mitmed Tudulinnas tegutsevad seltsid, keda neil aegadel oli hulganisti. Mõned neist kokkusaamistest jõudsid ka ajakirjandusse. Olgu siin näitena toodud põllumeeste ja raamatusõprade kokkusaamiste ülevaated tolleaegses originaalses kirjaviisis.

Selgituseks tasub kindlasti läbi lugeda ka neile järgnev kolmas lugu, mis pärineb juba varasemast ajast, kuid aitab hästi selgitada, mida on seltsilugudes mõeldud “rahvamaja” all. Tegu ei olnud sugugi Laulu- ja Mängu Seltsi poolt ehitatud seltsimajaga, mis asus praeguse nn Mälestuste Pargi kohal, vaid tänini meile hästi teada-tuntud poehoonega. Sel sajandat juubelit tähistaval hoonel oli algselt hoopiski laiem ülesanne – olla ühiseks koduks arvukatele Tudulinna seltsidele ja ühingutele.

On tore, et see väärika ajalooga hoone on meie päevini püsinud ja on oluline ka 21. sajandi tudulinlaste argielus.

Pildil “Tudulinna Rahvamaja” oma algusaastatel. Iisaku Kihelkonnamuuseumi kogu

 

Tudulinna Põllumeeste Selts

pidas 17. weebr. oma aastapeakoosolekut, millest paarkümmend liiget osa wõtsid. Läinud aasta oli seltsil üks kulukamatest, kuna rahvamaja ehitamine, mille 4 kohalikku seltsi läinud kewadel ette wõtsid, suuri kulusid on nõudnud, nii et 1923. a. aruanne 16.000 marka puudujääki näitas. Weel muretses selts möödunud suvel oma põllutööriistade üürijaama juure seemnewilja puhastamise masina „Triumph’i”, kuna halwa wiljasaagi tõttu selle tarwitamisetasu kuigi palju sisse ei toonud. 1924. eelarve seati 31200 marga suuruses kokku, kusjuures juhatusele wolitus anti 26.000 märka laen teha, kui rahwamaja lõpulik walmistamine seda peaks nõudma. Uude juhatusesse waliti: R. Waas esimeheks, P. Amer, M. Bluum, R. Glasmann ja E. Lugenberg. Rewisjoni komisjoni: K. Ruuben, D. Timotheus ja J. Lipasaar. – Liikmemaks käesolewal aastal kõrgendati endise 25 marga pealt 35 m. Põllutööriistade üürijaamast wäljaantatvate riistade päewase tasu määras koosolek liigetele 25 marka, wõõrastele 50 marka. Seemnewilja sorteerija tasu maksaksid liikmed üürijaamas 2 mrk. puuda pealt ehk koju wiies 50 mrk. päewas, kuna wõõrastel see poole kallim oleks.

Eesti Ardenni tõugu sugutäku paigutamise küsimus Tudulinna tekitas elawaid mõtteawaldusi, otsustati aga eitawalt, kuna täku ülewalpidajat ei leitud, sest wiljast on kõigil nappus käes.

(Kaja, nr. 52, 23 veebruar 1924 tr. 1)

 

Tudulinna Rahwaraamatukogu Selts

pidas 3. weebruaril kohaliku algkooli ruumides oma aastapeakoosolekut, millest ligi 40 liiget osa wõttis. 1923. a. aruande järele on seltsil olnud sissetulekuid 39.537 mrk., wäljaminekuid 39.512 marka. Suur osa raha saadi pidudest ja näitemüügist. Seltsil oli 1923. a. 132 liiget. Raamatuid, mida rohkem üks lugeja on lugenud  on kogus 518 köidet. 1924. a. eelarwe seati 10.200 marga suuruses tasakaalu, kuid tohib arwata, et kulud tublisti kõrgemale tõusta wõivad. Ajakirjadest otsustati käesolewal aastal tellida «Eesti kirjandus”, „Kodu”, «Põllumees” ja «Aed”. Et praegune ruum lugemislaua awamist ei wõimalda, tuleb oodata kuni selts rahwamajas omale selleks kohased ruumid jõuab korda seada. Koosolek awaldas soowi, et juhatus ligemal ajal rahwaülikooli seltsi poole pööraks loengute korraldamiseks kohaliku raamatukogu juures, kuna raamatukogu kinnitamine senikauaks edasi lükati, kuni seltsil omad uued ruumid walmis.

Uude juhatusesse waliti esimeheks Alfr. Pikhof, abiks A. Treilmann, kirjatoimetajaks P. Amer, abiks Adolf Pikhof, kassahoidjaks A. Suurwäli, abiks A. Ahse. Raamatukogu-hoidjaks waliti pr. H. Pikhof tagasi, samuti jäi näitejuhiks T. Matsu edasi.

(Kaja, nr. 37, 8 veebruar 1924 tr. 1)

 

Tudulinna kerkib rahwamaja.

Tudulinna walda wõib üheks kaugemaks Wirumaa metsanurga-wallaks pidada, kuna tema asukoht sügawal suurte Alutaguse soode ja rabade hõlmas on- Kuid waatamata selle suure kauguse peale liikumiskeskpunktidest, ei saa siiski öelda, nagu oleks Tudulinn üks mahajäänud nurkadest. Waimlist elu waadates ei saa siinset rohket seltside arwu allakriipsutamata jätta- Puudub weel noorte ühing, mille asutamine praegu kohalikkude noorte juures päewakorral, ja siis on tudulinlased seltside arwu juba 10 peale tõstnud. Wanem seltsidest on muusika- ja lauluselts, mis on ka kujunenud jõukamaks ja elujõulisemaks teiste nooremate hulgas. Seltsil on omal ajakohane maja, mis ka wõõrastelegi tudulinlaste ühismeele wäljendajaks wõib olla ja tunnistust anda, et ka metsanurgas asuwal rahwal küllalt seltskondlikku ettewõtlikkust leidub, ega piirdu nende tegewus üksnes harilikkude tööde ja toimitsemistega, mis omased ehk mõttele teisele metsakolkale. Et aga teised seltsid alles peawarjuta on, tekkis nende keskel mõte, et hakata ühtselt seda omale soetama.. Selles mõttes moodustasid 4 suuremat seltsi, nimelt: põllumeeste selts, tarwitajate ühisus, laenuhoiuühisus ja rahwaraamatukoguselts omawahel n. n. ehituskomisjoni, kes ühise maja tööle asus. Selleks otstarbeks osteti walttsusett pooleliolew end. mõisa härrastemaja ära, mis ühes toredamas paigas mõisa rohtaiast läbiminewa jõe kaldal asub. Õnnetuseks aga müüdi maja üksnes selle tingimusega,. et see sealsest asupaigast ära weetaks. Kuigi see suuri kulusid endaga kaasa toob, pidi sellega Ieppima ja mujal tarwilist maa-ala otsima, kuhu ühismaja ehitada. Siin tuli wallanõukogu wastu ja lubas mahapõlenud magasiaida platsi Tudulinna külawahelise tee ääres seltsidele, et sinna rahwamaja ehitamist wõimaldada. Nüüd ollakse asjaga juba nii kaugel, et pühapäewal, 22. juulil uuele ehitusele nurgakiwi pandi ja praegu seinad päew-päewalt kõrgemale kerkiwad, kuna endine kawatsetaw härrastemaja jõe kaldalt kaob. Nurgakiwi panemisel kõnelesid kohalikud põllumehed J. Lugenberg ja R. Waas uuest ehitatawast rahwamajast, kui Tudulinna seltside kodust, pöörates seltskonna poole toetamise palwega, sest kulud ei ole sarnase ettewõtte juures sugugi wäikesed. Kiriklikult pühitses nurgakiwi panemist Awinurme kirikuõpetaja, kes surnuaiapüha tõttu selleks päewäks siia oli sõitnud.

(Kaja, nr. 197, 29 juuli 1923 tr. 1)

Loe lähemalt

Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Jaanuar 1924

Vanad ajalehed pakuvad sageli toredat lugemist kaugete aegade tagant. Mõnikord on hea tõmmata ka paralleele kaasajaga ja mõelda, kuidas vahepeal asjad arenenud on.

Rändame ajas tagasi täpselt sajandi ja vaatame, mis teema leidis Tudulinna eluolust tee ajakirjandusse:

“Kaja, nr. 15, 17. jaanuar 1924” 

Tudulinna seltside pidud.

Omal ajul, mil Tudulinnas pidusid üksnes kohalik muusika ja lauluselts korraldas, oli pidudel ikka rahwast murruna, kuna neid siis wõrdlemisi harwa toime pandi! Nüüd, mil wiimaste aastate jooksul pealda pooltosinat seltsisid juure on tulnud, on ka pidud sagedamaks läinud, sest igale seltsile on pidud ikka suuremaks tuluallikaks. Ühes sellega jääwad aga pidud ikka hõredamaks, ega too sagedasti korraldajatele kuigi palju kaukasse. Rohkem õnnestuwad ikkagi muusikaseltsi pidud, kuna seltsil omal selleks ajakohane maja, mida ta ka teistele seltsidele teatud ajal tarwitada annab. Nii tõi jõulune pidu seltsile jällegi ligi paarkümmend tuhat, kuna mõni teine selts tihti 4—5 tuhandega on pidanud leppima. Rohket osawõtmist muusikaseltsi pidudest tingiwad omaltpoolt kohasemad ja kergemad ettekanded, mis rahwast rohkem kokku toob, kui mõni uus raskesisuline näidend, mis maal harwa õnnestub, mida siiski sagedasti mõnelpool publikumile pakkuda katsutakse.

Loe lähemalt

Jõulutervitus kõikidele Tudulinna sõpradele!

Armas Tudulinna sõber!
Merike Vaarmetsa joonistatud lumiselt talvepildilt särava Helvi Jürissoni “Jõuluõhtu”-luuleridadega soovime Sulle kaunist pühadeaega, toredat aastavahetust ning rõõmu-rahu uue aasta igasse päeva!
Kohtume Tudulinnas!

Loe lähemalt

Jõuluvana kingikotti põnevaid Tudulinna raamatuid !

On Jõulude ootuse aeg! Kes ei tahaks saada Jõuluvanalt mõnda toredat kingitust ! Hea raamat pakub lugemisnaudingut pikkadeks pimedateks talveõhtuteks. Hea Tudulinna raamat juhib mõtted kodukandi radadele. Kelle jaoks lähemale, kellele kaugemale…

MTÜ Tudulinna Kultuurikants raamaturiiulis on saada näiteks need kolm hiljuti ilmunud trükist, mis ideaalselt jõulukingiks sobivad:

  • Talutarest laulukaare alla. Tudulinna muusikalugu läbi mitme sajandi. Ilmus 2023.
  • Tudulinna vanad suguvõsad. Kogumiku neljas trükk ilmus 2022.
  • Auguste Mölder. “Mälestusi kodukülast”. Kordustrükk ilmus 2022

Kui tekkis huvi, võta meiega ühendust: andres@tudulinnakultuurikants.ee    ja tee oma lähedastele tore jõuluüllatus!

Loe lähemalt

Tudulinna Tuled põlesid heledalt!

Septembrikuise Alutaguse valla lehe esiküljel püüab pilku MTÜ Tudulinna Kultuurikants juhatuse esimehe Lauri Väinmaa koostatud ülevaade suvisest koguperefestivalist Tudulinna Tuled. Sisuka kava ja väärikate esinejate tulemusel on jäänud Tudulinna 440. juubeliaastale pühendatud festival paljudele kokkutulnutele eredalt meelde.

Alutaguse valla lehte saab lugeda siit:  Tudulinna Tuled põlesid heledalt!

 

Loe lähemalt

Vabadussõja mälestussammas 100

24 septembril tähistati Tudulinna kalmistul pidulikult 100 aasta möödumist mälestussamba püstitamisest Vabadussõjas langenud tudulinlastele.  Ülevaadet toimunud sündmusest koos piltidega vaata siit: Vabadussõjas langenud tudulinlaste mälestussammas 100 aastat

Loe lähemalt

Imeline suveõhtu Tudulinna Tuled festivalil!

VI suvefestival Tudulinna Tuled sai teoks kaunil pühapäevaõhtul Tudulinna Linnamäel. Vana puukiriku juurde vabaõhulava ette oli kogunenud suur hulk kultuurihuvilisi Tudulinna-sõpru lähedalt ja kaugelt. Üheskoos tähistati pidulikult kodukandi 440. juubeliaastat koos väärikate esinejatega.

Täpsemalt loe siit: Tudulinna Tuled VI

Loe lähemalt

Uus Tudulinna muusikaloo raamat !

Talutarest laulukaare alla

Kõikide muusikasõprade rõõmuks on ilmunud uus raamat, mis võtab kokku Tudulinna muusikaloo läbi mitme sajandi. Lugu algab esimeste kooride loomisega 19. sajandi keskel ja jõuab välja 21. sajandi seni viimase üldlaulupeoni.

Uue raamatu teevad eriti väärtuslikuks paljude tudulinlaste just selle väljaande jaoks kogutud värsked meenutused eri aegadest ning kümned unikaalsed fotod, millest suur hulk on varem avaldamata.

Raamatu “Talutarest laulukaare alla” esitlus toimub juba 13. augustil suvefestivalil Tudulinna Tuled ning seal on seda võimalik esimeste seas ka soodushinnaga osta!

Loe lähemalt

Suvefestivali Tudulinna Tuled piletid juba saadaval!

Loe lähemalt

Uus Tudulinna raamat ilmunud !

Tudulinna 440 juubeliaasta keskel on ilmunud mahukas koguteos “Alutaguse uinuv kaunitar”. Siinsete juurtega tuntud arhitekt Ago-Livius Kerge pakub lugejaile laiapõhjalise ülevaate siinsest ajaloost, loodusest, kultuurisündmustest ning väljapaistvatest tudulinlastest läbi sajandite. On mõnus lugemine kõikidele Tudulinna-huvilistele!

Raamatu esitlus on planeeritud suvefestivalile Tudulinna Tuled 13. augustil 2023.

Juba praegu on võimalus raamat endale hankida hästivarustatud raamatukauplustest üle Eesti.

Loe lähemalt