Tule meiega!
Hea Tudulinna sõber! Ka Sinul on suurepärane võimalus aidata...
KIRIKU TAASTAMINE
Kuidas edenevad renoveeringud?
Mis toimub Tudulinnas?
- 13.11.2025
On hingede aeg. Pimedatel novembriõhtutel mõtleme neile, kes elasid, olid ja on läinud. Nii mõnigi neist paraku liialt varakult ja kellegi kurja käe läbi. Hingedekuu raamat juhatab meid võimsate Alutaguse laante kõige varjatumatesse soppidesse, kus pidid end nõukogude võimu eest varjama paljud ausad Eestimaa mehed ja naised. See ei olnud kerge elu. Iga hetk võisid langeda reetmise ohvriks, püssikuuli läbi… Kaduda igavikku seal kuskil põlispuude all, kaugeimate karjamaade taga, soosaarte mülgastes. Sadu saladusi varjavad tänini kohisevad Alutaguse laaned. Mõni pidas vapralt rängad alandused ja katsumused vastu, tuli tagasi, nägi ära uue Eesti Vabariigi saabumise. Lõpuks rändas mõttes tagasi noorusmaile ja leidis endas vaprust ja hakkamist mälestused veelkord läbi elada ja tulevaste põlvede jaoks kirjagi panna. Alutaguse legendaarsemaid metsavendi Ruuben Lambur kasvas üles Peressaares, kuid jäi oma kodust ilma. Palju aastaid pidi ta end varjama kodukandi metsades, Oonurme, Tudulinna ja teiste siitkandi külade tagamaadel. kaotas palju kaaslasi, sai ise ka korduvalt haavata. Kuni lõpuks siiski tabati ja vangistati. Ometi pidas ta vastu ja elas peaaegu saja aasta vanuseks! Tema mälestuste raamat ALUTAGUSE SAAGA viib meid kaasa metsavenna karmidele teedele. Loeme. Meenutame. Mälestame. Põhjalikumalt saab raamatu kohta lugeda siit: Ruuben Lambur. Alutaguse saaga
- 25.10.2025
Tudulinna Raamatuaasta on jõudnud järjekordse olulise teetähiseni. Toome teie ette järjekordse raamatusoovituse, mida just sügisel, oktoobrikuu õhtutel lehtede langemise sahinat ja vihmapiiskade krõbinat kuulates on mõnus (uuesti) sirvida! Tõeliselt romantilise pealkirjaga ajaraamat pidi autori, Tudulinna juurtega arhitekt Ago-Livius Kerge sõnul algselt saama tiitliks ”Sündinud ja sündimata lood Tudulinnast”. See iseloomustabki ehk kõige paremini teose sisu. Autor on võtnud kokku teadaolevad ajaloofaktid ja kuuldud legendid, täiendanud neid isiklike mälestustega ja kaunistanud paljude fotodega. Raamat on omamoodi järg või täiendus Elsa Karbi teosele ”Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest” (NB! Õige pea on sellest raamatust ilmumas kauaoodatud uustrükk!), sest ainult need kaks teost üheskoos annavad lugejale laia tervikpildi Tudulinna mitmekülgsest ajaloost. Kui Elsa Karbil oli eesõigus kasutada paljusid arhiivimaterjale ning vanema põlvkonna tudulinlaste vahetuid meenutusi, siis Ago Kerge sai kirja panna ka selliseid teemasid, mis Elsa Karbi puhul ei tulnud kõne allagi (arvestades sügavat nõukogude aega). Nii on uuemas raamatus vabalt räägitud Vabadussõjast, küüditamistest jms. Hea lugemine ka kõigile neile mitte-tudulinlastele, kes tahaksid teha esmatutvust siinse paigaga. Raamat on jätkuvalt saadaval MTÜ Tudulinna Kultuurikants raamatuletis. Täpsemalt loe siit: Ago Livius Kerge. Alutaguse uinuv kaunitar
- 22.09.2025
Tudulinna Raamatu aasta on jõudnud üheksanda trükiseni. Ja see on üks tõeliselt lugemist vääriv teos, eeskätt igale endisele ja praegusele Sahargu küla elanikule! 1983. aastal ilmus väikeses tiraažis (tolleaegsed olud ei võimaldanud enamat!) Sahargu Kraavi talus sündinud kooliõpetaja Linda Haameri raamat oma koduküla tekkimisest, kujunemisloost, inimestest ja taludest. Pealkirjaks sai “Mõnda Sahargu küla olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja”. Tegu ei ole ajaloolise uurimustööga, vaid isiklikel ja oma esivanemate käest kuuldud mälestuste põhjal kirjapandud värvika ülevaatega endise Tudulinna valla ühest omapärasemast külast, mis sai alguse kunagisest mõisateenijate asumist Nõmmkülast. Vahepeal ka kummalist Krimmilinna nime kandnud Sahargu kolis uude asukohta, seadis end sisse erilise ridakülana ja kasvatas mitmeid põlvkondi tublisid vokimeistreid, rätsepaid, kingseppi ja teisi. No eks põllutööga tegeleti ikka ka – kuigi maad ei olnud just kiita. Kõigest sellest septembrikuu Tudulinna raamat väga toredalt jutustabki! Loe lähemalt siit: Linda Haamer “Mõnda Sahargu olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja”