Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Veebruar 1925
Küünlakuu sajanditaguseid Tudulinna-lugusid võib alustada 26. veebruari Päevalehes ilmunud...
KIRIKU TAASTAMINE
Kuidas edenevad renoveeringud?
Mis toimub Tudulinnas?
- 09.02.2025
Küünlakuu sajanditaguseid Tudulinna-lugusid võib alustada 26. veebruari Päevalehes ilmunud olulise teadaandega, et Teelahkme talu peremehe hobusepass on kaotsi läinud ja seetõttu kehtetuks tunnistatud. Asja teeb eriti kurioosseks see, et tähtsa dokumendi omanik ise oli juba pea kahe aasta eest siit ilmast jäädavalt lahkunud… Põhjalikum lugemine tutvustab aktiivselt tegutsenud raamatukoguseltsi toimetusi. Muu hulgas saame teada kui palju sajandi eest Tudulinna raamatukogus trükiseid laenutamiseks oli ning kui aktiivsed lugejad meie esivanemad olid. Neid numbreid oleks päris huvitav võrrelda 2025 aasta omadega! Kuna mitte kõik ei märganud raamatuid õigel ajal tagasi tuua, siis otsustati patustajatele vastav trahv määrata. Mis puutub ülevaates mainitud uude Tudulinna rahvamajja, mis parajasti ehitusel oli ja kuhu ka raamatukogu koos mõnede teiste seltsidega pikisilmi uute ruumide valmimist ootas, siis tegu on tänini allesoleva vana poemajaga küla keskel, mis küllap kõikidele tänastelegi tudulinlastele hästi tuttav on. Loo on kirjutanud loomulikult Tudulinna seltsielu aktiivne kroonik Paul Amer. Tudulinna rahwaraamatukogu selts pidas pühapäewal, 8. weebr. kohalikus koolimajas oma aastakoosolekut. Rahwaraamatukogu selts on kohapeal üks noorematest organisatsioonidest, kuid sellegi kolme-nelja tegewusaasta jooksul on selts omale täieliku eluõiguse omandanud ja ümbruskonnas wäärilist hindamist leidnud, mille tõenduseks arwurikas liikmete pere. Nagu koosolekul ettekantud 1925. a. aruandest selgus, oli seltsil möödunud aasta lõpul 192 liiget. Liikmete pere kaswab weelgi. a. oli seltsil sissetulekuid 34.856 mrk., wäljaminekuid 34.193 mrk., kassas raha 1. jaan. 1925. a. 663 marka. Suuremaks tuluallikaks on olnud toimepandud pidud, peale selle on üksikud seltsiliikmed seltsile kinkinud wõrdlemisi suured summad. Samuti on saadud haridusministeeriumilt toetust, mis raamatute näol kätte anti. Wäljaminekutest on lõwiosa pärinud seltsi ruumide walmistamine Tudulinna rahwamajas. Nimelt asus selts paar aastat tagasi kolme teise kohaliku seltsiga ühiselt maja ehitama, et seltsid endale peawarju wõiksid leida. Praegu on ehitus walmissaamisel, kuigi see kõigilt seltsidelt suurt jõupingutust on nõudnud. Wiru maakonnawalitsus tuli rahwaraamatukogu seltsile sedawõrd wastu, et määras hiljuti seltsile 19.999 marka toetust, nii et kewadeks seltsi raamatukogu loodetawasti koolimajast oma ruumidesse üle wõib wiia. a. lõpul oli seltsi poolt ülewalpeetawas awalikus raamatukogus 575 raamatut, millest ilukirjandust 363 raamatut. Lugejaid oli läinud aastal 91. Koosolek leidis soowitawa olewat, kui Tudulinna rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu jääks tulewikus walla awalikuks keskraamatukoguks, missuguses sihis seltsi juhatuse poolt juba wastawaid samme on astutud. Sellega läheksid iga-aastased walla ja riigi toetussummad praegu olemasolewa raamatukogu täiendamiseks, kuna selts omalt poolt raamatukogu ülevalpidamise kulude katteks raha soetaks. Koosolekul awaldati ühemeelset soowi, et juhatus wõimalusi leiaks lugemislaua awamiseks awaras rahwamaja saalis, kui selts uutesse ruumidesse üle kolib. Awaldati arwamist, et selle kauni ettewõtte teostamiseks wäljastpoolt wäärilist toetust tuleks paluda, kuna lugemislaud rahwa silmaringi laiendamiseks siinses metsanurgas palju kaasa aitaks. 1925. a. eelarwe seati kokku tasakaalus 21.599 marga suuruses. Raamatute wäljaandjateks 1925. a. peale waliti A. Roosenek, E.Treilmann, Aug. Jääger. Alfr. Ahse, P. Rennel, R. Palm ja neiud A.Waas, A.Ruuben ning L. Roosenek. Liikmemaksuks käesolewal aastal määrati 25 marka, peale selle sisseastumise maksu uutelt liikmetelt 19 marka. Kuna raamatuid tihtipeale liig kaua lugejad enda käes peawad. otsustati wiiwituse korral trahwi wõtta. P. A. (Postimees nr. 48, 18 veebruar 1925)
- 30.01.2025
Tudulinnast, tudulinlastest ja tudulinlastelt on aegade jooksul ilmunud hulgaliselt kirjasõna. Eesti Raamatu Aasta puhul on põhjust tähelepanu pöörata mõningatele väljapaistvamatele tekstidele, mis on tugevalt mõjutanud meie kodukandi kultuurilugu ja pärandi tutvustamist. Esimeseks ja seni kõige laiahaardelisemaks ajaloolis-kultuuriliseks ülevaateks on Elsa Karbi “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”. Paljud tänased tudulinlased pole vist kunagi seda näinud ega lugenud, sest sügaval nõukaajal sai kodulooline uurimus ilmuda vaid väikeses tiraažis. Eksemplarid on muutunud väga haruldaseks. Ometi peaks see raamat kuuluma iga tudulinlase “kohustusliku kirjanduse” tippu. Ehk õnnestub edaspidi “Tudulinna Kroonika” nime all tuntuks saanud teos uuesti välja anda. Täpsemalt saab raamatust lugeda siit: Elsa Karp: “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”
- 17.01.2025
Pühad said läbi ja uus aasta keerati kalendris ette. Nii juhtus ka täpselt sajandi eest Tudulinnas. Aasta algus on just sobiv aeg teha kokkuvõtteid ning vaadata tagasi möödunud aastale. Kokku tuli arvukatest kohalikest seltsidest suurim – Laulu Ja Mängu Selts – ning hakkas pidama oma “aastapeakoosolekut”. Pidasid nii väljapaistvalt, et ajaleht “Koit” leidis olevat igati asjakohase avaldada toimunust ülevaade. Hea lugeda tänapäevalgi. Nagu varasematelgi kordadel, nii ka siin kirjaviis muutmata. Salapäraste initsiaalide P.A. taha peitub ei keegi muu kui noor ja aktiivne seltsielu- ja ühiskonnategelane tolleaegses Tudulinnas Paul Amer Wirumaalt. Tudolinna Laulu ja Mängu Selts pidas 17. jaan. oma aastapeakoosolekut kuhu 49 liiget kokku oli tulnud. Laulu- ja mänguselts on tugewam ning elujõulisem seltskondline organisatsioon koha peal, mille liikmete pere kaugest üle saja ulatab. Selle seltsi ümber on koondunud walla seltsitegelaste kandwam kiht. Seltsil on Tudolinna koolimaja kõrval oma ajakohane seltsimaja. kus pidusid korraldatakse ning koosolekuid peetakse. Seltsi 1924. a. aruandest felgus, et läinud aastat oli seltsil liikrneid 119. 1924. a. oli sissetulekuid 32 612 marka. Väljaminekuid 68.552 m. 1925. a. eelarwe wõeti wastu tasakaalus 7I.760 marga suuruses. Juhatuse walimistel waliti uueks esimeheks Fr. Bluum ning juhatuseliikmeteks Eng. Waas ja Rud. Rennel. Näitejuhatusse waliti tegewate liikmete poolt Alfr. Pikhof ja Paul Amer. Seltsi senisele esimehete, kes wanadufe pärast ennast wabastada palus, avaldas koosolek ühemeelset tänu tema hoolsa ja wlljarikka töö eest. Ametisse kinnitati koosoleku poolt seltsi praegune noor laulukoori juht Otto Pikhof. P. A. (Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 24 jaanuar 1925) Pildil: Tudulinna laulukoor, dirigent Otto Pikhof