Mis toimub Tudulinnas?

• Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Märts 1925
  09.03.2025

  1925 aasta märtsikuul toimus Tudulinnas terve hulk tähtsaid koosolekuid. Oma aastakokkuvõtteid tegid ja tulusid-kulusid lõid usinalt kokku nii Põllumeeste Selts kui ka Laenu- ja Hoiuühisus. Mõlemal olid omad mured, kuidas edukalt end ära majandada. Aga kuna oleme siin sajanditagustes lujgemisrännakutes juba ennegi seltside tegevusi inspekteerinud, siis keskendume seekord teistele sündmustele, mis samuti üleriigilistesse lehtedesse jõudsid.  Noored tudulinlased leidsid aega ja indu mitmesuguse spordiga tegelemiseks. “Postimehest” saame lugeda spordiseltsi “Noorus” kiirest arengust kõigest ühe aasta jooksul. Siit tekib tahtmatult küsimus – kui innukad sportlased tänapäeva tudulinlased õieti on… Spordi kursused Tudulinnas korraldas kohalik spordiselts «Noorus” 26. weebr. kuni 5. märtsini, millest osawõtmme õige elaw oli. Juhatajaks oli haridusministeeriumi spordiinstruktor K. Saar. Kursused peeti Tudulinna laulu ja mänguseltsi ruumes. Tegelikult võtsid osa kursustest 36 inimest, kes järjekindlalt harjutustel käisid. Tudulinna spordiselts «Noorus” tegutseb alles teist aastat, asutatud möödunud aasta suwel kohalikkude noorte algatusel. Kursused olid õieti seltsi esimene eluawaldus, olgugi et juba läinud suwel külanurmel jalgpalli löödi, kuid seltsi põhikiri registreeriti alles sügisel. Kursuste puhul kaswas seltsi liikmete pere tuntawalt, nimelt tõusis liigete arw 30 pealt 97 peale. Üldse on koha peal noorte seas spordi wastu elawat huwi tunda ja tahtmist seltsis kaasa töötada, mis osalt seletataw sellega, et seni noortel keskkoht puudus, mille ümber end oleks koondanud. Eestseisuses on kõik noored huwiosalised, nimelt: Rud. Rennel, Al. Mölder, Joh. Mölder, T. Pruus ja Paul Amer. Spordiseltsi algatusel organiseeriti ka kohalik kaitseliit. Eelolewal kewadel kawatsetakse suurem spordipäew piduga korraldada, samuti suwel huwiosalistest õpperingid moodustada, milleks kohaliku koolinoorsoo kaasabi loota wõib. (Postimees (1886-1944), nr. 66, 8 märts 1925) Pikem ja põhjalikum, natuke filosofeeriv kirjatükk arutleb põllumajanduliku tegevuse väljavaadete üle siitkandi vaheldusrikkal maastikul – sooservade ja kraavikallaste ülesharimisest jms. Aga juba tol ajal osati hästi mõelda oma kaupade turundamisele – s.t. põllumajandussaaduste müügile. Ja siin kerkis paratamatult esile transpordi küsimus, sest potentsiaalsed ostjad olid ju kaugel. Niisiis – kuidas kapsad-kartulid turule toimetada? Loeme lehest:   Põllumajanduslised wäljawaated Tudulinna ümbruskonnas. /—-/ Siinsele põllupidamisele on seni olnud raudtee kaugus suureks nuhtluseks. Nendegi olemasolewate põllusaaduste turuletoimetamine on poolesaja werstalise teekonna tõttu wõimatuks saanud. Põllumehel on puudunud side linnaga, ühendust ei ühegi suurema liikumiskeskpunktiga. Nüüd on ka siin paranemist oodata, kuna Sondast tulew kitsaroopaline raudteeharu praegusel kujul juba kaunis lähedale Tudulinnale ulatab. Kuid loodetatvasti wõetakse arwesse see suur tähtsus, mis raudteel, kui see otse Tudulinnast läbi lõikaks, siinse majandusliku elu peale oleks, ja ei wiiwitata ka Tudulinna —lisaku raudteeharu ehitamisega. (Postimees (1886-1944), nr. 85, 27 märts 1925) Pildil: Sonda-Mustvee kitsarööpaline raudtee Ei hakanud raudtee kunagi Tudulinnast “läbi lõikama” nagu jäi ehitamata ka harutee Iisakusse. Veelgi enam – ajalooks on juba ammu saanud kogu Sonda-Mustvee kitsarööpaline… Muide – kõigi nende lehelugude autoriks on väsimatult energiline Tudulinna kroonik Paul Amer Sahargu Otsa talust.   Märtsikuu lugude lõpetuseks üks tänuavaldus kümme aastat varasemast ajast, mil käimas oli suur sõda ja palju Tudulinna mehi võitlemas kaugetel rinnetel. See ilmus 1915. aasta 27. märtsi “Tallinna Teatajas” ja tänu avaldajaks võib olla Aleksander Amer (1893-1974) Jagora talust.

• Tudulinna Raamat läbi aegade. Teine osa
  27.02.2025

  Eesti Raamatu Aasta puhul jätkame teekonda kirjasõna juurde, kus juttu Tudulinnast või tudulinlastest või ehk koguni mõlemast. Küünlakuu lugemissoovitus viib meid kauge aja taha.  Jüri Parijõgi “Alutaguse metsades” ilmus juba 1937. aastal, mil Eesti Wabariik oli täies elujõus. See ei ole ju õigupoolest kaugeltki mitte Tudulinna raamat, sest autor viib lugeja toredale rännakule paljudesse Virumaa paikadesse, kaasa arvatud kaugetele meresaartele, kuhu tänapäeval puudub igasugune võimalus pääseda. Aga jutud Tudulinnast, Oonurmest ja Peressaarest ning siinsetest inimestest pakuvad toreda lugemiselamuse viies meid otse ja vahetult 1930-te aastate külaelu keskele. Ja kui positiivse hinnangu võõrsilt saabunud reisimehe poolt siinne kant raamatu lehekülgedel saab! Täpsemalt saab raamatust lugeda siit: Jüri Parijõgi “Alutaguse metsades”

• Saja aasta tagused lood Tudulinnas. Veebruar 1925
  09.02.2025

  Küünlakuu sajanditaguseid Tudulinna-lugusid võib alustada 26. veebruari Päevalehes ilmunud olulise teadaandega, et Teelahkme talu peremehe hobusepass on kaotsi läinud ja seetõttu kehtetuks tunnistatud. Asja teeb eriti kurioosseks see, et tähtsa dokumendi omanik ise oli juba pea kahe aasta eest siit ilmast jäädavalt lahkunud…  Põhjalikum lugemine tutvustab aktiivselt tegutsenud raamatukoguseltsi toimetusi. Muu hulgas saame teada kui palju sajandi eest Tudulinna raamatukogus trükiseid laenutamiseks oli ning kui aktiivsed lugejad meie esivanemad olid. Neid numbreid oleks päris huvitav võrrelda 2025 aasta omadega! Kuna mitte kõik ei märganud raamatuid õigel ajal tagasi tuua, siis otsustati patustajatele vastav trahv määrata. Mis puutub ülevaates mainitud uude Tudulinna rahvamajja, mis parajasti ehitusel oli ja kuhu ka raamatukogu koos mõnede teiste seltsidega pikisilmi uute ruumide valmimist ootas, siis tegu on tänini allesoleva vana poemajaga küla keskel, mis küllap kõikidele tänastelegi tudulinlastele hästi tuttav on. Loo on kirjutanud loomulikult Tudulinna seltsielu aktiivne kroonik Paul Amer. Tudulinna rahwaraamatukogu selts pidas pühapäewal, 8. weebr. kohalikus koolimajas oma aastakoosolekut. Rahwaraamatukogu selts on kohapeal üks noorematest organisatsioonidest, kuid sellegi kolme-nelja tegewusaasta jooksul on selts omale täieliku eluõiguse omandanud ja ümbruskonnas wäärilist hindamist leidnud, mille tõenduseks arwurikas liikmete pere. Nagu koosolekul ettekantud 1925. a. aruandest selgus, oli seltsil möödunud aasta lõpul 192 liiget. Liikmete pere kaswab weelgi. a. oli seltsil sissetulekuid 34.856 mrk., wäljaminekuid 34.193 mrk., kassas raha 1. jaan. 1925. a. 663 marka. Suuremaks tuluallikaks on olnud toimepandud pidud, peale selle on üksikud seltsiliikmed seltsile kinkinud wõrdlemisi suured summad. Samuti on saadud haridusministeeriumilt toetust, mis raamatute näol kätte anti. Wäljaminekutest on lõwiosa pärinud seltsi ruumide walmistamine Tudulinna rahwamajas. Nimelt asus selts paar aastat tagasi kolme teise kohaliku seltsiga ühiselt maja ehitama, et seltsid endale peawarju wõiksid leida. Praegu on ehitus walmissaamisel, kuigi see kõigilt seltsidelt suurt jõupingutust on nõudnud. Wiru maakonnawalitsus tuli rahwaraamatukogu seltsile sedawõrd wastu, et määras hiljuti seltsile 19.999 marka toetust, nii et kewadeks seltsi raamatukogu loodetawasti koolimajast oma ruumidesse üle wõib wiia. a. lõpul oli seltsi poolt ülewalpeetawas awalikus raamatukogus 575 raamatut, millest ilukirjandust 363 raamatut. Lugejaid oli läinud aastal 91. Koosolek leidis soowitawa olewat, kui Tudulinna rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu jääks tulewikus walla awalikuks keskraamatukoguks, missuguses sihis seltsi juhatuse poolt juba wastawaid samme on astutud. Sellega läheksid iga-aastased walla ja riigi toetussummad praegu olemasolewa raamatukogu täiendamiseks, kuna selts omalt poolt raamatukogu ülevalpidamise kulude katteks raha soetaks. Koosolekul awaldati ühemeelset soowi, et juhatus wõimalusi leiaks lugemislaua awamiseks awaras rahwamaja saalis, kui selts uutesse ruumidesse üle kolib. Awaldati arwamist, et selle kauni ettewõtte teostamiseks wäljastpoolt wäärilist toetust tuleks paluda, kuna lugemislaud rahwa silmaringi laiendamiseks siinses metsanurgas palju kaasa aitaks. 1925. a. eelarwe seati kokku tasakaalus 21.599 marga suuruses. Raamatute wäljaandjateks 1925. a. peale waliti A. Roosenek, E.Treilmann, Aug. Jääger. Alfr. Ahse, P. Rennel, R. Palm ja neiud A.Waas, A.Ruuben ning L. Roosenek. Liikmemaksuks käesolewal aastal määrati 25 marka, peale selle sisseastumise maksu uutelt liikmetelt 19 marka. Kuna raamatuid tihtipeale liig kaua lugejad enda käes peawad. otsustati wiiwituse korral trahwi wõtta. P. A. (Postimees nr. 48, 18 veebruar 1925)