KIRIKU TAASTAMINE
Kuidas edenevad renoveeringud?
Mis toimub Tudulinnas?
- 09.10.2024
No küll on alles lugu! Kui tänapäeval peavad paljud aiapidajad Eestimaal lootusetut võitlust hiiglaslike lusitaania teetigudega, siis sada aastat tagasi olid tudulinlased samuti sarviliste limustega hädas! Koguni nii hädas, et lugu jõudis ajakirjandusse: Tigud rukkiorastele kahju teinud. Tudulinnas on madalamatele orasepõldudele tänawu peaaegu igalepoole rohkel arwul tigusid ilmunud, mis paiguti taimed niiwõrd ära häwitawad, et üksnes must maa silma paistab. Põllupidajad on tarwitanud nende häwitamiseks lupja, kuid waenlasi on niiwõrd palju, et selle mõju kuigi suur pole. Kõrgematel põldudel on orased õige kenad, mõned lasewad koguni karjal peal käia, kartes, et oras liig suureks läheb ning lume all ära wõib mädaneda. (Kaja, nr. 278, 16 oktoober 1924) Aga kümmekond aastat hiljem oli algamas läbi aegade suurim arendusprojekt Tudulinna ääremail. Oonurme lähistel olid alanud suurejoonelised maaparandustööd. Seni vaid metsaelanike päralt olnud põlismetsad ja sood olid tundmatuseni muutumas. Just siia rajati Eesti Wabariigi suurimat uudisasundust, mille nimeks sai Peresaare. Järgnevatel kuudel ja aastatel jõudsid sealtkandi uudised üha tihedamini leheveergudele. Pildil tüüpiline asunikutalu Peresaares vahetult pärast valmimist 1930-te teises pooles. Uudisasundus Peresaares Oonurme-Peresaares on praegu käsil suuremad uudismaa kohtade planeerimistööd, mille lõpulejõudmisel tõotab Wirumaal tõusta suurem asundus. Üldse tehakse 78 uudismaa kohta, millest 14 juba kevadel maakasutajatele wälja anti. Sügise jooksul planeeritakse juure weel terwe rida uusi kohti. Planeerimistõödega loodetakse valmis jõuda kolme aasta jooksul, kusjuures välja planeeritakse 1000-ha-line maa-ala. Praegu on põllutööministeeriumi poolt käimas uue 2. klassi tee ehitamine asunduspiirkonda, kuna hiljem teeehitustöid jätkab teedeministeerium. Tehtav tee viib Peresaarest Aadumäe jaamani. Maaparandustõöd kohapeal viiakse läbi tervena vangide tööjõuga. Kuna ümbruskonnas puuduvad elamud, siis ehitati vangide tööjõuga esialgu parakid, milliseid edaspidi saavad kasutada ka asunikud. (Maaleht , 10 oktoober 1934) Virumaale luuakse 120 uudiskohta. Wirumaal, Peresaares (Sonda-Mustwee kitsaroopalise raudtee ääres, endisel Tudulinna-Oonurme mõisa heinamail) algas uudisasula loomine, millisest kujuneb suurim Wirumaal. Heinamaale wõeti lisaks weel piirawat riigimetsa ja asunduskomisjoni poolt kinnitatud planeerimise eelkawa kohaselt läheb uudisasula alla 1600 ha maad, millest moodustatakse 120 talu. Paar aastat on juba uuritud weeäravoolu wõimalusi: mullastiku koosseisu ja teede olusid, ja kuna uurimuse tulemused osutusid soodsaiks, algas ka neil päewil projekteeritud teede ja magistraalkraavide mullatööde tegemine. Lähemail päewil rakendatakse weel suuremal arwul töölisi Peresaare tööle ja tahetakse magistraalkraawid ning teede muldkehad walmistada juba sel sügisel. Asulat läbistawad kaks teed, üks ühendab Paasweret Oonurmega, teine Awinurme walla Kruusoja küla Peresaare peatuskohaga. Planeerimise eelkawa kohaselt tuleb mainitud 1600 ha maa-alast 16—20 ha suurusi normaaltalusid 55 ütsust, ühebobusekohtasid (10 —14 ha) 15 üksust, käsitöökohti (7 ha) 10 kohta, sawitööstusekoht, koolikoht ja ühisusekoht. Tahetakse luua ka alewik ja selle alla planeeritakse 60 ha maa-ala, milline tulewikus planeeritakse ehituskruntideks. Riigi poolt kawatsetakse wiia ka juurimistöö osaliselt läbi, et uudismaa asunikel oleks kohe wõimalus alustada põllutöödega. (Kaja, nr. 253, 26 oktoober 1934)
- 27.09.2024
Sügiskuu üha pimedamate õhtute ajaviiteks sobib hästi veidi pikem lugu saja aasta tagusest Päewalehest. Eks ole ju huvitav lugeda, missugusena kujutati Tudulinna kanti üleriigilise seitungi lugejatele! Nii mõnigi huvitav fakt jääb lugejale silma: 1924. aastal tegutses külas 4 (!) poodi, millest nn Ühispood samades ruumides tänini toimetab. Tõsi küll, siis oli poemaja just äsja valminud ja tegu oli kõige uuema äriga Tudulinnas. Veel jääb silma seltside rohkus (üle 10), kuid nendegi tegevuses olid omad probleemid. Kui palju neid siin tänapäeval õieti tegutsebki, ehk on meil midagi sajanditagusest ajast õppida? Huvitavad on viited raudteedele, mis üleriigilises transpordivõrgustikus omasid tol ajal hoopis tähtsamat osa kui tänapäeval. Tõsi on seegi, et suurejooneliste plaanide teostumisel oleks Tudulinnast võinud kujuneda tõeline raudteesõlm kus oleksid kohtunud Moskva poole suunduv laiarööpaline (mida kunagi ehitama ei hakatudki) ja Sonda-Mustvee kitsarööpaline (mis algse kava järgi pidi just läbi Tudulinna kulgema). Aga see on juba hoopis teine lugu! Kui jooned Tudulinna elust läbi loetud (meeleoluka ülevaate autoriks on tõenäoliselt Paul Haamer), siis lõpust leiab paar nupukest aastast 1924 veel. Jooned Tudulinna elust. “Linn” soode ja rabade hõlmas. Majandusline kitsikus. Veksel wõidukäigul. Poodide rohkus. Töö ja teenistus. Põllumajanduslised wäljawaated. Raudteeühendust oleks hädaliselt vaja. Seltsielu. Sagedased pidud. Tung hariduse järele. Kui igasse teise linna raudruunaga võib sõita, siis on Tudulinn siin väike erand: jaamast on see „linn” veel tervelt poolsada versta kaugel, kilomeetreid muidugi veidi rohkem. Viimaseid mõõduüksust tuleb maakonnalinnast siia tervelt 72. Ega need arvud luisatud pole: maakaart näitab kahjuks sedasama. Muidugi on otsejoon hoopis lühem, kuid see’p see häda ongi, et siit soode ja rabade ringist väljapääsuks enne vintavänta teed Peipsi poole tuleb sihtida, kust siis juba õigemal joonel, ehk nagu tudulinlane ütleb, “õksekõhe” sihile võib pääseda. Elatakse siin vaikselt, omaette, nii kui lahutatud välisilmast. Metsakolka elu: rahulik, tüma-veniv, aeglane. See määratu kaugus kõigist liitumispunktidest halvab siinset majanduslist elu õige tugeval määral. Põllumehel puudub otsekohe side linnaga, saaduste turuletoimetamine peab sündima vahekauplejate kaudu. Kuid ka omale tarvisminevate ainete eest peab palju kallimat hinda maksma, kui seal, kus linn ehk raudtee lähedal, kuna kohalevedu kalliks läheb, mis näit. soola puudale ikka pool hinda juure lisab. Siin on tulud põllumehel täiesti suletud ning peremehe rahakott tühjem, kui kunagi varemalt. Hädasunnil müüakse sellestki väikesest karjast veel loom või paar lihunikule ära. Uusi väärtusi talusse juure soetada jõuavad ainult üksikud, kus majapidamine niivõrd tugev. Raha on üldiselt vähe liikumas, kuna sellest kõigil puudus. Müügi ning ostu juuves domineerib viimasel ajal just veksel. See on tähtsamaks maksuvahendiks kujunenud. Kuna veksel varem maarahvale tundmata paber oli, leidub nüüd neid vähe, kes temaga veel kuidagi seotud pole, olgu andjana, saajana või vastutajana. Kuna see »paber” aga kaunis kardetav on, pole imestada, kui selle ümber edaspidi rohkesti sekeldusi võib tekkida. Võlg on võõra oma. Laen tuleb ometi tasuda. Kuid millega? Kui endist ajal terve valla kohta kaks-kolm poodi oli, leidub neid nüüd üksnes Tudulinna külas neli tükki, mõnikümmend sammu üksteisest eemal. Ei saa öelda, et neil läbimüük igaühel kuigi suur oleks. Ainult „tiksub”, kui rahvakeeles öelda. Kõige enam tarvitamist leiab ühispood, kuid sellegi tegevust halvab tugeval määral kapitaali puudus. Ning kui ostjal raha pole, sammub erapoodi, kust võlgu saab. Ühispoe uued ruumid rahvamajas on nüüd lõpulikult valmis, kuhu pood lähematel päevadel üle viiakse. Loodetavasti ehk muutub tegevus omas majas viljarikkamaks. Kuna põllutöö valla rahva tähtsamaks tööalaks on, leidub siiski perekondi, kus käsitöö ehk juhuslise teenistusega sissetulekut soetatakse. Tudulinna—Oonurme vahelise tee tegemise puhul, mille maakonnavalitsus lõppude-lõpuks ette võttis, leidsid päevatöölised võrdlemisi head teenistust. Omal ajal olid Tudulinna mehed kuulsad vokimeistrid, kuid nüüd on see käsitööharu kadumas, kuna nooremad rohkem tähelpanu põllutööle on hakanud pöörama. Tudulinna põllumaa on enam-wähem kõrge liiv, kus viljasaak õnnestub üksnes siis, kui Taara korralikult vihma annab. Omal ajal, kui krundid mõisast osteti, katsuti põldu saada kõrgemate kinkude üleskündmisega. Neid oli kergem põlluks teha, et sellega majapidamisele algust panna. Sood ja sooservad jäid endisesse olekusse. Kuid siin avaneks laialdane tööpõld põllumehele, ümbruskonna põllumajandusele tekkisid soode kultiveerimisega määratu suured arenemisvõimalused. Suuremaks takistuseks igasuguse edu juures tuleb küll raudtee kaugust pidada. See on sidunud põllumeest kätest ja jalgadest. Oli kord selles paranemist loota Sondast tuleva kitsarööpalise metsaraudtee pikendamise näol, kuid nähtavasti läheb see jällegi kõrvalt mööda. Moskva—Tallinna raudtee üle, mille siht omal ajal siit läbi aeti, ei maksa vist küll unistada. Seltskondlikus elus on teatud seisakut märgata. Metsanurga valla kohta on seltside arv küllalt suur, mis praegu üle 10 ulatab. Kuna igal seltsil muud tuluallikat pole, kui pidusid korraldada, on need liig sagedaks muutunud, ego too enam kellegile suuremat tulu. Hariduse tähtsusest arusaamisel panevad vanemad oma poegi ja tütreid välja kooli, sellest paljud linnas kõrgemates koolides edasi õpivad, teised aga omandawad põllutöökoolides kutseharidust. Nii elu-olu siinses linnakeses. Ikka edasi ja edasi. Ja seda väsimata töö ning alatiste askeldustega. P. H. (Päewaleht, nr. 244, 10 september 1924) Kole õnnetus juhtus Roostojalt Tutti talust pärit noore daamiga. Originaaltekstis ajalehes on ohvri nimi vigaselt kirja pandud. Rongi ette jäänud. 12 septembri õhtul jäi Jõhvi jaama läheduses raudteesillal Tallinnast tuleva rongi ette 22-aastane Katrela Roost, pärit Tudolinnast.Õnnetu sai vedurilt tugeva tõuke, mille tagajärjel ta 40 minuti pärast hinge heitis. Väliseid vigastust peale mõne kriimustuse ei olnd. (Põhja Kodu, 16 september 1924) Lõpetuseks taas midagi toredat: toimus suur piduõhtu Tartus. Mis kõige olulisem – Tudulinna naislauljad olid niipalju tuntust kogunud, et kutsuti samuti esinema! Kahjuks pole teada, kes sel ajal kuulsasse kvartetti kuulusid. Suur pidu-õhtu Majaomanikkude Seltsi saalis 21. septembril. Suur pidu-õhtu. Eeskawas: I „Jüri tuli müüritöölt“. Helma Puri operett kahes waatuses – nali kuni pisarateni. II Kupleed – Duett. III Kuulus Tudulinna naiskwartett. Lõpuks tants. Mängib sõjawäe puhkp. orkester. Algus kell 9. Pääsetäht ainult 35 mrk. (Postimees (1886-1946), nr. 255, 21 september 1924)
- 30.08.2024
Sirvides vanu ajalehti tundub, et sajanditagune suvi oli Tudulinna mail päris rahulik ning sündmustevaene. Küll aga leiame põnevat lugemist siinkandis toimunud lõikuskuu juhtumistest nii 110 kui 90 aasta tagant! 1914. aastal oli alanud Esimene maailmasõda, mis viis mobilisatsiooniga kaasa ka hulga kohalikke talupoegi. Mahajäänud perekonnad sattusid tihti raskustesse ja nii tuli vallas arutusele, kuidas neid toetada saaks. Lisaks sellele said tudulinlased hakkama toreda algatusega posti laialikandmise osas. Lugegem täpsemalt, mida Tallinna Teataja pajatab: Tudolinnast. Uuendus postitalituses. Posti saime meie siiamaani kaks korda nädalas. Nüüd saame aga igapäew. Harilik post käib meil ikka kaks korda nädalas, wabatahtlikult käivad aga muudel päewadel kohaomanikud ja muud, kes posti järele igatsewad. Soowida on, et niisugune wabatahtline posti äratoomine praegusel põnewal ajal järjest edasi kestaks. Olgu niisugune korraldus ka muudele waldadele tähelepanemiseks, kus posti harwaste saadakse; ei ole ju kellegilgi suur asi mõnda päewa selle peale ohwerdada. Tudulinnast. Wallawolikogust – otsustas teadete kogumiseks tagawarawäeliste perekondade seisukorra üle iseäralise komisjoni walida, kes ka annetusi wastu wõtab. Et aga ka paljud perekonnad täitsa ilma töötegijata jäid, siis otsustas wolikogu koosolek niisugusid perekondi tööga aidata; sel otstarbel jagati wald osakondadesse, nagu wilja koristamisega, peksmistga, talwewiljade mahategemisega jne. Kaunis hea on niisugune aitamine, kuid abitarwitajad peaksid ka wõimalikult mõedukad oma nõudmistega olema. (Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 21 august 1914) Kui Esimese maailmasõja kahurimüra jäi Tudulinnast õnneks kaugele, siis 1934. aasta augustikuu algas siin tõelise pauguga – võimas äikesetorm lendas üle maa ning tegi üksjagu pahandust. Seda kajastati mitmetes lehtedes. Siinkohal lugu tolleaegsest Maalehest. Nagu selgub, elas koolimaja üle tõelise ehmatuse. On tähelepanuväärne, et juba siis oli selles hoones mingisugune elektriühendus olemas! Pikne Tudulinnas. Õöl vastu teisipäewa läks kella 2 paiku üle Tudulinna tohutu suur äiksetorm, tekitades mitmel pool põldudel kahju. Õnneks jäid aga suuremad kahjud tulemata, kuna piksepilv metsade kohale pööras. Pikne lõi sisse ka Tudulinna 6-klassilise algkoolihoonesse, tekitades seal mitmeid wähemaid kahjusid. See pikselöök oli üks omapärasemaid käesolewal aastal, kuna warem pole kuulda olnud, et piksenool majas kahte ossa oleks jagunenud. Pikne lõi koolimajja korstnast sisse, mille juures korsten osaliselt purunes. Saalis tungis pikselöõk elektrijuhtmeisse ning peksis seintelt krohvi maha. Edasi jooksis tulenool ust purustades wahekoridori, kus kaheks jagunes, üks osa tungis kooli kantseleisse, paisates segi suurel laual olewad õppeabinõud; teine osa Piksest möllas samal ajal koolimaja köögis, kus suure Pliida küljest kive lahti kangutas. Õnneks jäi hoone piksest süttimata. (Maaleht (1929-1935), 1 august 1934) Kuu lõpupoole toimus Tudulinnas spordipäev kus võeti mõõtu naabritega. Muidugi tegid võõrustajad külalistele pika puuga ära! Aga kui paljud tänased Tudulinna sportlased suudavad samasuguseid tulemusi teha, millega meie eelkäijad 90 aasta eest toime tulid? Spordipäew Tudulinnas. Pühapäewal, 19. aug. s. a. peeti Tudulinna spordiselts „Noorus’e” korraldusel spordipropaganda-päewa, millest wõtsid osa Tudu, Oonurme, Tudulinna ja Ranna-Pungerja ÜENÜ osak. sportlased. Kergejõustikuwõistlustes tulid esikohtadele: 100 mtr.: R. Uustalu (Tudulinn) — 13.00 kuul: P. Pruus (Tudulinn) 10.73: oda: J. Karlson (Tudulinn) 41.00; 1500 mtr.: -A. Kilwits (Tudu) — 5.30 min.: kõrgus: K. Mölder (Tudulinn) — 1.50: kaugus: R Uustalu (Tudulinn) — 5.28 m teiwas: P. Lepasaar (Oonurme) 2.90 ( koh. rek.). Naistele: 60 mtr.: A. Karlson (Tudulinn)? ;kõrgus: A. Karlson (Tudulinn) 1.20m; kaugus: A. Karlson — 4.17m; 400 m.: L. Weidenbaum (Tudu) — 1.15; kartulijooks: L. Weidenbaum. Punkte said — Tudulinn 42, Tudu 26. (Virumaa Teataja (1925-1944), nr. 96, 22 august 1934) Tudulinna spordiselts „äratati ellu”. Sellest on kümmekond aastat tagasi, kui asutati Tudulinna s.-s. „Noorus”. Seltsi tegewus oli õige intensiiwne, kuid paari-aastase teotsemise järele suikus see täiesti. Käesolewal suwel algasid mitmed nooremad sporditegelased uuesti tegutsemist ja nüüd teotseb selts täiel rindes. Wõõrastaw asjaolu on ainult, et uue planeerimiskawa alusel wõeti ära endine spordiplats. mis wastas enamvähem nõuetele, kuna uue kordaseadmisel läheks waia suurt tööd, sest maa on wäga künkaline. (Postimees (1886-1946), nr. 228, 22 august 1934)