Tudulinna koolimajad läbi aegade
31 mail tähistame Tudulinna hariduselu alguse kokkuleppelist 180. aastapäeva....
Ajaloolise puukiriku tee uuele elule
Kuidas edenevad renoveeringud?
31 mail tähistame Tudulinna hariduselu alguse kokkuleppelist 180. aastapäeva. Ehkki tänapäeval koolikell siinmail enam ei helise, on suure juubeli puhul kohane tuletada meelde need paigad, kus paljude aastate jooksul lastele koolitarkust jagatud on. Esimesed teadaolevad õpitunnid toimusid vanas Altru talumajas, mis 1845. aastal mõisa korraldusel selleks ümber sai kohandatud. Maja asus Tagajõe kaldapealsel, mõisa vastas, umbes hilisema Tudulinna meierei kohal (hilisemad põlvkonnad teavad piimatööstuse ümberehitatud hoonet pigem sovhoosi kontori ja hiljem viimase vallamajana). Esimesest koolimajast ei ole mõistetavalt olemas ühtegi fotot ega joonist. Kui see maja kitsaks jäi, võeti ette uue kooli ehitamine. Ka asukoht valiti teine – sinna, kus praegugi koolimaja seisab, püstitati puust koolihoone 1874-1875 . See oli suurem ja avaram ning mahutas üha kasvava õpilaste hulga ligi kolme aastakümne jooksul, kuid jäi taas väikeseks. Sellestki koolihoonest pole kahjuks teadaolevalt ühtegi fotot säilinud, kuid on üles joonistatud tema põhiplaan (Elsa Karbi raamatus ”Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”, 1978). PILDIL: Tudulinna teise, puust koolimaja põhiplaan (1874-1904). Kolmas Tudulinna kool ehitati valla tellimusel Lohusuu talupojast ehitusmeistri Arhup Sudovi ja Paide mehe Ivan Žernovi juhtimisel aastal 1904, nüüd juba maakividest. Plaani olevat koostanud vallavalitsus (Ago Kerge raamatu ”Alutaguse uinuv kaunitar”, 2023 andmetel), kuid sarnase ilmega vanu koolihooneid on näha mujalgi Eestimaal. Maja ”sai raudkiwist, sisemise telliskiwise voodriga, 14 sülda pikk, 6 sülda lai, kahe klassitoa ja kõigi tarwiliste ruumidega” (Postimees, nr. 54, 6 märts 1904). PILDIL: Tudulinna kolmas koolimaja (ehitatud 1904) ja selle algne esimese korruse põhiplaan. Laste arv Tudulinnas kasvas endiselt. Juba 1911 aastal oli valla volikogus arutusel ruumipuuduse küsimus. ”Otsustati Tudolinna wallakoolile teist korda peale ehitada ja selleks otstarbeks kroonu käest 2000 rubla toetusraha paluda, et sinna mingisugust suuremat kooli siis sisse saaks seadida. Wald omalt poolt lubas ehituse peale 1000 rubla abiraha ja weab materjali kohale“ (Päewaleht, nr. 3, 4 jaanuar 1912 ). Sellest plaanist ei saanud küll tookord asja. Peatselt algas Esimene maailmasõda, mis tõi kaasa hoopis suuremad mured. Ruumi murede leevendamiseks anti kooli kasutusse nn Võsumõis – endine vennastekoguduse hoolekandjate residents. Kui Eesti Vabariigi päevil muutus kooli ruumide probleem veelgi tuntavamaks ja nüüd lõpuks leiti ka lahendus. 1932-1933 ehitati Viru Maavalitsuse inseneri Georg Gutmanni projekti järgi koolimajale peale teine korrus, kuhu mahtusid muu hulgas paar klassiruumi ja korter õpetaja jaoks. Samal ajal ehitati ümber ka esimene korrus. PILDIL: Tudulinna koolimaja pärast teise korruse valmimist 1930-tel. Kui Tudulinnas 1954. avati keskkool, suurenes ruumikitsikus taas. 1960. aastal ehitati koolimajale veel mansardkorrus ja hoone sai oma tänapäevase ilme. PILDIL: Tudulinna koolimaja pärast mansardkorruse lisandumist 1960-tel. Veel nõukaaja lõpus oli kavas hakata ehitama suurt juurdeehitust, kuid sellega ei jõutud vundamendist kaugemale. Jätkuvat ruumipuudust leevendati vana vallamaja ning natsionaliseeritud Köstri talu elumaja kasutamisega kooli tarbeks. Tänaseks on heas korras Tudulinna koolimajast saanud kogukonnamaja, kus on kodu leidnud kohalikud seltsid, raamatukogu, spordisaal jms. PILDIL: Tudulinna koolimaja tänapäeval. Esiplaanil nn Mathiesenite tamm, mille suguvõsa liikmed istutasid päeval, mil Mälestuste Pargis avati mälestuskivi kolmele Mathiesenite suguvõsast pärit koolmeistrile.
Maikuu viimasel päeval tähistame pidulikult 180. aasta möödumist hariduselu algusest Tudulinnas. Tänapäeval koolikell küll Tudulinnas enam ei helise, kuid seda enam on põhjust kokku tulla ja meenutada, kes olid varem, mida nad tegid ja kuidas vanasti õpetust jagati.Suurepäraseks abiks sel teel on kümne aasta eest ilmunud kogumik „Tudulinna kooli ajalugu ja tänapäev. 1845-2015“, mille koostas kooli viimane direktor Marika Valter. Raamatust leiame kõik olulised tähised Tudulinna kooli ajajoonel ning põhjaliku tabeli 170. õpetajast, kes siin koolitarkust on jaganud alates päris algusest.See raamat võiks olla ikka Tudulinna kooli vilistlase kohustuslik kirjandus Eestu Raamatu Aastal. Täpsemalt loe siit: Tudulinna kooli ajalugu ja tänapäev. 1845-2015
Ilusal kevadisel lehekuul ei kipu jääma aega pikematesse lugudesse süvenemiseks. Saja aasta tagustes päevalehtedes kirjutati Tudulinnast küll. Ilmusid värvikad kirjeldused mõisaaegsest teoorjusest Virumaa mõisates, kus teiste seas oli ka Tudulinna mainitud (loe Waba Maa, nr. 114, 19 mai 1925) ning Iisaku kihelkonna linnamägedest ja nendega seotud pärimustest, kus loomulikult ka Tudulinna Linnamäest juttu oli (loe: Waba Maa, nr. 113, 17 mai 1925). Kuid tänapäeval müüvad ju kõige paremini kõikvõimalikud kollased uudised ja krimilood. Neist esimesi (õnneks!) vanal ajal nii väga lehtedes ei avaldatud, küll aga ilmus teateid mitmesugustest kurjadest tempudest. Ei pääsenud neist ka Tudulinna rahvas. Olgu siis seekordsed sajandilood vähemal või rohkemal määral kriminaalsed, pärinedes maikuust aastatel 1905, 1915 ja 1935; Alustuseks täpselt sajanditagune tähtis teadaanne ühe kivihunniku kohta, mis mõisaaegadest vedelema jäänud. Huvitav oleks teada, kas Tudulinna mõisa viimane omanik, keegi Aleksander Vojeikov, seda kuulutust 1925. aasta 15. mai Postimehest ka lugema juhtus? Või kas ta üldse Eestimaal viibis… Päris hull lugu juhtus 20 sajandi algul Kellassaare kandis Pastikasiku talu vanaperenaisega: 3. mail leiti Tudulinnast keegi Amalie Altroff surnult. Surnu keha lahtileikamisel selgus, et Altroff on ära kägistatud. Mõrtsukas, Altroffi wäimees Karl Aron, on wangi wõetud ja oma süü üles tunnistanud. Ta elanud oma ämmaga alalises tülis ja saatnud eide wiimaks seal juures niioodi oma kaelast ära. (Uus Aeg, 21 mai 1905) Kümmekond aastat hiljem käis Esimene maailmasõda. Paljud Tudulinna mehedki olid mobiliseeritud lahinguväljale. Aga mis toimus samal ajal kodus? Tudolinnast. Jälle tants! Mõned kuud ei olnud meie seltside pidudel tantsu, aga nähtawaste ei arwatud ilma selleta enam läbi saawat. Nelipühi pidul seisis muu eeskawa lõpul suure kirjaga „tants”. Kas ei tuleks meil siin mõtlema jääda, et meie oma wendade surma juures tantsime? Meie tantsime, nemad walawad werd waenuwäljal … meie eest! (Päewaleht, nr. 113, 22 mai 1915) Ei midagi uut siin päikese all. Metsavargused pole ainult tänapäeva teema, neid esines ka ammustel aegadel. Ehkki mastaabid olid vist veidike väiksemad… Metsawargus Tudulinnas. Wiimasel ajal on Tudulinna wallas tulnud korduwalt ette metsawargusi. Nüüd on varastatud jälle August Pikhofi metsast neli haawapalki, mille väärtus 60 krooni. Samuti kurtis Erich Altrow, et tema metsast on omavoliliselt maha raiutud 13 haawapalki. Omanik hindab kahju 121 kroonile. Politsei asus metsakratte selgitama. Nagu kuulda, on metsaraiumises langenud kahtlus kolmele kohalikule talupidajale. (Uus Sõna : rahvuslik informatsioonileht erakondliku kuuluvuseta, 3 mai 1935)