Что происходит в Тудулинне

• Lauri Väinmaa saab suure tunnustuse !
  01.02.2026

  MTÜ Tudulinna Kultuurikants juhatuse esimees Lauri Väinmaa pikaajaline tegevus siitkandi kultuurielu arendamisel on leidnud väärika tunnustuse!  Alutaguse valla teenetemärk omistatakse vallavolikogu otsusega sel aastal neljale inimesele: Meeli Õunap on elupõline Mäetaguse elanik ning pikaaegne rahvamuusika edendaja ja arendaja ning muusikaõpetaja Alutaguse vallas. Teenetemärgi andmise ettepanekus on tema kohta öeldud: „Meeli on sädeinimene, kes inspireerib oma ideede ja tegevusega ka noori rahvamuusika juurde teed leidma. Tema panus rahvamuusika hoidmisesse ja arendamisse Alutaguse vallas on silmapaistev ja innustab ka teisi.“ Lii Roosa on armastatud noorsootöötaja, kes kirjutab edukaid projekte, on loonud noortele kohti, kus koos käia ja aktiivselt tegutseda. Uudne sõna „seikluskasvatus“ on tema märksõna. Lauri Väinmaa on Eesti Muusika ja Teatriakadeemia vanemlektor ning pikaaegne panustaja Tudulinna ja kogu Alutaguse valla kultuuriellu. Lauri Väinmaa on sündmuste algataja, eestvedaja ja kogukonna ühendaja, kelle tegevus on toonud Alutaguse valda kõrgetasemelist kultuuri, suurendanud piirkonna nähtavust ning tugevdanud kohalikku identiteeti ja koostööd. Tema panus on pikaajaline, järjepidev ja märgilise tähendusega. Vladimir Derbuk pälvis Alutaguse valla teenetemärgi pikaajalise kohaliku omavalituse ja ühiskondliku töö eest. Väärikat vanaduspõlve veetev Vladimir Derbuk on teeninud kohalikku kogukonda rahvaesindajana 50 aastat. Teenetemärgi saajaid austatakse vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril Mäetaguse rahvamajas.  

• Eesti ja Tudulinna kirjanduse päev
  30.01.2026

  Eesti ja Tudulinna kirjanduse päev Alates 2023. aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, millega väärtustame kirjanduse tüvitekste ning pöörame tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas. Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu. Eesti kirjanduse päeva on võimalik tähistada erinevate tegevustega, näiteks raamatute ja nende autorite esiletõstmisega ning lugemissoovituste jagamisega. Läbi terve 2025 aasta tähistasime koos Eesti raamatu 500-nda tähtpäevaga ka Tudulinna Raamatu Aastat. On sobiv aeg sellele teemale joon alla tõmmata.   Tudulinna-alane kirjandus on tõeliselt laiahaardeline. Selles said kõik asjahuvilised veenduda suvisel Tudulinna Tuled festivalil, kus korraldasime erakordselt laiahaardelise raamatunäituse: välja oli pandud üle 30 Tudulinnaga seotud kirjandusteose koos lühitutvustustega. Nii mõndagi neist nägid festivalikülalised elus esmakordselt! Aasta lõpus ilmus trükist Tudulinna kirjanduse „tüvitekst“ – Elsa Karbi pikaajalisel uurimistööl põhinev ajalooline kroonikaraamat „Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest“. Huvi selle uustrüki vastu on olnud suur – oluline osa  tiraažist on juba leidnud tee lugejateni! Aga seda raamatut on veel saada ja kiirematel lugemishuvilistel on suurepärane võimalus just nüüd ka endale soetada! Selleks võtke palun meiega ühendust kas Facebooki kaudu või e-kirjaga andres@tudulinnakultuurikants.ee Lisaks nimetatud teosele võib siit nimekirjast leida Tudulinna kirjanduse kullavara, mida kindlasti tasub (uuesti) lugeda: https://tudulinnakultuurikants.ee/?page_id=5373 Nii mõnegi puhul neist avaneb link eraldi lehele, kus saab tutvuda eelmise aasta jooksul meie kodulehel ilmunud väikese taustalooga antud teose kohta. Kui osa nimekirjas olevatest raamatutest on tõelised rariteedid ning ootavad kannatlikult uustrükkikde ilmumist (see sõltub lugejate huvist ja vastavatest ettepanekutest meile!), siis mitmeid saab praegugi lihtsalt MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi kaudu hankida. Need on vastavalt tähistatud. Eesti kirjanduse päev on olulise tähtsusega meie üldises kirjandus- ja kultuuriloos. Tähistagem seda väärikalt ka Tudulinna kontekstis!     

• Saja aasta lood Tudulinnast. Jaanuar 1926
  22.01.2026

  WARGAJAHT   TUDULINNAS Täpselt sajandi eest kees hoolimata külmast talvest elu Tudulinnas täistuuridel. Palju tegevust, kõne- ja kirjutamisainet andis nn usutüli, mis kogus järjest hoogu. Aga mitte ainult!  Olgu siinkohal toodud kõikidele krimisõpradele üks pöörane tõestisündinud lugu 1926. aasta lumisest jaanuarikuust. Ööpimeduse varjus hargnes alljärgnev värvikas sündmusteahel, kust ei puudu tagaajamised, revolvripaugud jms.  Nii kajastas seda 30. jaanuari “Postimees”:    Wargus ühel ööl neljas kohas. Kaks warast tabatud, üks põgenenud. Warastatud kraam katte saadud. Ööl wastu 26 jaan. pandi toime Tudulinnas mitu wargust, mis aga hommikul kõik juba avalikuks olid tehtud, kraam kätte saadud ning wargad tabatud. Sündmus arenes järgmiselt: Öösel kella 2 ajal nägi „Haraka“ talu peremees J. Waas wälja tulles, et aidast kaks meest wälja tulid ja teda nähes põgenema pistsid. Aita waatama minnes selgus, et ära oli wiidud kõik kättesaadawamad wäärtuslikumad asjad, kasukad, pargitud nahad, pesu jne. Kohe jooksis peremees naabri tallu abi otsima waraste tabamiseks. Seal rakendati kohe hobune ja sõideti kolme mehega warastele jälgi mööda järele. Vargad olid hobusega olnud, mida tunnistasid wärsked jäljed, kuna lund wähehaawal peale sadas. Jälgi mööda Tudulinna külani jõudes, teatati seal asjast kohe politsei raioonülemale, kes silmapilk kaasa sõitis. Tudulinna külast lisaku poole wälja sõites märkasid tagaajajad J. Wisnapuu maja juures hobust reega, mille ümber inimesed askeldasid. Tagaajajaid sllmates, tormati õuest hobusega äkitselt wälja, kuid raiooniülem Koll jõudis ette ning nõudis seismajäämist, mille järele pealolijad reest maha hüppasid ning jooksu pistsid, lastes rewolwrist raiooniülema peale. Ööpimeduse tõttu õnNestuski kahel põgeneda, kuna üks raiooniülema poolt kinni wõeti. Varastatud kraam oli koormas ja seda oli kena kogu. Nüüd selgus, et kinniwõetu oli Lohusuu walla kodanik Ostvald Kukk, kes warguse pärast pikemat aega juba kinni istunud oli.  Kukk rääkis ära, kuidas tegutseti ning kes olid kaaslased. FOTOL: TALVISE TUDULINNA PILT IISAKU KIHELKONNAMUUSEUMI KOGUST Eelmisel õhtul, kella 11 ajal sõitnud nemad kolmekesi, nimelt Lohusuu walla kodanit Bernhard Oja, kes politsei poolt tagaotsitaw, Awinurme walla kodanik Hugo Willemson ja tema, Willemsoni juurest Änniksaare külast wälja, et Tudulinnas wargust toime panna. Kõigepealt peatati „Inju“ talus, kust kaasa wõeti hobuseriistad, sealt sõideti „Wahe“ tallu, kus hobune talli aiast juba wälja toodi, äkitselt aga hobuse warastamise nõu millegi pärast katki jäi ning ära tuldi. Edast mindi „Lugavälja” talusse, kus elumajast natuke eemal asuwasse tuuleweskisse sisse murti ja sealt nisukott ühes wõeti. Järgmine ja ka wiimane wargus oligi „Haraka” talus, kus peremees peale sattus. Kraamiga sõldeti siis Visnapuu juure, kus osa kraami juba maha pandi, enne kui tabamine sündis. Politsei poolt pandi Visnapuu juures läbiotsimine toime, kuid öösise aja tõttu ei saadud esialgu kätte midagi. Visnapuu aga ühes Kukk’ega toodi Tudulinna wallamaija trellide taha. Kahe põgenenud warga tabamiseks aeti kaitseliit jalule, üks neist, Willemson, saadigi teel kodu poole kätte, kuna Oja otsimine tagajärgi ei annud, sest mahasadanud lumi segas jäljed. Willemson toimetati samuti vallamajasse, kus kõik üle kuulati ja hiljem Jõhwi edasi saadeti. (Päewaleht, nr. 29, 30 jaanuar 1926)