Kui tänavu on kevad olnud päikeseline ja kuiv, siis sajandi eest ilmselt nii ei olnud. Talv oli veninud pikale, lund oli rohkesti ja see tõi kevadel endaga kaasa suurejooneline jäämineku Eestimaa jõgedel. Virumaal jõudis see aeg kätte alles aprillikuu lõpupoole.
Aga kui ta kord tuli, hakkas kohe juhtuma!
Tudulinna väsimatul kirjasaatjal Paul Ameril oli põhjust ajalehtedele värvikaid kaastöid saata, mis kohe ka avaldamist leidsid.
Tudolinnas jää weskitammi lõhkunud ja osa silda ärawiinud.
Juba kauemat aega sünnitas kartust kohalikkudele elanikkudele Tudulinna küla juures asuw endine mõisa sild ühes weski tammiga, sest wiimastel aastatel oli sild niiwõrd wiletsasse seisukorda jäänud, et inimesed hobustega ülekäigul alalõpmata hirmu tundsid, kuna jalgsi käijatel enamwähem julgem oli. Kardeti igal kewadel jää minekut, mis suurwee ajal sünnib, sest igal silmapilgul wõis ju looduse jõud silla enesega ühes wiia ja alaliselt tarwitatawa ühenduse katkestada.
21. skp. hommikul hakkas wesi tundawalt tõusma ning õhtuks oli weewoog niiwõrd tugew, et jões olew jää, mis osalt 1—1 1/2 ars. paksune oli, kiwist ehitatud aluskasti maha lõhkus ja ühe osa silda ära wiis. Paljud juuresolijad jäid teine poole jõge ning neid tuli pärast suure waewaga paadil üle jõe toimetada. Peab tähendama, et nimetatud sild kauemat aega suuremat remonti tarwitas. ja mitmel teede rewideevimisel tema üle akt kokku seati ning wastawale asutusele esitati silla kordaseadmiseks, kuid seniajani ei ilmunud kahjuks parandajat ega korraldajat. Nüüd tegi wesi oma korralduse olgugi, et insener paaril korral silla seisukorda rewideeris ja tammi jõudu mitmekümne hobuse jõu peale hindas. Et wäike Tudolinna wald silda omal jõul äraparandada ei jõua, on kohalikkude elanikkude seisukord kaunis täbar.
(Virumaa Teataja (1925-1944), nr. 32, 30 aprill 1926)
Üks vanemaid fotosid Tudulinna sillast, taamal endine mõisa veski
Jääminek Tudulinnas. Suurem sild ohwriks.
Wiimastei päewadel walitsenud soojade ilmade mõjul täitusid ojad ja jõed äkki rohke weega, mille tagajärjel jää jõgedes liikuma pääsis, tekitades haruldaselt suuri jäämurdusid takistuste kohtadele. Wäiksemad sillad pidid endid looduse jõule peatselt alla andma, mis need purustatult ühes jäädega alla kandis. Kuid weepais jäämurdude taga oli niiwõrd tugew, et suuremadki sillad hädaohu ees wäetikestena tundusid.
Nii häwitas silmapilguga suur jäämurd Tudulinnas Ranna-Pungerja jõel Tudulinna end. mõisa weski juures olewa suurema silla, purustades keskmise sillaosa täielikult, ühendus suurel osal walla rahwal on keskpunktiga täielikult katkestatud, samuti Tudulinna-lisaku otseühendus, mis äärmiselt wajaduslik. Olgu tähendatud, et wõrdlemisi suur osa põllupidajaid, kes Tudulinna piimaühisusesse piima toowad, teisel pool jõge asuwad, nüüd on ka meierei neile kättesaamatu. Üldse oli sild laialt tarwitataw. kuna Tudulinna Mõisaküla asundustalud terwena teiselpool jõge on ja side Tudulinna külaga silla kaudu sündis. Peatsed korraldused walla- ning maakonnawalitsuse poolt uue silla ehitamiseks on hädawajalikud. P. A.
(Päewaleht, nr. 112, 27 aprill 1926)
Jää läheb…ja wiib. Jõgede sillad Peipsi poole rändamas.
Äkilised soojad ilmad sulatasid lume suure kiirusega, mille tagajärjel jõed ja ojad silmapilkselt rohke weega täitusid. Nii pääses jää ootamatult ruttu liikuma. Väiksemad sillad ning trummid kergitas wesi üles ning wiis ühes jääga kaasa. Aidata polnud midagi — loodusjõud oli liig tugew.
Ranna-Pungerja jõel tekkis Tudulinna mõisa silla kohale suur jäämurd. kusjuures see silla alt läbi minema ei pääsenud. Wesi jäämurru taga tõusis kohutawa kiirusega. Ülalpool asuw jõeosa muutus järwetaoliseks, kus kerkisid üles määratu suured jääkuhjad. Wanapoolne sild wabises ja mõne silmapilgu järele nõrkes la tugewa paisu ees. Silla osad kanti ühes jääga. Peipsi poole… Silla häwinemisega on suurele osale walla rahwale ühendus keskpunktiga — Tudulinna külaga — katkestatud. Samuti on ära lõigatud tähtis Tudulinna-Iisaku otseühendus. Suur osa Tudulinna põllupidajaid. kaasa arwatud kõik Mõisaküla asunikud, kes Tudulinna piimaühisusse piima toowad, on nüüd meiereist eraldatud. Peatsed korraldused walla- ning maakonnawalitsuse poolt uue silla ehitamiseks on hädatarwilikud. P. A.
(Maa (1926-1929), 27 aprill 1926)
Tudulinna sild ja meierei