Küünlakuu sajanditaguseid Tudulinna-lugusid võib alustada 26. veebruari Päevalehes ilmunud olulise teadaandega, et Teelahkme talu peremehe hobusepass on kaotsi läinud ja seetõttu kehtetuks tunnistatud. Asja teeb eriti kurioosseks see, et tähtsa dokumendi omanik ise oli juba pea kahe aasta eest siit ilmast jäädavalt lahkunud…
Põhjalikum lugemine tutvustab aktiivselt tegutsenud raamatukoguseltsi toimetusi. Muu hulgas saame teada kui palju sajandi eest Tudulinna raamatukogus trükiseid laenutamiseks oli ning kui aktiivsed lugejad meie esivanemad olid. Neid numbreid oleks päris huvitav võrrelda 2025 aasta omadega! Kuna mitte kõik ei märganud raamatuid õigel ajal tagasi tuua, siis otsustati patustajatele vastav trahv määrata.
Mis puutub ülevaates mainitud uude Tudulinna rahvamajja, mis parajasti ehitusel oli ja kuhu ka raamatukogu koos mõnede teiste seltsidega pikisilmi uute ruumide valmimist ootas, siis tegu on tänini allesoleva vana poemajaga küla keskel, mis küllap kõikidele tänastelegi tudulinlastele hästi tuttav on.
Loo on kirjutanud loomulikult Tudulinna seltsielu aktiivne kroonik Paul Amer.
Tudulinna rahwaraamatukogu selts
pidas pühapäewal, 8. weebr. kohalikus koolimajas oma aastakoosolekut. Rahwaraamatukogu selts on kohapeal üks noorematest organisatsioonidest, kuid sellegi kolme-nelja tegewusaasta jooksul on selts omale täieliku eluõiguse omandanud ja ümbruskonnas wäärilist hindamist leidnud, mille tõenduseks arwurikas liikmete pere. Nagu koosolekul ettekantud 1925. a. aruandest selgus, oli seltsil möödunud aasta lõpul 192 liiget. Liikmete pere kaswab weelgi.
- a. oli seltsil sissetulekuid 34.856 mrk., wäljaminekuid 34.193 mrk., kassas raha 1. jaan. 1925. a. 663 marka. Suuremaks tuluallikaks on olnud toimepandud pidud, peale selle on üksikud seltsiliikmed seltsile kinkinud wõrdlemisi suured summad. Samuti on saadud haridusministeeriumilt toetust, mis raamatute näol kätte anti. Wäljaminekutest on lõwiosa pärinud seltsi ruumide walmistamine Tudulinna rahwamajas. Nimelt asus selts paar aastat tagasi kolme teise kohaliku seltsiga ühiselt maja ehitama, et seltsid endale peawarju wõiksid leida. Praegu on ehitus walmissaamisel, kuigi see kõigilt seltsidelt suurt jõupingutust on nõudnud. Wiru maakonnawalitsus tuli rahwaraamatukogu seltsile sedawõrd wastu, et määras hiljuti seltsile 19.999 marka toetust, nii et kewadeks seltsi raamatukogu loodetawasti koolimajast oma ruumidesse üle wõib wiia.
- a. lõpul oli seltsi poolt ülewalpeetawas awalikus raamatukogus 575 raamatut, millest ilukirjandust 363 raamatut. Lugejaid oli läinud aastal 91.
Koosolek leidis soowitawa olewat, kui Tudulinna rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu jääks tulewikus walla awalikuks keskraamatukoguks, missuguses sihis seltsi juhatuse poolt juba wastawaid samme on astutud. Sellega läheksid iga-aastased walla ja riigi toetussummad praegu olemasolewa raamatukogu täiendamiseks, kuna selts omalt poolt raamatukogu ülevalpidamise kulude katteks raha soetaks. Koosolekul awaldati ühemeelset soowi, et juhatus wõimalusi leiaks lugemislaua awamiseks awaras rahwamaja saalis, kui selts uutesse ruumidesse üle kolib. Awaldati arwamist, et selle kauni ettewõtte teostamiseks wäljastpoolt wäärilist toetust tuleks paluda, kuna lugemislaud rahwa silmaringi laiendamiseks siinses metsanurgas palju kaasa aitaks. 1925. a. eelarwe seati kokku tasakaalus 21.599 marga suuruses.
Raamatute wäljaandjateks 1925. a. peale waliti A. Roosenek, E.Treilmann, Aug. Jääger. Alfr. Ahse, P. Rennel, R. Palm ja neiud A.Waas, A.Ruuben ning L. Roosenek.
Liikmemaksuks käesolewal aastal määrati 25 marka, peale selle sisseastumise maksu uutelt liikmetelt 19 marka. Kuna raamatuid tihtipeale liig kaua lugejad enda käes peawad. otsustati wiiwituse korral trahwi wõtta. P. A.
(Postimees nr. 48, 18 veebruar 1925)