24. septembril oli Tudulinnas pidulik päev. Kalmistul tähistati siinsetele Vabadussõja kangelastele mälestussamba püstitamise 100. aastapäeva. Skulptor Voldemar Melliku kavandatud leinava sõduri kujuga sammast peetakse üheks ilusamaks Eestis. Esimest korda avati see 16. septembril 1923. aastal. Oktoobris 1940 lasksid kohalikud puna-aktivistid samba õhku ja matsid tükid maha. Sammas taastati skulptor Riho Kulla poolt vanade fotode alusel ja arhitekt Ago Kerge jooniste järgi ning taasavati 6. oktoobril 1990.
Sajanda aastapäeva tähistamisel osalesid Kaitseliidu Alutaguse malev, naiskodukaitse ja kodutütred. Ajaloolise ülevaate Vabadussõjast Tudulinnas ja tudulinlastest Vabadussõjas tegi Andres Meresmaa. EELK Iisaku koguduse vaimulik Tõnis Tamm pidas päevakohase kõne ning luges ette teadaolevad langenud tudulinlased, kes siinsele kalmistule maetud. Nende nimekiri ei pruugi aga olla lõplik, sest eri andmebaasides esineb erinevaid andmeid kui palju siitkandi mehi Vabadussõja käigus oma elu ohverdasid. Kõik teadaolevad hauad on tähistatud sinimustvalgete lintidega ning nendel süüdati küünlad lahkunute mälestuseks. Aare Karp meenutas oma sõnavõtus mälestussamba taastamise lugu. Kodutütred esinesid teemakohase luulepõimikuga.
Mälestussamba jalamile asetati pärjad ning süüdati küünlad.
Teenistust kaunistas Avinurme Puhkpilliorkester.
Sündmuse korraldas MTÜ Tudulinna Kultuurikants.
Väikest pildiülevaadet saab vaadata siin. Fotode autorid Merike Vaarmets ja Andres Meresmaa
