“Tudulinna ei jätagi küla muljet, pigemini näib ta alevi või väikese linnana. Puhtus ja kord näib valitsevat tudulinlaste kodude ümber. Ja selgub üllatavalt, et Tudulinna on Virumaa kultuurseim paik. Rikkaim ta küll ei ole, kuid nii kõrget kodukultuuri pole näinud kusagil. Elamud on nelja-viietoalised, puhtad ja lihtsalt, kuid – tahaks öelda – stiilselt sisustatud. Kodukootud vaibad ja kardinad, omatehtud mööbel…”
Need sütitavad read leiame ligi üheksa kümnendit tagasi ilmunud reisikirjast, mille autoriks kirjamees ja pedagoog Jüri Parijõgi (1892-1941).
Mees, kes sündis Virumaa põhjarannikul Kunda vallas, kaitses kodumaad Vabadussõjas ja töötas enne ja pärast seda õpetajana mitmetes Rakvere kandi koolides kuni siirdumiseni Tartusse 1929. aastal. Seal jätkus koolipapa töö kuni Tartu Õpetajate Seminari juhtimiseni. 1941. aastal sattus Parijõgi repressioonide ohvriks ja hukkus 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD korraldatud massimõrva tulemusel.
Jüri Parijõe kirjanduslik pärand on mitmekesine. Küllap teatakse teda kõige enam lasteraamatute järgi (”Kui isa kinkis raamatuid” jt.). Kuid ta kirjutas palju muudki, sealhulgas mitmeid reisikirju.
Tema matkamälestuste kogumik ”Alutaguse metsades” ilmus Looduse Kuldraamatu sarjas 1937. aastal. Just see lugu viibki meid autori reisikaaslasena muu hulgas ka Tudulinna maile.
Kui valdav enamus Tudulinna-teemalist kirjandust on loodud tudulinlaste endi poolt, siis Jüri Parijõgi annab oma reisikirjas juhusliku rännumehe pilgule avaneva vaate siitkandi eluolust. Käime lisaks Tudulinnale ka Oonurmes ja Peressaares ning saame teada nii mõndagi huvitavat nende paikade kohta. Muu hulgas elame kaasa värvikale kohtumisele salapärase Peressaare erakuga, kellest õieti keegi ei tea, kes ta on või kust ta tulnud.
Foto raamatust: Peressaare Suursild
”Alutaguse metsades” joonistab väga erilise, pool-ilukirjandusliku pildisarja siinse piirkonna külaelust, inimestest ja oludest Eesti Wabariigi päevil. Kuigi raamatus rändab autor laialdaselt ringi paljudes Virumaa paikades kuni kaugete meresaarteni välja, on Tudulinna kandi peatükid kindlasti põnevaks lektüüriks ka tänapäeva tudulinlastele ning aitavad elavalt tutvustada kodukandi minevikku ühe rännumehe silmade läbi.
Foto raamatust: Adomäe ja Peressaare vaheline tee