”Tudulinlane on läbi aegade tahtnud saada harituks, püüelnud ilu loomise poole osaledes tegevustes, mis arendasid ta sellealaseid võimeid. Ta mõistis, et seda ilu- ja rõõmusädet, mis hinge rikastab, tuleb hoida, arendada ja tulevastele põlvedele edasi anda.“
Aeg lendab linnutiivul. Tänavu saab juba kümme aastat päevast, mil tudulinlaste lugemislauale jõudis üks tõeliselt tore ja laia haardeulatusega kultuurilooline raamat: Evi Ostraki ja Bruno Uustali “Kultuurihuvilised tudulinlased läbi sajandi”.
Tudulinlaste muusikahuvil on pikk ajalugu, mis ulatub kaugele sajanditetagustesse aegadesse. Täpsemaid andmeid ühistegevuse kohta on alates 1865. aastast, mil Toomara talus asutati esimene laulukoor, millele peatselt järgnes puhkpilliorkester. 1892 oli järg Laulu ja Mängu Seltsi loomise käes. 20. sajand tõi kaasa viiuliansambli ja teised kollektiivid. Nii külvati muusika- ja näitemängu seeme viljakale pinnasele, kus ta kiiresti idanes ja jõudsalt levis.
PILDIL: Tudulinna pasunakoor. Keskel Elu talu peremees Diedrich Vaas, hüüdnimega “Vana Huugaja”. Foto raamatust.
Nende kaante vahele on autorid – Tudulinna kultuurielu kauaaegne aktiivne eestvedaja, muusikaõpetaja ja koorijuht Evi Ostrak ja endine vallavanem Bruno Uustal – kogunud andmeid ligi saja siitkandi talupere kohta, kus on eri aegadel tegeletud muusikaga, mängitud pilli, lauldud, näideldud, tantsitud. Täna toimetavad paljud Tudulinna juurtega muusikud maailmalavadel. Kunagi talutarest alguse saanud teekond on jõudnud kaugele.
Üheks tuntumaks, kuid samas ka kallimaks muusikainstrumendiks oli klaver. Kaugeltki paljud pered seda endale lubada ei saanud. Aga Tudulinna taludesse tekkisid klaverid juba 20 sajandi algusaastatel nagu sellest raamatust teada saame. Ja neid ei olnud sugugi vähe.
PILDIL: Ajalooline klaver Tudulinnas. Foto raamatust.
„Klaveri ostmine oli oluline tähis Tudulinna edasise muusikaelu arengule. Klaver ei olnud talus iluasi nagu mõnigi kord on arvatud. Ei ole teada ühtegi talu, kus klaver oleks kasutamata nurgas seisnud kui talu jõukuse näitaja. Ikka oli peres keegi või leidus mõni lähisugulane, kes seda mängis. Kui noodist ei osatud, siis kuulmise järgi otsiti üles tuttav viis.“
Osa neist pillidest on aegade keeristes hävinud või kaotsi läinud ning mujale viidud, kuid taludes leidub siin-seal väga vanu ajaloolisi klavereid. Mõni on ehk veel mängukorraski. Muidugi on Tudulinna pille ostetud hilisematelgi aegadel ning muusika kõlab siin ka 21. sajandil.
Raamat on erakordne veel sellepoolest, et siia juurde kuulub DVD plaat „Tudulinna klaverite radadel“. See sisaldab ilusaid vaateid taludest, kus klaverid olid või on praegugi ning hulga toredaid vestlusi kultuurihuviliste tudulinlastega, kellest mitmed on tänaseks meie seast juba lahkunud. Nende mõtted ja meenutused elavad tänu unikaalsele plaadile edasi tuues endiste aegade muusika ka tänaste tudulinlaste ellu.
„Olgu tänatud kõik need, kes on valgustanud küla inimeste vaimu, toitnud nende hinge iluga ja kes oma eeskujuga on julgustanud oma võimeid proovile panema.“
Erilise raamatu väärikad autorid väärivad kõikide tudulinlaste tänu olles ise just sellisteks julgustavateks eeskujudeks!