MTÜ Tudulinna Kultuurikants juhatuse esimees Lauri Väinmaa pikaajaline tegevus siitkandi kultuurielu arendamisel on leidnud väärika tunnustuse! 

Alutaguse valla teenetemärk omistatakse vallavolikogu otsusega sel aastal neljale inimesele:

Meeli Õunap on elupõline Mäetaguse elanik ning pikaaegne rahvamuusika edendaja ja arendaja ning muusikaõpetaja Alutaguse vallas. Teenetemärgi andmise ettepanekus on tema kohta öeldud: „Meeli on sädeinimene, kes inspireerib oma ideede ja tegevusega ka noori rahvamuusika juurde teed leidma. Tema panus rahvamuusika hoidmisesse ja arendamisse Alutaguse vallas on silmapaistev ja innustab ka teisi.“

Lii Roosa on armastatud noorsootöötaja, kes kirjutab edukaid projekte, on loonud noortele kohti, kus koos käia ja aktiivselt tegutseda. Uudne sõna „seikluskasvatus“ on tema märksõna.

Lauri Väinmaa on Eesti Muusika ja Teatriakadeemia vanemlektor ning pikaaegne panustaja Tudulinna ja kogu Alutaguse valla kultuuriellu. Lauri Väinmaa on sündmuste algataja, eestvedaja ja kogukonna ühendaja, kelle tegevus on toonud Alutaguse valda kõrgetasemelist kultuuri, suurendanud piirkonna nähtavust ning tugevdanud kohalikku identiteeti ja koostööd. Tema panus on pikaajaline, järjepidev ja märgilise tähendusega.

Vladimir Derbuk pälvis Alutaguse valla teenetemärgi pikaajalise kohaliku omavalituse ja ühiskondliku töö eest. Väärikat vanaduspõlve veetev Vladimir Derbuk on teeninud kohalikku kogukonda rahvaesindajana 50 aastat.

Teenetemärgi saajaid austatakse vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril Mäetaguse rahvamajas.

Eesti ja Tudulinna kirjanduse päev

Alates 2023. aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, millega väärtustame kirjanduse tüvitekste ning pöörame tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.

Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.

Eesti kirjanduse päeva on võimalik tähistada erinevate tegevustega, näiteks raamatute ja nende autorite esiletõstmisega ning lugemissoovituste jagamisega.

Läbi terve 2025 aasta tähistasime koos Eesti raamatu 500-nda tähtpäevaga ka Tudulinna Raamatu Aastat. On sobiv aeg sellele teemale joon alla tõmmata.

Tudulinna-alane kirjandus on tõeliselt laiahaardeline.

Selles said kõik asjahuvilised veenduda suvisel Tudulinna Tuled festivalil, kus korraldasime erakordselt laiahaardelise raamatunäituse: välja oli pandud üle 30 Tudulinnaga seotud kirjandusteose koos lühitutvustustega. Nii mõndagi neist nägid festivalikülalised elus esmakordselt!

Aasta lõpus ilmus trükist Tudulinna kirjanduse „tüvitekst“ – Elsa Karbi pikaajalisel uurimistööl põhinev ajalooline kroonikaraamat „Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest“. Huvi selle uustrüki vastu on olnud suur – oluline osa  tiraažist on juba leidnud tee lugejateni! Aga seda raamatut on veel saada ja kiirematel lugemishuvilistel on suurepärane võimalus just nüüd ka endale soetada! Selleks võtke palun meiega ühendust kas Facebooki kaudu või e-kirjaga andres@tudulinnakultuurikants.ee

Lisaks nimetatud teosele võib siit nimekirjast leida Tudulinna kirjanduse kullavara, mida kindlasti tasub (uuesti) lugeda: https://tudulinnakultuurikants.ee/?page_id=5373

Nii mõnegi puhul neist avaneb link eraldi lehele, kus saab tutvuda eelmise aasta jooksul meie kodulehel ilmunud väikese taustalooga antud teose kohta.

Kui osa nimekirjas olevatest raamatutest on tõelised rariteedid ning ootavad kannatlikult uustrükkikde ilmumist (see sõltub lugejate huvist ja vastavatest ettepanekutest meile!), siis mitmeid saab praegugi lihtsalt MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi kaudu hankida. Need on vastavalt tähistatud.

Eesti kirjanduse päev on olulise tähtsusega meie üldises kirjandus- ja kultuuriloos. Tähistagem seda väärikalt ka Tudulinna kontekstis!

WARGAJAHT   TUDULINNAS

Täpselt sajandi eest kees hoolimata külmast talvest elu Tudulinnas täistuuridel. Palju tegevust, kõne- ja kirjutamisainet andis nn usutüli, mis kogus järjest hoogu. Aga mitte ainult!  Olgu siinkohal toodud kõikidele krimisõpradele üks pöörane tõestisündinud lugu 1926. aasta lumisest jaanuarikuust. Ööpimeduse varjus hargnes alljärgnev värvikas sündmusteahel, kust ei puudu tagaajamised, revolvripaugud jms.  Nii kajastas seda 30. jaanuari “Postimees”: 

Wargus ühel ööl neljas kohas. Kaks warast tabatud, üks põgenenud. Warastatud kraam katte saadud.

Ööl wastu 26 jaan. pandi toime Tudulinnas mitu wargust, mis aga hommikul kõik juba avalikuks olid tehtud, kraam kätte saadud ning wargad tabatud.

Sündmus arenes järgmiselt: Öösel kella 2 ajal nägi „Haraka“ talu peremees J. Waas wälja tulles, et aidast kaks meest wälja tulid ja teda nähes põgenema pistsid. Aita waatama minnes selgus, et ära oli wiidud kõik kättesaadawamad wäärtuslikumad asjad, kasukad, pargitud nahad, pesu jne. Kohe jooksis peremees naabri tallu abi otsima waraste tabamiseks. Seal rakendati kohe hobune ja sõideti kolme mehega warastele jälgi mööda järele. Vargad olid hobusega olnud, mida tunnistasid wärsked jäljed, kuna lund wähehaawal peale sadas. Jälgi mööda Tudulinna külani jõudes, teatati seal asjast kohe politsei raioonülemale, kes silmapilk kaasa sõitis.

Tudulinna külast lisaku poole wälja sõites märkasid tagaajajad J. Wisnapuu maja juures hobust reega, mille ümber inimesed askeldasid. Tagaajajaid sllmates, tormati õuest hobusega äkitselt wälja, kuid raiooniülem Koll jõudis ette ning nõudis seismajäämist, mille järele pealolijad reest maha hüppasid ning jooksu pistsid, lastes rewolwrist raiooniülema peale. Ööpimeduse tõttu õnNestuski kahel põgeneda, kuna üks raiooniülema poolt kinni wõeti. Varastatud kraam oli koormas ja seda oli kena kogu. Nüüd selgus, et kinniwõetu oli Lohusuu walla kodanik Ostvald Kukk, kes warguse pärast pikemat aega juba kinni istunud oli.  Kukk rääkis ära, kuidas tegutseti ning kes olid kaaslased.

FOTOL: TALVISE TUDULINNA PILT IISAKU KIHELKONNAMUUSEUMI KOGUST

Eelmisel õhtul, kella 11 ajal sõitnud nemad kolmekesi, nimelt Lohusuu walla kodanit Bernhard Oja, kes politsei poolt tagaotsitaw, Awinurme walla kodanik Hugo Willemson ja tema, Willemsoni juurest Änniksaare külast wälja, et Tudulinnas wargust toime panna. Kõigepealt peatati „Inju“ talus, kust kaasa wõeti hobuseriistad, sealt sõideti „Wahe“ tallu, kus hobune talli aiast juba wälja toodi, äkitselt aga hobuse warastamise nõu millegi pärast katki jäi ning ära tuldi. Edast mindi „Lugavälja” talusse, kus elumajast natuke eemal asuwasse tuuleweskisse sisse murti ja sealt nisukott ühes wõeti. Järgmine ja ka wiimane wargus oligi „Haraka” talus, kus peremees peale sattus. Kraamiga sõldeti siis Visnapuu juure, kus osa kraami juba maha pandi, enne kui tabamine sündis. Politsei poolt pandi Visnapuu juures läbiotsimine toime, kuid öösise aja tõttu ei saadud esialgu kätte midagi. Visnapuu aga ühes Kukk’ega toodi Tudulinna wallamaija trellide taha. Kahe põgenenud warga tabamiseks aeti kaitseliit jalule, üks neist, Willemson, saadigi teel kodu poole kätte, kuna Oja otsimine tagajärgi ei annud, sest mahasadanud lumi segas jäljed. Willemson toimetati samuti vallamajasse, kus kõik üle kuulati ja hiljem Jõhwi edasi saadeti.

(Päewaleht, nr. 29, 30 jaanuar 1926)

Tudulinna Raamat Aasta väärika lõpu märkimiseks ilmus kauaoodatud raamat! Möldri talust pärit kodu-uurija Elsa Karbi “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest” jõudis esmakordselt lugejateni juba 1978. aastal.

Arvestades tolleaegseid tingimusi  sai see levida üksnes piiratud koguses. Kaugeltki kõik asjahuvilised tudulinlased ei saanud raamatut siis endale soetada; paljud ei pääsenud seda üldse lugemagi. Ajad olid sellised.

Ometi on tegu Tudulinna esimese ajaloo-kroonikaga, mis pani aluse kõikidele järgnevatel kümnenditel koostatud koduloolistele uurimustöödele. Oma tagasihoidlikult järjekindlas stiilis juhib autor lugeja läbi sajandite andes põhjaliku ülevaate Tudulinna taluelust, mõisa ja klüla vahekordadest, hingeloenditest, koolitegevusest ning kultuurielust. Muidugi ei jää kirjeldamata ka legendaarne usutüli koos muu kirikuajalooga – nii palju kui nõukaajal sellele teemale tähelepanu pöörata üldse sai.

Nüüd on see raamat uustrükina MTÜ Tudulinna Kultuurikantsi poolt välja antud! Kõigil asjahuvilistel palume võtta meiega ühendust!

Raamatuid saab kiiresti kätte nii Tudulinnas kui Tallinnas. Mujale Eestisse saame postiga saata.

Et soojust õhkuks küünaldest

ja vastu säraks silmadest,

et rõõmu tooks aasta uus

ja täituks iga unistus.

Märkamatult hakkab  üks aastaring täis saama. Igaühe jaoks on olnud kindlasti palju meelejäävaid sündmusi. Ehk on nii mõnigi ka midagi enda jaoks üles tähendanud? Või lausa teistegi rõõmuks ühte-teist kirja pannud, et kunagi hiljem oleks hea meelde tuletada aastat 2025 kõikide rõõmude ja üllatustega.

Muu hulgas on laialdaselt tähistatud Eesti Raamatu Aastat, mis meil Tudulinnas on saanud oma tähenduse. Kohe jaanuaris sai seatud eesmärgiks iga kuu tutvustada ühte märgilisema tähendusega eri aegadest pärit kirjandusteost, mis siinse kandi eluolu ja inimesi avab. Olemegi jõudnud Tudulinna Raamatu Aasta viimase, kaheteistkümnenda raamatu juurde.

Jõulude aeg on alati tagasivaatamise ja meenutuste aeg. Mis sobiks just siia paremini kui kolm suurepärast kogumikku “Mälestuste killud”!

Need Haridusühendus Tudulinlane eestvedamisel kokku pandud ja välja antud raamatud kutsuvad lugejad kaasa üsna pikale ajalooperioodile läbi 20 sajandi ulatudes veel käesoleva sajandi algussegi. Ja need on algusest lõpuni täiesti ehedad tekstid – kümnete tudulinlaste meenutused oma noorusajast, töötegemistest, eluraskustest, väikestest ja suurtest edusammudest ja paljust muust. Lisaks hulk toredaid luuletusi – ikka tudulinlastelt needki.

On, keda meenutada. On, mida meenutada. On, mida lugeda!

Kõigepealt loe siit: Mälestuste killud   ja siis otse need raamatud üles, ava – ja loe uuesti!

On hingede aeg. Pimedatel novembriõhtutel mõtleme neile, kes elasid, olid ja on läinud. Nii mõnigi neist paraku liialt varakult ja kellegi kurja käe läbi.

Hingedekuu raamat juhatab meid võimsate Alutaguse laante kõige varjatumatesse soppidesse, kus pidid end nõukogude võimu eest varjama paljud ausad Eestimaa mehed ja naised. See ei olnud kerge elu. Iga hetk võisid langeda reetmise ohvriks, püssikuuli läbi… Kaduda igavikku seal kuskil põlispuude all, kaugeimate karjamaade taga, soosaarte mülgastes. Sadu saladusi varjavad tänini kohisevad Alutaguse laaned.

Mõni pidas vapralt rängad alandused ja katsumused vastu, tuli tagasi, nägi ära uue Eesti Vabariigi saabumise. Lõpuks rändas mõttes tagasi noorusmaile ja leidis endas vaprust ja hakkamist mälestused veelkord läbi elada ja tulevaste põlvede jaoks kirjagi panna.

Alutaguse legendaarsemaid metsavendi Ruuben Lambur kasvas üles Peressaares, kuid jäi oma kodust ilma. Palju aastaid pidi ta end varjama kodukandi metsades, Oonurme, Tudulinna ja teiste siitkandi külade tagamaadel. kaotas palju kaaslasi, sai ise ka korduvalt haavata. Kuni lõpuks siiski tabati ja vangistati. Ometi pidas ta vastu ja elas peaaegu saja aasta vanuseks!

Tema mälestuste raamat ALUTAGUSE SAAGA viib meid kaasa metsavenna karmidele teedele.

Loeme. Meenutame. Mälestame.

Põhjalikumalt saab raamatu kohta lugeda siit: Ruuben Lambur. Alutaguse saaga

Tudulinna Raamatuaasta on jõudnud järjekordse olulise teetähiseni. Toome teie ette järjekordse raamatusoovituse, mida just sügisel, oktoobrikuu õhtutel lehtede langemise sahinat ja vihmapiiskade krõbinat kuulates on mõnus (uuesti) sirvida!

Tõeliselt romantilise pealkirjaga ajaraamat pidi autori, Tudulinna juurtega arhitekt Ago-Livius Kerge sõnul algselt saama tiitliks ”Sündinud ja sündimata lood Tudulinnast”. See iseloomustabki ehk kõige paremini teose sisu. Autor on võtnud kokku teadaolevad ajaloofaktid ja kuuldud legendid, täiendanud neid isiklike mälestustega ja kaunistanud paljude fotodega. Raamat on omamoodi järg või täiendus Elsa Karbi teosele ”Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest” (NB! Õige pea on sellest raamatust ilmumas kauaoodatud uustrükk!), sest ainult need kaks teost üheskoos annavad lugejale laia tervikpildi Tudulinna mitmekülgsest ajaloost.

Kui Elsa Karbil oli eesõigus kasutada paljusid arhiivimaterjale ning vanema põlvkonna tudulinlaste vahetuid meenutusi, siis Ago Kerge sai kirja panna ka selliseid teemasid, mis Elsa Karbi puhul ei tulnud kõne allagi (arvestades sügavat nõukogude aega). Nii on uuemas raamatus vabalt räägitud Vabadussõjast, küüditamistest jms.

Hea lugemine ka kõigile neile mitte-tudulinlastele, kes tahaksid teha esmatutvust siinse paigaga.

Raamat on jätkuvalt saadaval MTÜ Tudulinna Kultuurikants raamatuletis.

Täpsemalt loe siit: Ago Livius Kerge. Alutaguse uinuv kaunitar

Tudulinna Raamatu aasta on jõudnud üheksanda trükiseni.   Ja see on üks tõeliselt lugemist vääriv teos, eeskätt igale endisele ja praegusele Sahargu küla elanikule!

1983. aastal ilmus väikeses tiraažis (tolleaegsed olud ei võimaldanud enamat!) Sahargu Kraavi talus sündinud kooliõpetaja Linda Haameri raamat oma koduküla tekkimisest, kujunemisloost, inimestest ja taludest. Pealkirjaks sai “Mõnda Sahargu küla olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja”.

Tegu ei ole ajaloolise uurimustööga, vaid isiklikel ja oma esivanemate käest kuuldud mälestuste põhjal kirjapandud värvika ülevaatega endise Tudulinna valla ühest omapärasemast külast, mis sai alguse kunagisest mõisateenijate asumist Nõmmkülast. Vahepeal ka kummalist Krimmilinna nime kandnud Sahargu kolis uude asukohta, seadis end sisse erilise ridakülana ja kasvatas mitmeid põlvkondi tublisid vokimeistreid, rätsepaid, kingseppi ja teisi. No eks põllutööga tegeleti ikka ka – kuigi maad ei olnud just kiita.

Kõigest sellest septembrikuu Tudulinna raamat väga toredalt jutustabki!

Loe lähemalt siit: Linda Haamer “Mõnda Sahargu olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja”

1978. aastal ilmus väikeses tiraažis Tudulinna Möldri talust pärit Elsa Karbi (neiuna Pikhof) raamat “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”. Rahvasuus sai ta nimeks Tudulinna Kroonika, sest käsitleb oma lehekülgedel põhjalikult kodukandi ajalugu, koolielu, kultuurisündmusi ning tutvustab paljusid ammu meie seast lahkunud väärikaid tudulinlasi.

Sellest raamatust sai alguse Tudulinna-teemalise kirjanduse areng. On ülim aeg see teos uuesti lugejate ette tuua!

MTÜ Tudulinna Kultuurikants on juba nimetatud raamatu uustrüki ette valmistanud! Tahame lähikuudel selle trükki anda. Just nüüd on suurepärane võimalus kõikidel tudulinlastel, kes oma kodukandi ajaloost, oma esivanematest ja juurtest on huvitatud, anda endast märku ja teatada oma soovist see raamat saada! Kõige lihtsam on enda soovist teada anda kas:

• e-kirja teel andres@tudulinnakultuurikants.ee,
• või Tudulinna Kultuurikantsi Facebooki lehel
• või Tudulinna Raamatukogus, kus on samuti ettetellimislehed.

NB! Enda soovist teada andmine ei kohusta raamatut välja ostma! See on vaid meile infoks, et vajalik arv eksemplare trükkida lasta! Mida rohkem asjahuvilisi, seda odavam tuleb ühe raamatu hind!

Elsa Karp: “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”