”Need read ma panen kirja mälestuste põhjal, mis mulle jutustas mu isapoolne vanaema, kes oli siis üks vanemaid inimesi Sahargu külas – juba perekonnainimesena Tudulinna Suurkülast siia elama asunud. Nüüd, kus mina olen kõige vanem inimene Sahargu külas, pean ma oma kohustuseks möödunut tallata ja seda tänapäevaga siduda. Kuna keegi teine pole seda enne mind teinud, siis minu kadudes järjepidevus kaoks ja seda oleks võimatu taastada.”
Nii algab lugu ühest endise Tudulinna valla külast.
Sahargu on omapärane koht. Eriline on tema olemus, ajalugu kui ka inimesed. Harva juhtub, et on teada ühe küla terviklik ajalugu algusest peale. Sahargu puhul see just nii on: 1864 aastal koliti mõisniku korraldusel tosin peret kitsaks jäänud Tudulinnast paari kilomeetri kaugusele uude asukohta. Enne seda Nõmmküla nime kandnud ja hiljem ka Krimmilinnaks kutsutud asundus ehitati välja Peipsi äärest tuntud sirge ridakülana, mis Tudulinna mail ometi iseäralikuna tundus.
Sahargu külast Kraavi talust on pärit Linda Haamer (s. Vaas, 1905-1996), kooliõpetaja ja aktiivne seltsielutegelane, kes võttis varakult oma südameasjaks kodukandi kultuuriloo kogumise ja kirjasõnasse talletamise. Meisterliku sõnaseadjana sai ta kindlasti innustust Elsa Karbi nn Tudulinna Kroonikast (”Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”, 1978). L.Haamer asus kirja panema Sahargu lugu.
PILDIL: RAAMATU AUTOR LINDA HAAMER
Erinevalt E.Karbist ei hakanud L.Haamer läbi töötama arhiivimaterjale (välja arvatud tema käes hoolikalt alles hoitud neli Tudulinna kirikuraamatut), vaid lähtus nii isiklikest kui ka põlvest põlve edasi antud pärimuslugudest küla kujunemise, talude rajamise, majapidamise ja igapäevaelu kohta. Nii valmis mahukas kogumik ”Mõnda Sahargu olust ja tekkimisest kuni tänapäevani”, mis jõudis lugejateni 1983. aastal.
Lugu algab ajast, mil Sahargu pered elasid veel Tudulinna keskel. Kuidas toimus kolimine, maade jagamine, tarede ehitamine.
Järgnevalt on juttu taluelust paljude teemade kaupa: põllutööd, talgud, talutoidud, ameti õppimised, koolis käimised ja palju muud.
PILDIL: SAHARGU PAJURA TALU PEREMEES, VOKIMEISTER LUDVIG SUURVÄLI
Kolmas osa kirjeldab kõigi tosina Sahargu talu käekäiku algusest peale koos rõõmude ja muredega. Just Sahargu mehed olid Tudulinna kõige kuulsamad vokimeistrid, aga peeti ka rätsepa, kingsepa või muud laadi käsitöölise ameteid. Lugusid ilmestavad taluõuede plaanid.
PILDIL: SAHARGU KRAAVI TALU 20. SAJANDI ESIMESES POOLES.
Palju on tänaseks kadunud – majapidamised, inimesed, põllud… Seda enam on põhjust lugeda mahukat ülevaadet küla ajaloost ja elanikest läbi sajandite ja paljude inimpõlvede. Autori võrratu jutustamisoskus teeb lugemisest tõelise naudingu. Igal leheküljel kohtame ainulaadseid termineid, väljendeid ja nimetusi, mida tänapäeval mitte keegi enam ei kasuta!
Kindlasti kohustuslik kirjavara iga tänase ja endise Sahargu küla elaniku jaoks!
Linda Haameri kindel raamatut lõpetades aastal 1983 oli selline:
”Sooviksin, et minu kadudes keegi seda tööd jätkaks, et oleks ülevaade ühe väikese, aga kompaktse küla ajaloost.”
Kes siis jätkab? Aasta on juba 2025…
