Lehekuul täpselt sajandi eest toimetasid tublid Tudulinna mehed jätkuvalt kevadhooaja traditsioonilise tegevusega, mis oli kandunud põlvest põlve esiisadelt kuni 20 sajandini välja. Tänapäeval kahjuks me enam palgiparvetajaid jõgedel ei kohta. Seda põnevam on lugeda vana ajalehe lugu:
Palgiparwetamine Tudulinna jõgedel
on tänawu kewadel õige laialdaseks kujunenud, kuna talwe jooksul neid suured wirnad jõekallastele wälja weeti, mille müümisega talumehed rahapuudusest üle katsusid saada. Palkide allalaskmisel Peipsi äärde teeb praegune suur wesi, mis soojade ilmadega alatasa tõuseb, rohkesti tüli, kuna mõnes kohas need kaugele, kallastest eemale, mööda heinamaid laiali kantud saawad, mis pärastpoole hulk tööd juure lisab, kui wesi alaneb ja neid jõkke tagasi juhtida tuleb. Teisest küljest on järwe wesi niiwõrd suureks paisunud, et jõesuus mitme wersta pikkuselt wee jooksu enam märgata pole, kuna siin wesi järweft wastab ja palgid edasi liikuda ei taha. Igal kewadel on palkide ja puude parwetamine paljudele heaks juhuseks kewadiste tööde waheajal suweks taskuraha teenida, teistele aga pakub see hiljem weel kestwat teenistust Ranna-Pungerja jõesuus, kus nende wäljawõtmine ja lotjadesse laadimine algab. Tänawu on jõetöömeeste päevapalgad wõrdlemisi odawad, 159—200 marka, sest tööotsijaid on kaunis palju.
(Kaja, nr. 126, 13 mai 1924 tr. 1)
Kevadine aeg on alati olnud innustuseks mitmesuguste pidude ja meelelahutuste korraldamiseks. Nii ka saja aasta eest mais. Ja seda mitte ainult koha peal Tudulinnas! Nagu järgevatest peokutsetest võib teada saame, nautisid siinsed naislauljad suurt menu, sest neid oli palutud lausa Tartusse rahvapidusse esinema! Ja veel millises muljetavaldavas seltskonnas nad seda teha said – ikka koos potilöömise, tulevärgi, eeslisõidu ja teiste iseäraliste asjadega!
Küllap seda pidu mäletati veel kaua takkajärgi…
Suur Rahwapidu!
Tulge kõik rahwapidule Taewaminemise pühal, tulewal neljapäewal. Saksa Käsitööliste Seltsi aeda (sissekäik Tiigi tän. 58 sa Aia tän.) Seal wõib nautida palju igasugust lõbu, nagu: eesli ja poni ratsasõit, weesport tiigil lootsikutega, asjade ja lillede loteriid, mitmesugused wabaõhu teatri etendused, Tudolinna naiskwartett, kiiged, muuseum, iseäraliste asjade kabinetid, önneõngitsemine, potilöömine, õnnetünnid, rõngawiskamine, püssilaskmine, kohwik, einelaud jne. Algus kell 2. sisseminek 30 mk., lastele 15 mk.
(Postimees (1886-1946), nr. 142, 27 mai 1924)
Esimene suurem pidupäew tänawu kewadel Tartus on täna: tuletõrjujate rahwapidu Saksa käsitööliste seltsi aias. Tiigi tnä. Lõbustustest ei tule puudu, teatri etendused, mustlaste tantsud, duetid jne. Setud Mülwast ja naiskwartett Tudolinnast jõudsid juba eile kohale. Püssilaskmised, potilöömised, eeslisõidud, kiigud, tulewärk ja kõik niisugused naljad enesestmõistetawad. Tantsuks mängiwad 3 orkestrit. Piduks ilmub isegi tuletõrje eriajaleht „Rahwapiduline.” Kuuldawasti jõudwat täna Tartu pärale ka Tartu tuliuus weeauto, mis piduplatsile üles seatakse ja mida wõimalust mööda demonstreeritakse. Kõike seda nalja ja tõtt ei saa muidu näha, kui peab ise waatama minema. Algus kell 2 p. l.
(Postimees (1886-1946), nr. 144, 29 mai 1924)