Ilusal kevadisel lehekuul ei kipu jääma aega pikematesse lugudesse süvenemiseks. Saja aasta tagustes päevalehtedes kirjutati Tudulinnast küll. Ilmusid värvikad kirjeldused mõisaaegsest teoorjusest Virumaa mõisates, kus teiste seas oli ka Tudulinna mainitud (loe Waba Maa, nr. 114, 19 mai 1925) ning Iisaku kihelkonna linnamägedest ja nendega seotud pärimustest, kus loomulikult ka [ … ]

”Tudulinlane on läbi aegade tahtnud saada harituks, püüelnud ilu loomise poole osaledes tegevustes, mis arendasid ta sellealaseid võimeid. Ta mõistis, et seda ilu- ja rõõmusädet, mis hinge rikastab, tuleb hoida, arendada ja tulevastele põlvedele edasi anda.“ Aprillikuu Tudulinna Raamatuna tutvustame kümne aasta eest ilmunud ainulaadset trükist “Kultuurihuvilised tudulinlased läbi sajandi”. [ … ]

Kevade tulek ja talve minek ergutas Tudulinna rahva toimetusi ka sada aastat tagasi. Toimusid taas mitmete seltside koosolekud ning elu puhuti sisse ühismeierei tegevusele. Tänu usinale kroonikule Paul Amerile jõudsid lühemad ja pikemad sõnumid tudulinlaste ettevõtmistest aprillikuu jooksul mitmeid korda suurtesse päevalehtedesse, mõnikord lausa järjestikuste päevade numbritesse. Tudulinna oleks olnud [ … ]

Ikka mõtlen neile, kes siit viidi.. Taeva poole karjub nende äng. (Marie Under) Eesti Raamatu Aasta tähistamisel liigume järgmise Tudulinna-teemalise kogumiku juurde, mis just märtsikuul omab erilist tähendust. Tähistame ju 25 märtsil sünget aastapäeva – 1949. aastal algas siis paljude eestimaalaste tee külmale maale. Tee, kust suur hulk kunagi tagasi [ … ]

1925 aasta märtsikuul toimus Tudulinnas terve hulk tähtsaid koosolekuid. Oma aastakokkuvõtteid tegid ja tulusid-kulusid lõid usinalt kokku nii Põllumeeste Selts kui ka Laenu- ja Hoiuühisus. Mõlemal olid omad mured, kuidas edukalt end ära majandada. Aga kuna oleme siin sajanditagustes lujgemisrännakutes juba ennegi seltside tegevusi inspekteerinud, siis keskendume seekord teistele sündmustele, [ … ]

Eesti Raamatu Aasta puhul jätkame teekonda kirjasõna juurde, kus juttu Tudulinnast või tudulinlastest või ehk koguni mõlemast. Küünlakuu lugemissoovitus viib meid kauge aja taha.  Jüri Parijõgi “Alutaguse metsades” ilmus juba 1937. aastal, mil Eesti Wabariik oli täies elujõus. See ei ole ju õigupoolest kaugeltki mitte Tudulinna raamat, sest autor viib lugeja [ … ]

Küünlakuu sajanditaguseid Tudulinna-lugusid võib alustada 26. veebruari Päevalehes ilmunud olulise teadaandega, et Teelahkme talu peremehe hobusepass on kaotsi läinud ja seetõttu kehtetuks tunnistatud. Asja teeb eriti kurioosseks see, et tähtsa dokumendi omanik ise oli juba pea kahe aasta eest siit ilmast jäädavalt lahkunud…  Põhjalikum lugemine tutvustab aktiivselt tegutsenud raamatukoguseltsi toimetusi. [ … ]

Tudulinnast, tudulinlastest ja tudulinlastelt on aegade jooksul ilmunud hulgaliselt kirjasõna. Eesti Raamatu Aasta puhul on põhjust tähelepanu pöörata mõningatele väljapaistvamatele tekstidele, mis on tugevalt mõjutanud meie kodukandi kultuurilugu ja pärandi tutvustamist. Esimeseks ja seni kõige laiahaardelisemaks ajaloolis-kultuuriliseks ülevaateks on Elsa Karbi “Mõnda Tudulinna minevikust ja inimestest”. Paljud tänased tudulinlased pole [ … ]

Pühad said läbi ja uus aasta keerati kalendris ette. Nii juhtus ka täpselt sajandi eest Tudulinnas. Aasta algus on just sobiv aeg teha kokkuvõtteid ning vaadata tagasi möödunud aastale. Kokku tuli arvukatest kohalikest seltsidest suurim – Laulu Ja Mängu Selts – ning hakkas pidama oma “aastapeakoosolekut”. Pidasid nii väljapaistvalt, et [ … ]