1924 aasta küünlakuul pidasid oma aastakoosolekuid mitmed Tudulinnas tegutsevad seltsid, keda neil aegadel oli hulganisti. Mõned neist kokkusaamistest jõudsid ka ajakirjandusse. Olgu siin näitena toodud põllumeeste ja raamatusõprade kokkusaamiste ülevaated tolleaegses originaalses kirjaviisis.
Selgituseks tasub kindlasti läbi lugeda ka neile järgnev kolmas lugu, mis pärineb juba varasemast ajast, kuid aitab hästi selgitada, mida on seltsilugudes mõeldud “rahvamaja” all. Tegu ei olnud sugugi Laulu- ja Mängu Seltsi poolt ehitatud seltsimajaga, mis asus praeguse nn Mälestuste Pargi kohal, vaid tänini meile hästi teada-tuntud poehoonega. Sel sajandat juubelit tähistaval hoonel oli algselt hoopiski laiem ülesanne – olla ühiseks koduks arvukatele Tudulinna seltsidele ja ühingutele.
On tore, et see väärika ajalooga hoone on meie päevini püsinud ja on oluline ka 21. sajandi tudulinlaste argielus.
Pildil “Tudulinna Rahvamaja” oma algusaastatel. Iisaku Kihelkonnamuuseumi kogu
Tudulinna Põllumeeste Selts
pidas 17. weebr. oma aastapeakoosolekut, millest paarkümmend liiget osa wõtsid. Läinud aasta oli seltsil üks kulukamatest, kuna rahvamaja ehitamine, mille 4 kohalikku seltsi läinud kewadel ette wõtsid, suuri kulusid on nõudnud, nii et 1923. a. aruanne 16.000 marka puudujääki näitas. Weel muretses selts möödunud suvel oma põllutööriistade üürijaama juure seemnewilja puhastamise masina „Triumph’i”, kuna halwa wiljasaagi tõttu selle tarwitamisetasu kuigi palju sisse ei toonud. 1924. eelarve seati 31200 marga suuruses kokku, kusjuures juhatusele wolitus anti 26.000 märka laen teha, kui rahwamaja lõpulik walmistamine seda peaks nõudma. Uude juhatusesse waliti: R. Waas esimeheks, P. Amer, M. Bluum, R. Glasmann ja E. Lugenberg. Rewisjoni komisjoni: K. Ruuben, D. Timotheus ja J. Lipasaar. – Liikmemaks käesolewal aastal kõrgendati endise 25 marga pealt 35 m. Põllutööriistade üürijaamast wäljaantatvate riistade päewase tasu määras koosolek liigetele 25 marka, wõõrastele 50 marka. Seemnewilja sorteerija tasu maksaksid liikmed üürijaamas 2 mrk. puuda pealt ehk koju wiies 50 mrk. päewas, kuna wõõrastel see poole kallim oleks.
Eesti Ardenni tõugu sugutäku paigutamise küsimus Tudulinna tekitas elawaid mõtteawaldusi, otsustati aga eitawalt, kuna täku ülewalpidajat ei leitud, sest wiljast on kõigil nappus käes.
(Kaja, nr. 52, 23 veebruar 1924 tr. 1)
Tudulinna Rahwaraamatukogu Selts
pidas 3. weebruaril kohaliku algkooli ruumides oma aastapeakoosolekut, millest ligi 40 liiget osa wõttis. 1923. a. aruande järele on seltsil olnud sissetulekuid 39.537 mrk., wäljaminekuid 39.512 marka. Suur osa raha saadi pidudest ja näitemüügist. Seltsil oli 1923. a. 132 liiget. Raamatuid, mida rohkem üks lugeja on lugenud on kogus 518 köidet. 1924. a. eelarwe seati 10.200 marga suuruses tasakaalu, kuid tohib arwata, et kulud tublisti kõrgemale tõusta wõivad. Ajakirjadest otsustati käesolewal aastal tellida «Eesti kirjandus”, „Kodu”, «Põllumees” ja «Aed”. Et praegune ruum lugemislaua awamist ei wõimalda, tuleb oodata kuni selts rahwamajas omale selleks kohased ruumid jõuab korda seada. Koosolek awaldas soowi, et juhatus ligemal ajal rahwaülikooli seltsi poole pööraks loengute korraldamiseks kohaliku raamatukogu juures, kuna raamatukogu kinnitamine senikauaks edasi lükati, kuni seltsil omad uued ruumid walmis.
Uude juhatusesse waliti esimeheks Alfr. Pikhof, abiks A. Treilmann, kirjatoimetajaks P. Amer, abiks Adolf Pikhof, kassahoidjaks A. Suurwäli, abiks A. Ahse. Raamatukogu-hoidjaks waliti pr. H. Pikhof tagasi, samuti jäi näitejuhiks T. Matsu edasi.
(Kaja, nr. 37, 8 veebruar 1924 tr. 1)
Tudulinna kerkib rahwamaja.
Tudulinna walda wõib üheks kaugemaks Wirumaa metsanurga-wallaks pidada, kuna tema asukoht sügawal suurte Alutaguse soode ja rabade hõlmas on- Kuid waatamata selle suure kauguse peale liikumiskeskpunktidest, ei saa siiski öelda, nagu oleks Tudulinn üks mahajäänud nurkadest. Waimlist elu waadates ei saa siinset rohket seltside arwu allakriipsutamata jätta- Puudub weel noorte ühing, mille asutamine praegu kohalikkude noorte juures päewakorral, ja siis on tudulinlased seltside arwu juba 10 peale tõstnud. Wanem seltsidest on muusika- ja lauluselts, mis on ka kujunenud jõukamaks ja elujõulisemaks teiste nooremate hulgas. Seltsil on omal ajakohane maja, mis ka wõõrastelegi tudulinlaste ühismeele wäljendajaks wõib olla ja tunnistust anda, et ka metsanurgas asuwal rahwal küllalt seltskondlikku ettewõtlikkust leidub, ega piirdu nende tegewus üksnes harilikkude tööde ja toimitsemistega, mis omased ehk mõttele teisele metsakolkale. Et aga teised seltsid alles peawarjuta on, tekkis nende keskel mõte, et hakata ühtselt seda omale soetama.. Selles mõttes moodustasid 4 suuremat seltsi, nimelt: põllumeeste selts, tarwitajate ühisus, laenuhoiuühisus ja rahwaraamatukoguselts omawahel n. n. ehituskomisjoni, kes ühise maja tööle asus. Selleks otstarbeks osteti walttsusett pooleliolew end. mõisa härrastemaja ära, mis ühes toredamas paigas mõisa rohtaiast läbiminewa jõe kaldal asub. Õnnetuseks aga müüdi maja üksnes selle tingimusega,. et see sealsest asupaigast ära weetaks. Kuigi see suuri kulusid endaga kaasa toob, pidi sellega Ieppima ja mujal tarwilist maa-ala otsima, kuhu ühismaja ehitada. Siin tuli wallanõukogu wastu ja lubas mahapõlenud magasiaida platsi Tudulinna külawahelise tee ääres seltsidele, et sinna rahwamaja ehitamist wõimaldada. Nüüd ollakse asjaga juba nii kaugel, et pühapäewal, 22. juulil uuele ehitusele nurgakiwi pandi ja praegu seinad päew-päewalt kõrgemale kerkiwad, kuna endine kawatsetaw härrastemaja jõe kaldalt kaob. Nurgakiwi panemisel kõnelesid kohalikud põllumehed J. Lugenberg ja R. Waas uuest ehitatawast rahwamajast, kui Tudulinna seltside kodust, pöörates seltskonna poole toetamise palwega, sest kulud ei ole sarnase ettewõtte juures sugugi wäikesed. Kiriklikult pühitses nurgakiwi panemist Awinurme kirikuõpetaja, kes surnuaiapüha tõttu selleks päewäks siia oli sõitnud.
(Kaja, nr. 197, 29 juuli 1923 tr. 1)