Jürikuu ajaloojutud viivad meid seekord lausa 110 aasta tagusesse aega, mil populaarsust kogus hilisema riigivanema ja presidendi Konstantin Pätsi toimetamisel 1910-1922 ilmunud ajaleht “Tallinna Teataja” . Oh imet – Tudulinna on leidnud tee ka selle seitungi veergudele väga erinevatel põhjustel! Kui neid lugeda, eks ole mõni teema vägagi päevakorral tänapäevalgi: näiteks arstiabi kättesaadavus maapiirkondades. Ajani, mil Tudulinna saabus legendaarse kuulsuse saavutanud dr Jaan Kerge, jäi siis veel hulk aastaid.
Teine nupuke ehk ei tõmbaksi endale tähelepanu, aga jäi ometi silma. Jutt käib Pikati küla talukohtadest-naabritest, millest teisena nimetatu oli tõepoolest Renneli suguvõsa käes. Kuid tänini alles olevat Vahekoplit teatakse hoopis Maasikute põlistaluna. Ometi leiame ühest vanast talude inventariseerimisprotokollist märkuse, et “Vahekopli maad eraldatud ja Vahesaare külge liidetud”. Ju siis ikka tõsi taga oli.
Kolmas lugu võib tänasele lugejale tunduda hoopiski veidrana ajal, mil igal pool räägitakse eestikeelsele kooliõppele täies mahus üleminekust. 110 aasta eest paraku ei tohtinud Tudulinna põllumehed maakeeles oma kirjugi kirjutada!
Olid ajad…
Arstiabi korraldamisest Tudulinnas
Tudulinnast. Arstiabi korraldamisest. Tudulinna ja Oonurme ühendatud waldade elanikkudel oli tänini arstiabi kättesaamine kaunis raske, sest et lähem arst 30 wersta taga, Mustwee alewis elas. Nüüd hiljuti otsustas Tudulinna wallawolikogu selleks kaasa mõjuda, et lisaku kiriku juurde arst ametisse pandaks, kes wähemalt 2 korda kuus Tudulinna sõidaks haigeid wastu wõtma. Tohtri ülespidamise toetuseks määras wolikogu omalt poolt 100 rubla. Tudulinna apteker Piltin lubas ka iga aasta 25 rbl. tohtri sõidukuludeks maksta, kui aga haigete wastuwõtmine wähemalt kaks korda kuus Tudulinna alewikus sisse seatakse.
(Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 76, 3 aprill 1914)
Talud said aresti alt vabaks
Asi ära lõpetatud. Kaupmehe Theodor Juliuse p Renneli maksujõuetuks tunnistamise asi on Tallinna ringkonnakohtu poolt ära lõpetatud ja tema päralt olewad Tudulinna talukohad „Wahe-Kopli” ja „Wahe-Saare” aresti alt wabastatud.
(Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 86, 18 aprill 1914)
Eesti keeles ei tohi kirjutada!
Eesti keel ei tohi põllumeesteseltsi kirjavahetuse keeleks olla. Tudolinna Põllumeesteselts andis hiljuti Eestimaa siseasjade ametkonda palve, et põhjuskiri selles mõttes muudetud saaks, et kirjavahetust Eesti keeles võiks pidada. Nüüd on nimetatud ametkonnalt seltsile vastatud, et Eesti keelt kirjavahetuse keeleks lubada ei või.
(Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 92, 25 aprill 1914)