Kui tänapäeval heliseb jõulumuusika juba paar kuud ümberringi ja kaubanduses möllab jõuluralli, siis sajandi eest need teemad ei ületanud uudiskünnist. Tudulinna jõudis leheveergudele – nagu ikka – mingite jamadega seoses. Sedapuhku käis kemplus vallavalitsuses järgmise aasta eelarve kinnitamise ümber.
Järgnev lugemine 1924 aasta jõulukuu alguse ajalehest “Kaja” sobiks ülihästi ju ka tänapäeva. Tudulinna asemel võiks olla mistahes teine kohanimi; partei võib olla ükskõik milline, aga sisu sobiks igati. Lugeja säästmiseks on siinkohal toodud katkendid antud leheloost:
Sotsid Tudulinnas Põllupidajate wahele kiilu tagumas.
Kuu lõpul oli Tudulinna wallanõukogu koosolek, kus muu seas ka töökorras 1925. a. eelarwe kindlaksmääramine. Eelarwesse kulude määramisel wõib tähelepanna, kuidas sotsid õige lahkesti rahasumma sinna ja tänna lubasid, kuna tulude määramisel tahtsid ennast wõimalikult maksudest wabastada, aga selle wastu põllupidajaile rohkem maksu peale weeretada. Puhastwerd sotsid on Tudulinna wallanõukogus wähemuses, mispärast tuli neil wälja mõtelda niisugune poliitiline wõte, et põllupidajate wahel lõhet tekitada, mis neil ka osalt ajutiselt korda läks. Nimelt soowitas sotside ninamees isikumaksu määrata südametunnistuse (arwatawasti sotsialistlise) järele, aluseks wõttes lehmade-hobuste arwu jne., kuid need lükati tagasi. Lõpuks tegi üks sots ettepaneku, et maksukohuslased jagada wiide klassi, kusjuures wiies klass maksaks wiis korda rohkem isikumaksu, kui esimene, ja kusjuures maatameeste klassi oleks kuulunud ka põllupidajad, kellel maad kuni 15 adrasajandiku wäärtuses ja kõik asunikud.
Fotol: Tudulinna vana vallamaja
Niisuguse poliitilise konksuga läks sotsidel korda oma isikumaksu õige madalaks määrata, kuna suurem osa põllupidajaist pidid selle eest mitmekordselt maksma.
Sarnane maksujaotus tõstis tõsist pahameelt põllupidajate hulgas, mitte üksi sellepärast, et nad peawad isikumaksu tasuma mitmekordselt, waid weel peale selle, et maksu jaotus wäga ebaõige.
/—/ järgneb pikem selgitus, missuguse alternatiivse ettepanekuga maksujaotuse osas põllupidajad välja tulid /—/
Siin tundsid sotsid, et põllupidajad tahawad eneste wahel lõhe kokku pigistada ja sotside taotud kiilu hoopis wälja taguda, ja mis kõige hullem, et sotsid selle wastu enam rohtu ei leidnud. Et wallanõukogu tööd takistada, lahkusid sotsid koosolekult, sest kwoorumi puudusel pidi wallawanem koosoleku lõpetama. Töötakistamtsega tegid sotsid wallale jälle ilusa summa kulu, sest eelarwe kinnitamiseks tuleb kogu uuesti kokku kutsuda.
(Kaja, nr. 328, 5 detsember 1924)
Veelgi märkimisväärsem sündmus leidis aset kümme aastat hiljem, jõulukuus 1934. Palju laineid löönud ja Tudulinnale omapärast kuulsust toonud “usutüli” oli jõudnud haripunkti. Kaks kogudust toimetasid üksteisevõidu ja püüdsid kõikvõimalikul moel oma õigust taga nõuda. Asi jõudis niikaugele, et hiljuti ametisse astunud uus EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi saabus isiklikult Iisakusse ja Tudulinna visiidile püüdes tülitsevaid osapooli rahustada ja kokkuleppeni jõuda.
Palju ajalehed avaldasid lühemaid ja pikemaid uudiseid selle kohta; lähtume siinkohal ehk kõige asjakohasemast. “Eesti Kirik” avaldab oma 50. numbris pika ülevaate piiskopi ringsõidust, mille teiseks tähtsündmuseks oli Iisakus Voldemar Kuljusele õpetajaõiguste taastamine. Vahepeal olid need V.Kuljuselt hoopis ära võetud ja Iisaku kogudus muust kirikuperest välja astunud. Kuid see on hoopis teine teema.
Kui Iisakus said toimetused toimetatud, võeti suund Tudulinna poole.
Piiskop Iisakus ja Tudulinnas.
Pärast lõunasööki sõideti autobusil Tudulinna, kus suur rahwahulk ootas meie kiriku ülemkarjast rahwamaja ees. Piiskopi saabudes mängis pasunakoor O. Pikhofi juhatusel, terwitussönu ütles Tudulinna abikiriku nõukogu esimees J. Lugenberg ja Tudulinna luteri usu koguduse nimel esimees Fr. Bluum. Rahwamaja juurest mindi kapten Treilmanni majja, korteriperemees oli selleks puhuks Tallinnast kohale sõitnud, kuhu tulid ka Tudulinna ew.-lut. koguduse õpetaja Kuusik ja Tudulinna abikiriku õpetaja W. Kuljus, pärast lühikest peatust oli alul Tudulinna ew.-lut koguduse jumalateenistus palwelas ja selle järele teine teenistus Tudulinna abikirikus, palwelas terwitas piiskoppi õp. Kuusik ja laste nimel annetas Eha Ruuben piiskopile suure mirdikimbu. Noorte nimel terwitas piiskoppi L. Suurwäli ja koguduse poolt E. Waas. Jumalateenistusel jutlustas piiskop. Jumalateenistust kaunistas koorilaul T. Pikhofi juhatusel. Kirikus wõeti piiskop wastu orkestri helidega ja laulukoori kauni lauluga. Orkestrit juhatas A. Pikhof ja laulukoori O. Pikhof. Jutlustas jälle piiskop
.
Fotodel: piiskop H.B.Rahamägi ja õp. V.Kuljus
Jumalateenistuse järel peeti ära Tudulinnas abikiriku nõukogu koosolek köster Pikhofi juhatusel, kus arutati koguduse ellu puutuwaid küsimusi ning arengut. Hiljem järgnes Tudulinna ew.-lut. usu koguduse nõukogu koosolek kapten Treilmanni majas. Siin selgitati jälle koguduse elu päewakäsimusi ning otsustati ühise koostöö wõimalusi kahe nimetatud koguduse wahel. Kui piiskop oli jõudnud teatud positiiwsetele tulemustele, siis astusid mõlemad nõukogud kokku kapten Treilmanni majas ühiseks koosolekuks, mida juhatas piiskop. See oli jälle esimene kord, kus pärast kaua kestnud pönewusi ning raskusi üheskoos leplikult ja sobiwal wiisil selgitati olemasolewat seisukorda ning püüti wälja jõuda piiskopi juhatusel positiiwsete tulemusteni. Moodustati komisjon koguduste juhatustest ning nõukogude esimeestest lõpliku koostöö leidmiseks. Koosolek lõppes südaööl ühise lauluga.
Nii Illukal, lisakul kui ka Tudulinnas olid kirikud kaunisti ehitud ning jumalateenistustest osawõtt oli nii rohke, et paljud ei mahtunud kirikusse. Piiskop jõudis tagasi pealinna esmaspäewal Rakwere kaudu, kus ta erawiisil selgitas mõnda Rakwere koguduste ellu puutuwat küsimust. On rõõmustaw, et ka Tudulinnas jälle leplik waim ja üksmeel wõidule pääseb ning meie kirik ikka rohkem ning rohkem liitub üheks ühiseks terwikuks, mis on iseäranis suure wäärtusega kiriku elu tõhusale arengule.
(Eesti Kirik nr. 50, 13 detsember 1934)
Tagantjärele tarkusena teame, et kuigi ajaleht hellitas lootust lepliku vaimu ja üksmeele võidule pääsule Tudulinnas, siis seda paraku ei juhtunud ja kahe koguduse kemplemine jätkus vanaviisi kuni 1940. aastani.
Lõpetuseks kaks olulist kuulutust-teadaannet ka. Need pärinevad samuti saja aasta tagusest ajast, 1924 aasta detsembrist.
Esiteks – kel plaanis kallite jõulupühade ajal “omnibusiga” Tudulinna või Tudulinnast sõita, jälgige sõiduplaani hoolikalt!
Ja kui keegi teab kedagi, kes tahaks piimaühisusse meieriks, siis andku julgesti teada kuulutuses näidatud viisil!
Kallist Jõulurahu!
